lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkosteasutus Paikuse vald on jäänud kohtule esitatud avalduses seisukohale, et V T eestkostjaks peab jääma tema ema T A, mille kohta on mõlemad nii V.T, kui ka T. A kirjaliku nõusoleku andnud. Kohtu hinnangul on T A sobilik isik jätkama V. T eestkostjana, kaitsmaks viimase varalisi ning isiklikke õigusi ja huve. Ta on täitnud eestkostja ülesandeid senini nõuetekohaselt. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid T A eestkostjana jätkamise. Arvestades menetluses kogutud tõenditega, V T isiklikul ärakuulamisel kujunenud arusaamaga, sealhulgas eelkõige SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku ekspertide poolt ekspertiisiga tuvastatut, et V T ei ole jätkuvalt kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ega neid juhtima, on tema teovõime piiratud ja kohus peab vajalikuks pikendada eestkostjaks määratud T A ametiaega järgmiseks viieks aastaks määruse tegemisest arvates. Võttes aluseks TsMS § 259 lg 1, mille kohaselt võib kohus kitsendada eestkostja ülesannete ringi, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud ning arvestades SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku ekspertide arvamust, et V T on suuteline iseseisvalt kasutama oma valimisõigust, leiab kohus, et V. T tuleb lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks ja tal on seega hääleõigus. Samuti on V.T ekspertide arvates suuteline aru saama abielu sõlmimise ja isaduse omaksvõtu õiguslikest tagajärgedest, kuid ei ole suuteline aru saama muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kehtiva redaktsiooni kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohtu selgitused eestkostjale: 1) eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja (
MS § 526); 2) eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides (
lg 1); 3) eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule (
lg 3); 4) eestkostja teatab oma elukoha muutusest kohtule (
lg 1 teine lause) ning kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmisest (
MS § 172 lg. 1 ja 3 kohaselt kannab menetluskulud hagita asjas isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluskulud võib kohus jätta ka täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuivõrd menetlust asjas on alustanud kohus TsMS § 526 lg. 2 p.5 ja lg. 3 alusel, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid eestkostetava, eestkostja ega ka eestkosteasutuse kanda. Ivika Sillaots Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.