2-10-45279/13

(6)2-10-45279 lahendit, on pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamises, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis täisealisele lapsele igakuise elatusrahana poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest

1. septembrist 2010 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väitel on kostja hageja isa. Hageja sai täisealiseks
2. juulil
3. Hageja jätkab õpinguid Narva Humanitaargümnaasiumi 12 klassis. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et kostja maksab hagejale elatist kuni keskhariduse omandamise lõpuni igakuist elatusraha 1088 krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et peale hageja täisealiseks saamist ei ole kostja teda ülal pidanud. Hageja väitel tal sissetulek puudub, kuna ta ei tööta. Hageja selgitab, et igakuised kulud on tal koolitoidule 315 krooni ning riietus 1000 krooni ühes kuus. Lisaks kulub lõpuõhtule 1500 krooni ühekordselt. Hageja väitel annab talle elatist ema. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: sünnitunnistus (t.l.-2); abielulahutuse tunnistus (t.l.-3); tõend õpingute kohta (t.l.-4); maksekorraldused (t.l.-5-7); konto väljavõte (t.l.-8-9); kohtuotsus (t.l.-10-11). Kohus loeb vastavalt tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 405 lg 1 p 5 hageja selgitused tõendiks. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja nõustub maksma hagejale elatist igakuise elatusrahana 1088 krooni. Kostja nõustub, et hageja jätkab peale täisealiseks saamist õpinguid keskhariduse saamiseks Narva Gümnaasiumis. Kostja väitel saab ta miinimumpalka. Kostja väitel on ta maksnud hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni elatist ning seda oluliselt rohkem kui maakohtu otsusega oli määratud. Kostja on ostnud hagejale riided, jalanõud, kolm mobiiltelefoni ja tasunud nende kasutamisega kaasnevad arved, kostja on tasunud hageja sõidu eest New Yorki ja sõidu eest Las Vegasesse, reisile kaasa andnud valuutat, tasunud inglise- ja eesti keele kursuse eest, kunstikooli eest, kusjuures lapse ema ei maksnud midagi. Kostja väitel hageja ema töötab ning pooled peavad lapsele ülalpidamist andma võrdsetes osades. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2

(6)2-10-45279 Kostja esitas kohtule dokumentaalsed tõendid: passi koopia (t.l.-19); maksekorraldused (t.l.-2025). Kohus loeb vastavalt tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 405 lg 1 p 5 kostja selgitused tõendiks. Kohus kontrollis avalikest registritest poolte varalist seisukorda ning lisas tsiviilasja materjalidele tõendid: Maksu- ja Tolliameti tõend kostja osas (t.l.-31); autoregistri päring kostja osas (t.l.-3435); kinnistusraamatu päring kostja osas (t.l.-36); äriregistri päring kostja osas (t.l.-37); kinnistusraamatu päring hageja osas (t.l.-48); autoregistri päring hageja osas (t.l.-49); täitemenetluste päring hageja osas (t.l.-50); äriregistri päring hageja osas (t.l.-51); Maksu- ja Tolliameti tõend hageja osas (t.l.-54). Lähtuvalt hagi esitamise kuupäevast

1. september 2010 näitab kohus rahalised väärtused kroonides ning resolutiivosas teeb ümberarvestuse eurodesse. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis täisealisele lapsele igakuise elatusrahana poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest
2. septembrist 2010 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et vastavalt hageja sünnitunnistusele (t.l.-2) on kostja hageja isa, s.o hageja esimese astme üleneja sugulane perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 1 ja § 96 mõistes, kes on kohustatud andma elatist. Hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 lg 2 mõistes, s.o laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist ja on noorem kui 21 aastat. Hageja ja kostja ei ela koos ning kostja on nõustunud täitma ülalpidamiskohustust hagejale igakuise elatusraha maksmisega summas 1088 krooni PKS § 100 lg 1 ja lg 2 kohaselt. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Vaidlusaluseks küsimuseks on elatusraha summa, mis hageja väitel peaks olema 2175 krooni, s.o pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast; kostja leiab, et elatusraha peaks olema 1088 krooni. Hageja soovib elatist poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 2175 krooni ulatuses. Kohus tõlgendab PKS § 101 lg 1 sätestatut, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lähtuvalt sätte pealkirjast „Elatis alaealisele lapsele“. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte on imperatiivselt kohaldatav vaid alaealise lapse suhtes, täisealise lapse osas tuleb arvestada PKS § 99 lg 1 ja lg 2 sätestatud tingimusi, s.o elatis täisealisele lapsele määratakse kindlaks täisealise lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Vastavalt PKS § 99 lg 1 ja lg 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise 3

(6)2-10-45279 kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Kohtuistungil selgitas hageja, et peale hageja täisealiseks saamist ei ole kostja teda ülal pidanud. Hagejal sissetulek puudub, kuna ta ei tööta. Hageja selgitab, et igakuised kulud on tal koolitoidule 315 krooni ning riietus 1000 krooni ühes kuus. Lisaks kulub lõpuõhtule 1500 krooni ühekordselt. Elatist annab talle ema. Kohus loeb hageja selgitustega tõendatuks, et hageja kulutused ühes kuus moodustavad 1315 krooni, millele lisandub ühekordne kulu 1500 krooni. Hageja väitel tal sissetulek puudub. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, kostja hageja sissetuleku puudumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub, et hagejal puudub sissetulek. Hagejal puudub ka vara. Vara ja sissetuleku puudumine on lisaks hageja selgitustele tõendatud ka kohtu poolt kogutud tõenditele hageja varalise seisu kohta, s.o kinnistusraamatu päring hageja osas (t.l.-48), autoregistri päring hageja osas (t.l.-49), täitemenetluste päring hageja osas (t.l.-50), äriregistri päring hageja osas (t.l.-51), Maksu- ja Tolliameti tõend hageja osas (t.l.-54), millest selgus, et hagejal tulu ja vara puuduvad. PKS § 96 lähtuvalt on elatist kohustatud andma mõlemad vanemad. Seetõttu peavad lapse kulutusi kandma mõlemad vanemad, kuna vastavalt PKS § 116 lg 1 on vanematel laste ees võrdsed kohustused. Seega jääb kostja kanda lapse kulutustest 657,50 krooni, millele lisandub pool ühekordsest kulutusest 750 krooni. Nimetatud ühekordse kulutuse summa tuleb jagada elatise perioodi kohta, mis jääb elatise hagi esitamise ja kooli lõpetamise vahele. Kohus loeb üldtuntuks, et gümnaasiumi lõpetamine toimub juunis. Kuna hageja õpib 12 klassis, siis lõpetamine toimub

1. aasta juunis. Ühekordse kulutuse 750 krooni tuleb jagada 10 kuu peale, s.o september 2010 kuni juuni 2011, ehk 75 krooni kuus, mille võrra suurenevad hageja igakuised kulutused 657,50 + 75 = 732,50 krooni. Kohus järeldab, et kostja kohustuseks on, arvestades hageja nimetatud vajadusi, maksta hagejale igakuiselt elatist 732,50 krooni. Kostja vastuväide, et ta on maksnud hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni elatist ning seda oluliselt rohkem kui maakohtu otsusega oli määratud, on ostnud hagejale riided, jalanõud, kolm mobiiltelefoni ja tasunud nende kasutamisega kaasnevad arved, tasunud hageja sõidu eest New Yorki ja sõidu eest Las Vegasesse, reisile kaasa andnud valuutat, tasunud inglise- ja eesti keele kursuse eest, kunstikooli eest, kusjuures lapse ema ei maksnud midagi, ei ole asjassepuutuv, kuna see vastuväide on aja kohta, mil kostja täitis ülalpidamiskohustust hagejale kui alaealisele lapsele. Nimetatud asjaolud ei mõjuta täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist, kuna elatise osas ei ole lubatud tasaarvestuse tegemine. Kostja ise on nõustunud maksma hagejale elatist 1088 krooni kuus. Kostja nimetatud summa ületab hageja igakuiseid vajadusi 355,50 krooni võrra. Kostja väitel saab kostja miinimumpalka. Kohus loeb kostja poolt miinimumpalga saamise tõendatuks kostja selgituste ja maksekorraldustega (t.l.-20-25), millest selgub, et kostja netopalk septembris 2010 oli 4235 krooni. Vastavalt kohtu poolt kogutud tõenditele kostja varalise seisu kohta, s.o Maksu- ja Tolliameti tõend kostja osas (t.l.-31), autoregistri päring kostja osas (t.l.-34-35), kinnistusraamatu päring kostja osas (t.l.-36), äriregistri päring kostja osas (t.l.-37), millest selgub, et kostja varaks on kinnisasi, millel asuvat elamut kasutab kostja oma elukohana. Muu vara registritest puudub. Kostja väitel on tal
2. aasta auto väärtusega 15 000 krooni, kuid selle kohta autoregistri väljavõte kinnitust ei anna. Kostja on märgitud kahe sõiduauto kasutajaks, kuid kostja omandis autot märgitud ei ole. 4

(6)2-10-45279 Kohus, arvestades PKS § 102 lg 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, leiab, et kostja on võimeline täitma elatise maksmise kohustust enda poolt märgitud suuruses, s.o 1088 krooni kuus. Hageja nõuab elatist alates hagiavalduse esitamisest, kostja vastuväiteid selles osas ei esitanud. Lähtuvalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning elatis tuleb välja mõista tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest

1. septembrist
2. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et ta oleks peale hageja täisealiseks saamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja vastuväide, et ta on maksnud hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni elatist ning seda oluliselt rohkem kui maakohtu otsusega oli määratud, on ostnud hagejale riided, jalanõud, kolm mobiiltelefoni ja tasunud nende kasutamisega kaasnevad arved, tasunud hageja sõidu eest New Yorki ja sõidu eest Las Vegasesse, reisile kaasa andnud valuutat, tasunud inglise- ja eesti keele kursuse eest, kunstikooli eest, kusjuures lapse ema ei maksnud midagi, ei ole asjassepuutuv, kuna see vastuväide on aja kohta, mil kostja täitis ülalpidamiskohustust hagejale kui alaealisele lapsele. Nimetatud asjaolud ei mõjuta täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist, kuna elatise osas ei ole lubatud tasaarvestuse tegemine. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis täisealisele lapsele alates
3. septembrist 2010 kuni õpingute lõpetamiseni Narva humanitaargümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni igakuise elatusrahana 1088 krooni (69,54 €). Hageja tõend - abielulahutuse tunnistus (t.l.-3) – ei ole asjassepuutuv, kuna vanemate abielu lahutamine ei mõjuta elatise kohustuse täitmist; tõend õpingute kohta (t.l.-4) ei ole asjassepuutuv, kuna on antud 2009/2010 õppeaasta kohta ja selles ei kajastu õpingute jätkamine 2010/2011 õppeaastal; maksekorraldused (t.l.-5-7); kohtuotsus (t.l.-10-11) ei ole asjassepuutuvad, kuna eelnev alaealise lapse osas välja mõistetud elatis ja elatise maksmise kohustuse täitmine ei mõjuta täisealiseks saanud lapse elatise nõuet. Hageja tõend - konto väljavõte (t.l.-8-9) – ei oma asjas tähendust, kuna sellest ei selgu, kelle pangakontoga on tegemist. Kostja tõend – passi koopia – ei ole elatise osas asjassepuutuv. Hagihind Hagi on esitatud elatise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja soovib elatist poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast, s.o 2175 krooni (139,01 €). Hagihind on seega 9 x 2175 krooni (139,01 €) = 19 575 krooni (1251,09 €). 5

(6)2-10-45279 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 6