Obsah (5)

§ 660§ 187§ 430§ 432§ 150

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 24.märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-10-37258; Raha 24 OÜ versus Koidu Vainomäe

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Vaidluse esemeks olevate erimeelsuste lahendamiseks tasub kostja hagejale hüvitisena kokkuleppelise summa 271,63 eurot (edaspidi Kompromissisumma) alates
2. aprillist 2011 võrdsetes osades igakuiselt 67,91 eurot, kusjuures viimase osamakse suurus on 67,90 eurot, hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks selle ülekandmisega hageja kontole nr 221036086770 Swedbank AS-s, viitenumber
4. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevas punktis sätestatud summade laekumisel hageja kontole.
5. Kompromissist tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,2 (null koma kaks) % viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kogu Kompromisssumma tasumiseni, kusjuures esimeses järjekorras loetakse kustutatuks võimalik viivisvõlgnevus ning seejärel põhivõlgnevus.
6. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks.
7. Pooled kinnitavad, et pärast Kompromissisumma tasumist ei ole Pooltel teineteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.
8. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud (s.h. õigusabikulud) sisalduvad punktis 1 sisalduvas summas. Täiendavad otsustused
9. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 51,13 euro, kanda see hageja kontole nr 221036086770 Swedbank AS-s, hageja tasus riigilõivu kontolt nr 221039532713 Swedbank AS-s
10. augustil 2010 (750 krooni) ja
11. oktoobril 2010 (850 krooni) Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123; 2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
12. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi 2 rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 3