-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud kolm tehinguteringi, milles võib tekkida tagasivõitmise võimalusi. Esiteks ilmneb äriühingu dokumentidest, et juhatuse liige P. L. on võtnud 03.04.2008. a äriühingu arvelduskontolt sularaha 1 597,79 EUR (25 000 krooni). Nimetatud summa kasutamise kohta äriühingu huvides puuduvad igasugused dokumendid. 9
sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.
alusel on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti eelnimetatud isikute lähikondsed. Teiseks on ajavahemikul märts
lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning äriühingu tegevus on lõppenud ja vara puudub.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt
lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti
10 Antud juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlust ning võlgniku vara koosneb sisuliselt võimalikest tagasivõitmise nõuetest (ennekõike kohustuse täitmise tagasivõitmine juhatuse liikme ja tegevjuhi vastu). Kuna äriühingul puuduvad rahalised ja olemasolevast varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, siis palub ajutine pankrotihaldur käesoleva pankrotimenetluse lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 7. Kohtuistungil võlgniku esindaja selgitas, et äriühing on maksejõuetu. 8. Kohtuistungil palus ajutine pankrotihaldur anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks ning tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot, deposiidi tasumata jätmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. 9.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.
12. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt
lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.
lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline. 11
Ajutise halduri tasu 16. Vastavalt
.
sätestatust tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Ajutine haldur on esitanud taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankr § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 5 kohaselt, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.
lg 8 kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Keegi võlausaldajatest pole deposiiti maksnud ning võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, mille müügist saadud vahenditest oleks võimalik saavutada ajutise halduri kogu tasu ja kulude hüvitamist. Eeltoodu alusel mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused kokku summas 397 eurot välja riigi vahenditest. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.