Obsah (5)

§ 117§ 30§ 29§ 23§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-1082 Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Eterna Consulting väljakuulutamiseks Menetlustoim

§ 117

lg 2 p 1 alusel (raamatupidamist teostanud isik on Idee Laboratory juhatuse liige). Ajutine haldus on seisukohal, et tagasivõidetav võiks olla juhatuse liikmele tasutud laen. Laenulepingu väljavõtte kohaselt on J. T. andnud äriühingule laenu

1. aastal 45 500 krooni ja eelmistel perioodidel tagastamata laenujääk 18 951 krooni.
2. aasta alguseks oli laenujääk 37 106,68 krooni, mis on tagastatud 17.03.
3. a Krediidipangast. Ajal, kui juhatuse liige vähendas enda nõudeid äriühingu vastu, oli äriühingul vähemalt üks võlausaldaja (Maksu- ja Tolliamet), kelle nõuded olid tekkinud samaaegselt või varem. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võivad esineda tagasivõitmise alused ning ka võimalikud kahju nõuded juhatuse liikme vastu. Kui aga arvestada nõuete esitamist kohtu kaudu, siis tuleb kindlasti arvestada ka kuludega, mis ei pruugi pikaajalise protsessi tulemusena olla väiksemad kui arvestatav laekumine. Samuti on laenusumma võrdlemisi väike, mille laekumise korral on vaevalt tõenäoline võlausaldajate nõuete rahuldamine. J. T.le kuulub kinnistusregistri andmetel kolm kinnisvara, mis on kõik koormatud hüpoteekidega. 6 6.
4. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel on ajutine haldur lähtunud ajutises menetluses kogutud materjalidest ning võlgniku poolt antud selgitustest. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli koolitusteenuse osutamine. Võttes aluseks pangakontodele laekumised, siis oli peamiseks teenuse tellijaks Integratsiooni- ja Migratsiooniamet. Võlgnik tegeles keeleõppe koolitusega. Koolitusluba on väljastatud
5. aastal tähtajaga 28.07.
6. a. Seega tuleb asuda seisukohale, et pärast koolitusloa lõppemist puudus võlgnikul õigus koolituste läbiviimiseks. Äriühing on samas tegevusvaldkonnas tegutsenud juba aastaid (alates 1997). Viimase aastate majandusaasta aruanded näitavad, et 2008 .aastal teenis võlgnik äritegevusest kahjumit 46 230 krooni. Kuna eelneval perioodil oli saadud kasumit, siis omakapital oli nõutud tasemel. Võrreldes perioode 2007 kuni 2010 oli võlgnikul kõige parem käive
7. a. (1 932 173 krooni).
8. a käive kukkus
9. a tasemele. Võrreldes
10. aastaga kasvasid võlgniku tegevuskulud
11. a ca 350 000 krooni võrra ja tööjõukulud ca 150 000 krooni võrra. Kuivõrd käive oli samuti kasvanud, siis on kulude suurendamine aktsepteeritav.
12. a vähenes võlgniku käive ca 500 000 krooni võrra, kuid võlgniku tööjõukulud on jäänud endisele tasemele, vähendatud on seoses käibe langusega tegevuskulusid. Nii 2007, 2008 kui ka
13. a teenis võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt peaaegu ühesugust kahjumit 45 000 – 46 000 krooni. Võrreldes 2007-2009 perioodil koostatud bilansse seisuga 31.12, siis võib öelda, et
14. ja
15. a on oluliselt kasvanud varade hulgas kajastatav nõuete ja ettemaksete osakaal:
16. a – 511 213 krooni,
17. a – 336 662 krooni. Alates
18. a on kasvanud oluliselt kohustuste real maksuvõlad.
19. a on võlgniku käive olnud ainult 265 256 krooni. Võrreldes
20. aastaga on langus olnud 1,2 miljonit krooni. Samas on kaubad, toore ja materjal olnud samas mahus kui eelneval perioodil. Kuidas oli võimalik nii väikse käibe juures kasutada sama palju materjali kui käibega 1,4 milj. krooni jääb arusaamatuks. Materjali kulu võrreldes käibega on viimasest üle 2 korra suurem. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku tegevus viimastel aastatel on olnud langustrendis ning muutunud sisuliselt olematuks
21. aastal. Kui analüüsida ajutises menetluses kogutud andmeid tervikuna, siis võib öelda, et makseraskused olid ilmselgelt olemas juba
22. aastal, kui võlgnikul tekkisid suured jooksvad kohustused maksu- ja tolliameti ees.
23. aastal on võlgnik seoses muude pangaarvete arestimisega
24. a teinud rahalisi tehinguid läbi Krediidipanga ja sularahas. Võlgniku seletuste kohaselt
25. aastal suunati enamus tegevusest riigi ja kohalike omavalitsuste asutustele, kes tellisid eesti keele õpet. Võlgnik osales riigihangetel, kuid maksuvõla olemasolu tõttu ei osutunud kvalifitseerunuks. Kuivõrd maksuvõlg oli juba välja kujunenud pikema perioodi jooksul, siis ei saanud juhatuse liikmel tekkida väärarusaamist, et nad osutuvad hanke võitjateks ning sellele rajada kogu eeloleva tegevusperioodi äriplaani. Maksuvõla puudumine on riigihangete puhul tavaliselt eelduseks, et hankel osalejal oleks üldse võimalus kvalifitseeruda. Ajutine haldur on seisukohal, et
26. a alguses pidi olema juhatusele arusaadav, et edasine majandustegevus on raskendatud pangakontode arestimise tõttu ning riigihangetelt uusi tellimusi pole võimalik saada. Samuti oli teada, et seoses paar aastat valitsenud üldise majanduslangusega olid muud äriühingud ja isikud vähendanud kulutusi koolitustele ning kohustuste täitmine ei ole äriühingule jõukohane. Ajutise halduri hinnangul oleks pidanud juhatus esitama pankrotiavalduse hiljemalt mais-juunis
27. a, sest kui poole aasta möödudes ei ole perspektiivi teenuse osutamiseks, siis ei saa seda loota ka järgneva perioodi vältel. Võlgniku poolt väidetav jätkamise põhjus, Integratsiooni- ja Migratsiooniameti tellimuse täitmine ei saa olla tegevuse jätkamise põhjuseks, sest teenuse eest saadav tasu ei andnud kuidagi eeldust selleks, et äriühingu majanduslik olukorda paraneb. 7 Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatus on oma kohustusi pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel rikkunud ning pankrotiavaldus on esitatud hilinenult.
28. a jooksul saanud teenuste osutamise tasud ei ole võimaldanud võlgnikul rahuldada võlausaldajate nõudeid, samas on suurenenud võlgnevus töötasudelt makstavate maksude osas. Võlgniku enda seletuste kohaselt loeb ta oluliseks teguriks maksejõuetuse põhjustamisel Narva filiaali töötajate ebalojaalsust. Ajutise halduri hinnangul sellise olukorra tekkimine äriühingus on juhatuse liikmete poolt mitteküllaldane hoolsuskohustuse täitmine, mis võimaldas filiaali töötajatel äriühingu juhatuse teadmata osutada teenust alla omahinna. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et OÜ Eterna Consulting on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Samuti on ajutises menetluses tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur leiab, et antud menetluses tuleb esitada üleskutse võlausaldajatele edasise pankrotimenetluse rahastamiseks, eeskätt suurimale võlausaldajale Maksu- ja Tolliamet. Juhul, kui selgub, et võlausaldajad ei soovi edasist menetlust rahastada, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata seoses raugemisega.
29. Kohtuistungil võlgniku esindaja selgitas, et äriühing on maksejõuetu.
30. Kohtuistungil palus ajutine pankrotihaldur anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks ning tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot, deposiidi tasumata jätmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. 9.

§ 30

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.

1. Kohus tegi 03.03.
2. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 2 000 eurot hiljemalt 17.03.
3. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 03.03.
4. a Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel.

12. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

§ 29

lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.

1. Kohus on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole. 8
2. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.

1. Alates 01.01.
2. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 30lg 1 ja § 29 lg 3).

Ajutise halduri tasu 16. Vastavalt

§ 23lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks pankrotimenetluses tööd 22,2 tundi (tunnitasu 2,30 kuni 63,91 eurot), kokku 866,39 eurot ning on kandnud kulutusi 159,32 eurot (sh käibemaks. 17. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulutuste hüvitamist vastavalt

§ 23

.

§ 11

sätestatust tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. Võlgnik nõustus kandma ajutise halduri tasu ja kulutused. Kohtunik 9