3-11-318/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-318 Määruse kuupäev 28.02.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sergei Antonov´i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 6391,16 eurot (100 000 krooni) seoses meditsiinilise abi andmata jätmisega Asja läbivaatamise kuupäev 28.02.2011 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Sergei Antonov´i kaebus haldusasjas nr 311-318 (HKMS § 11 lg 4);
2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale koos tõlkega vene keelde;
3. Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale määruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht 07.02.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Sergei Antonovi kaebus Viru Vangla peale. Kaebuse kohaselt pöördus S. Antonov 2010.a juunis vangla administratsiooni poole palvega, et teda pandaks kirja arsti vastuvõtule seoses sellega, et tal valutab magu. Kaebajal andis tunda maohaav, mis diagnoositi tal 2010.a mais. Kaebaja ei saanud arsti vastuvõtule ning pani end sama aasta juulis uuesti arsti juurde vastuvõtule kirja, kuid seda ignoreeriti. See kestis kuni novembrini. 21.11.2010.a kutsuti ta arsti juurde. Arst kirjutas talle välja kahenädalase ravikuuri tablettide näol, samuti pandi talle diagnoosiks jalaseen ning kirjutati välja salv kuuks ajaks. Kaebajale anti aga nii vähe salvi, et seda jätkus vaid 12ks päevaks. Salvi juurde andmisest keelduti. Kaebaja palub meditsiinitöötajate tegevuse pärast mõista süüdlastelt välja 100 00 krooni põhjusel, et 2010.a juunist kuni novembrini ei saanud ta meditsiinilist abi, mille tulemusena pidi kannatama ebamugavusi ja füüsilist valu, millega seoses tekkisid tal rasked psühholoogilised traumad. 10.02.2011.a kohtumäärusega jäeti S. Antonovi kaebus käiguta, et selgitada välja, kas kaebuse menetlemine on halduskohtu pädevuses. Kaebajal tuli kohtule täpsustada, kas talle on mittevaraline kahju väidetavalt tekkinud seoses arsti tegevusega/tegevusetusega või vanglapoolse tegevusega (nt kaebaja arsti vastuvõtule mitteregistreerimine). Nimetatud asjaolust olenes, kas kaebuse menetlemine on halduskohtu või maakohtu pädevuses. 23.02.2011.a saabus kohtusse S. Antonovi avaldus, milles ta palub kaebuse haldusasjas 3-11-318 endale tagastada, sest see ei ole halduskohtu pädevuses. Kui see on võimalik, siis palub kaebaja edastada kaebuse maakohtule. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sergei Antonov on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vangla meditsiinitöötajate tegevuse tõttu (meditsiinilise abi andmata jätmine) mittevaralise kahju hüvitamist. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning 21.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
4. peatükk) ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lgs 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Ka kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Eeltoodut ning kaebuse esitaja kaebust ja 23.02.2011.a kohtusse saabunud avaldust arvestades on kohus seisukohal, et S. Antonovi kaebuse näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 11 lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, viidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes HKMS § 11 lg 4 tagastab kohus S. Antonovi kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. S. Antonovil on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda maakohtu poole. Kohus märgib, et halduskohtu poolt pädevuse puudumise tõttu tagastatud kaebuse edastamist maakohtule halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Kaebajal tuleb endal pöörduda maakohtu poole hagiavaldusega, mitte kaebusega. Tamara Hristoforova kohtunik 2