← Eesti

2-10-14643/19

Obsah (13)§ 100§ 67§ 66§ 60§ 61§ 70§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102§ 108§ 163

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-14643 07. märtsil 2011, Narva Kohtuasi J Š hagi D Š vastu abielulahut

§ 100lg 4).

  1. Tühistada alates 07.03.2011 Viru Maakohtu 29.03.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
  2. Lapse A Š (isikukood XXX, sünd XXX) elukoht on tema ema J Š elukoht. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-14643 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Tsiviilasi nr 2-10-14643 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 29.03.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled on registreerinud abielu 14.05.1994a. Abielust on sündinud poeg A Š (i.k.XXX). Poeg elab koos hagejaga, kes hoolitseb tema eest. Alates oktoobrist 2009 kostja ei aita majanduslikult ega muul viisil last ülal pidada. Lapse ülalpidamiseks läheb palju raha, kuna ta alates aprillist 2009 sõidab pidevalt Tallinna treeningutele ning alates veebruarist 2010.a on lõplikult vastuvõetud Eesti jalgpalli meeskonda liikmeks ning seega seoses lisakuludeks on Tallinnas treeningutel käimine vähemalt 3 korda kuus, mille eest sõidu- ega toiduraha ei hüvitata. Mehel on alates augustist 2009.a uus perekond, kellega koos ta elabki. Abielusuhted abikaasade vahel on lõppenud. Abielu taastamine on võimatu. Vaatamata sellele kostja ei ole nõus lahutada abielu perekonnaseisuasutuse kaudu. Seoses sellega hageja on sunnitud kohtu poole pöörduma abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu; välja nõuda kostjalt elatist lapse ülalpidamiseks hageja kasuks summas 2500.- krooni igakuiselt alates oktoobrist 2009a. ning kohustada ülekanded korraldada hiljemalt 10.-ks kuupäevaks hageja arveldusarvele nr. XXX Swedbank; määrata lapse, A Š (i.k.XXX) elukohaks ta ema, Š J elukoha; jätta hagejale peale lahutust ta ema perekonnanimi Z; välja mõista kohtukulud kostjalt. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.10.2010 määrusega hagejat J. Š vabastati riigilõivu summas 5 200 krooni tasumisest hagi esitamisel. Viru Maakohtu 29.03.2010 määrusega kohaldati hagi tagamise abinõud, kohustades kostjat maksma tsiviilasja nr 2-10-14643 menetlemise ajal elatist summas 2 175 krooni kuus alates 29.03.2010 kuni kohtulahendi tegemiseni antud asjas. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-10-14643 Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 29.03.
  1. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigilõivuseaduse § 57 lg 3 esimese lause kohaselt avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis ühele lapsele summas 2 500 krooni ehk 159,80 eurot, lahutada poolte abielu ja määrata lapse elukoht, seega antud asja hagihind moodustab 3 046 eurot /(159,80 eurot * 9 kuud) + 1 595 eurot + 12,78 eurot/. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja nõustus abielulahutuse nõudega ja nõustus maksta elatist summas 2 175 krooni alates 29.03.
  2. Menetluskulud palub jagada poolte vahel võrdsetes osades. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja toetas oma hagi ja põhjendused, seletas, et midagi ei muutunud. Hageja arvab, et abielu ei saa säilitada, kostjal on tegelikult uus pere, pooled elavad eraldi, laps elab hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laps jääb elama ema juures. Hageja palus mõista elatist välja alates 2009.a septembrist hagiavalduses märgitud summas. Menetluskulud palub mõista välja kostjalt, kes ei soovinud lahutada abielu Perekonnaseisuameti kaudu, mis oleks palju odavam. Hageja seletas, et peale hagi esitamist tasus kostja elatisena üks kord 1 500 krooni ja kaks korda 200 krooni, seega kokku 1 900 krooni, mida ta palub arvestada. Kostja nõustus maksma elatis tagasiulatuvalt alates 2009.a septembrist, kuid summas 2 175 krooni või 2 500 krooni, siis alates 29.03.
  3. Kostja ei vaidle, et laps jääb elama ema juures. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on registreeritud Narva Linnavalitsuse Perekonnaseisuameti poolt 14.05.1994.a, kanne nr
  4. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0146846 (tl 4). Pooltel XXX on sündinud ühine laps – poeg A Š. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0290517 (tl 4). 3
(6)Tsiviilasi nr 2-10-14643 Hageja seletuste kohaselt pooled ei ela koos alates 2009.a augustist, kostjal on tegelikult uus pere. Pooled leiavad, et abielu säilitada on võimatu. Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et hagi abielu lahutamise osas kuulub rahuldamisele. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 63 (alates 01.07.2010 kehtima hakanud redaktsioon) abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

§ 67

lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Pooltel kooselu ei ole peaaegu 2 aastat, pooled elavad alaliselt erinevates korterites, kostjal on tegelikult uus pere, seega kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt poolte lepitamine on võimatu ja ebamõistlik, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja tegi avaldust varem kantud perekonnanimi taastamiseks, siis taastatakse talle enne abielust kantud perekonnanimi „Z“. Vastavalt

§ 66

p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue

jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana

(kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana

järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud

§ 60

lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud XXX laps A Š. Vastavalt

§ 61

lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Uue

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt

§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt

§ 99lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-10-14643 Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278,01 eurot, pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139,01 eurot..

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 500 krooni alates 2009.a septembrist, kostja on nõus maksma elatist nõutud summas alles alates hagi esitamise päevast ehk alates 29.03.2010 või summas 2 175 krooni, siis alates 2009.a septembrist. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus võib

§ 108

alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju olemasolu. Kahju tekkimist hageja ei tõendanud. Kohus leiab samuti, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidi elatise nõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatise nõuded ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et

§ 108

kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Kostja nõustus hageja poolt nõutud elatise summaga 2 500 krooni ehk 159,80 eurot, kuid alates hagi esitamise päevast, eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab elatise summas 159,80 eurot välja alates hagi esitamisest ehk alates 29.03.2010. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-10-14643 Kuna poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laps jääb elama ema juures, rahuldab kohus hagi selles osas täies ulatuses. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.10.2010 määrusega hagejat J. Š vabastati täielikult riigilõivu summas 5 200 krooni tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Sama paragrahvi lg-st 7 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja võttis hagi abielulahutuse ja lapse elukoha määramise osas kohe õigeks ning et kostjal tekkis elatise võlgnevus, leiab kohus õiglaseks vabastada kostjat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.