mõttes rikkunud seega lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Vastavalt Laenulepingu Üldtingimuste punktile ”Kulud” juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist päevas tagastamisele kuulunud laenult või tagastamata osa summalt määras, mis on võrdne lepingus toodud intressimääraga. Hageja arvestab viiviseid kostjale alates 22.09.2009a. vastavalt Laenu tagastamise maksegraafikule ja kuni 19.10.2010a. Vastavalt Laenulepingu Üldtingimustes toodud viivisemäärale on viivisearvestus järgmine: laenu tagastamise osamakse x viivitatud päevade arv x 0,076 % päevas. Pooled leppisid Laenulepingu punktis ”Kulud” kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 2,0 % kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus muuta intressimäära suurust asjaolude tõttu, mida hageja ei saanud ette näha. Seoses intressimäärade tõusuga rahvusvahelistel rahaturgudel tõstis hageja kostjale väljastatud laenusumma kuuintressi määra 2,46 %-ni tagastamata laenusummalt. Hageja arvestab kostjale intresse 11.07.2009 kuni 22.09.2009 järgnevalt: tagastamata laenusumma 23925,99 krooni * 2,46 % /30 päevaga * 73 päeva = 1.432,21 krooni. Vastavalt
lg 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt
§-le 90 kannab võlgnik oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Hageja pöördus kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuse saamiseks inkassofirma poole. Hageja taotles kostja võlanõude lahendamist viisil, mis oleks võimalikult vähekoormav hagejale ning ka kostjale. Vastavalt
Poolte vahel sõlmitud laenulepingu Üldtingimuste kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma võimalike inkassomeetmete kulud. Inkasso esitas hagejale teenustasuarve summas 3466,14 krooni. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja tekitatud kahju hüvitamist. Hagiavalduse esitamisel palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 23.925,99 krooni, intressid 1.432,21 krooni, viivised 7.128,03 krooni ja inkassomenetluse kulud summas 3.466,14 krooni. Kostja vastus Kohtule 06.12.
lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale kuus osamakset 747 krooni ulatuses, kokku 4 482 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 4 482 kroonist laenu põhisumma tagastamiseks 1 074,01 krooni ja 3 407,99 krooni on arvestatud laenu intressi tasumiseks. Alates haigestumisest 02.03.2009. a kostja hagejale makseid teinud ei ole. Hageja põhinõue kostja vastu on seega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 23 925,99 krooni. Laenuleping on tasuline leping, seega on laenusaaja põhikohustuseks ka laenu kasutamise eest laenuandjale tasu maksmise kohustus.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 2,46% kuus. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Hageja intressinõue kostja vastu on seega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 1 432,21 krooni.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 22.09.
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on inkassoteenuse kasutamise tinginud kostja tegevusetus. Kostja laenu ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.