Obsah (7)

§ 468§ 187§ 444§ 162§ 1741§ 138§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-39104

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud SU kanda.
2. Välja mõista SU menetluskulud Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks. 154,58 eurot Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002), märkides viitenumbriks
3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te- gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust tuleneva võlgnevuse koos intressi ja viivisega, samuti viivised protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtutäituri poolt 12.01.2011.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

SU ja D OÜ sõlmisid 26.07.2007 Ego järelmaksu müügilepingu nr 105/157925, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) kui faktoorile. Kostja on lepingust tulenevaid kohustust rikkunud, hageja taotleb kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks muu hulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. 2 Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni (47,93 eurot) ja hagi esitamisel 1250 krooni (79,89 eurot).

§ 143

p 4 kohaselt on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamiseks 26,76 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 154,58 eurot. Krista Kirspuu kohtunik 3