Obsah (8)

§ 468§ 187§ 444§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-45614 Ts

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Osaühingu Mkanda.
2. Välja mõista Osaühingult M TTEOÜ kasuks menetluskulud 415,43 eurot (6 500 krooni). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002), märkides viitenumbriks
3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude 17 000 krooni, viivised 11 777 krooni ja alates 21.12.2010 viivise 0,25% põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 14.01.2011, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. 14.02.2011 on hageja kohtule teatanud, et kostja on hagejale ära tasunud kogu põhinõude alljärgnevalt: 22 12.2010 5 000 krooni ja 17.01.2011 766,94 eurot. Kostjal on hagejale tasumata viivised, mis hagiavalduse esitamise seisuga olid 11 777 krooni (752,69 eurot) ja kuni 17.01.2011 on lisandunud viiviseid 26 päeva eest summas 49,85 eurot. Hageja lõplik viivisenõue kostja vastu on 802,54 eurot, mille hageja palub kostjalt hageja kasuks tagaseljaotsusega välja mõista. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud ja võlgnevuse aluseks oleva võlatunnistuse näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes, millega loodi iseseisev kohustus, st kostja poolt võlasumma tasumise kohustus vastavalt maksegraafikule. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 4 000 krooni ja õigusabikulud 2 500 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni ja hagi esitamisel 3 250 krooni.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatule. 2 Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud Consult Grupp OÜ arve nr 136 kohaselt on hageja tasunud lepingulisele esindajale õigusabi eest 2 500 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele riigilõiv 4 000 krooni (255,65 eurot) ja õigusabikulud 2 500 krooni (159,78 eurot), seega menetluskulud kokku 415,43 eurot. Tiia Mõtsnik kohtunik 3