Obsah (6)

§ 416§ 142§ 410§ 413§ 444§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9115 Tsi

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot krooni ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil

1. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatis miinimummääras alates 01.09.2009 poja DJG’i ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, elatise miinimummääras tütar MG’i ülalpidamiseks alates 09.04.2010 kuni tütre täisealiseks saamiseni ja elatise summas 172,56 eurot enda ülalpidamiseks alates 01.09.
2. Menetluse käik Kostja 26.01.2011 kell 12.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud avalikult vastavalt

§-le 317 lg 1 p

1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 29.11.
2. Kostjat teavitati

§ 410võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Hageja esindaja taotles 26.01.2011 kohtuistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kohtustungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Tulenevalt alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 alusel asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Antud hagi on kohtusse esitatud 03.02.2010, seega kohaldab kohus kuni 01.07.2010 kehtinud PKS, mille § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot. PKS § 21 kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja 2 lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PKS § 70 lg 2 alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus selgitab, et tulenevalt tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. Menetluskulude jaotus Tulenevalt

§ 164lg 3 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, sh Eesti Vabariigi menetluskulud.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Taimi Kollom Kohtunik 3