) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele - kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Vastavalt perekonnaseaduse (
) § 63 (alates 01.07.2010 kehtima hakanud redaktsioon) abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.
lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Pooltel kooselu ei ole peaaegu 2 aastat, pooled elavad alaliselt erinevates korterites, kostjal on tegelikult uus pere, seega kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt poolte lepitamine on võimatu ja ebamõistlik, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja tegi avaldust varem kantud perekonnanimi taastamiseks, siis taastatakse talle enne abielust kantud perekonnanimi „Z“. Vastavalt
p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue
jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana
(kehtis kuni 01.07.2010.a). Vana
järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud
lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud XXX laps A Š. Vastavalt
lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Uue
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278,01 eurot, pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139,01 eurot..
lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja nõuab lapsele elatist summas 2 500 krooni alates 2009.a septembrist, kostja on nõus maksma elatist nõutud summas alles alates hagi esitamise päevast ehk alates 29.03.2010 või summas 2 175 krooni, siis alates 2009.a septembrist. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus võib
alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju olemasolu. Kahju tekkimist hageja ei tõendanud. Kohus leiab samuti, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidi elatise nõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatise nõuded ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et
kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Kostja nõustus hageja poolt nõutud elatise summaga 2 500 krooni ehk 159,80 eurot, kuid alates hagi esitamise päevast, eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistab elatise summas 159,80 eurot välja alates hagi esitamisest ehk alates 29.03.2010. 5
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.10.2010 määrusega hagejat J. Š vabastati täielikult riigilõivu summas 5 200 krooni tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Sama paragrahvi lg-st 7 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja võttis hagi abielulahutuse ja lapse elukoha määramise osas kohe õigeks ning et kostjal tekkis elatise võlgnevus, leiab kohus õiglaseks vabastada kostjat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.