3-10-2759/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-2759 Määruse kuupäev 14.12.2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus justiitsministri 30.11.

1. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning Viru Vangla 25.03.
2. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 14.12.2010 kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Tagastada Aleksandr Streltsovi kaebus haldusasjas nr 3-10-2795 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel;
4. Määruse koopia koos selle tõlkega vene keelde saata kaebuse esitajale;
5. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele peale käesoleva määruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht
6. Tartu Halduskohtule saabus 19.10.
7. a Aleksandr Streltsovi kaebus Vangla sisekorraeeskirja ja Viru Vangla kodukorra peale. Kaebusest nähtuvalt tuleks nimetatud aktid A. Streltsovi arvates õigusvastaseks tunnistada, kuna nendes ei ole sätet kinnipeetava ja vahistatu erinevusest.
8. Tartu Halduskohus 09.11.
9. a määrusega jättis A. Streltsovi kaebuse käiguta ning kohustas muuhulgas kaebajat välja tooma, mis on tema põhjendatud huvi vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks.
10. 23.11.
11. a saabus Tartu Halduskohtule A. Streltsovi kaebuse täpsustus, milles kaebaja selgitab oma põhjendatud huvina, et ta tahab tõestada, et Viru Vangla sisekorraeeskirjad on õigusvastased ja nende pärast rikuti väga tugevasti kaebaja õigusi ja vabadusi, alandati kaebaja inimväärikust, tekitati moraalset ja füüsilist kahju, kaebaja pidi tugevasti närveerima ja muretsema. Kaebaja märgib, et tahab taastada oma õigused ja vabadused, mida on rikutud Viru Vangla õigusvastase ja tühise kodukorraga. Kaebaja märgib, et tahab oma karistusaja rahulikult ära kanda, kuid Viru Vangla õigusvastane ja tühine kodukord ei võimalda kaebajal rahulikult oma karistusaega ära istuda, vaid provotseerib kaebajat uuele kuriteole. Kaebaja märgib, et ta ei ole andnud oma kirjalikku nõusolekut mis tahes üritustele, et teda sunnitakse midagi tegema. Kaebaja arvates need on pioneeride ja komsomoli joondused. Neid igasuguseid rivistusi ja üritusi las teevad kaebaja arvates need, kellele see meeldib. Kaebaja on vanglas ja tahab oma karistusaja ära istuda. Kaebaja märgib, et see on tema põhjendatud huvi.
12. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi ning ka juhul kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasoluks peab õigusvastasuse tuvastamine olema isiku jaoks kasulik, st aitama tuvastamiskaebuse esitajat edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Kui vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisega ei kaasneks kaebaja jaoks mingisugust kasu, siis puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kohus on seisukohal, et A. Streltsovi poolt välja toodud põhjendusi justiitsministri 30.11.
13. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning Viru Vangla 25.03.
14. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa lugeda põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse menetlusse võtmiseks. A. Streltsovi kaebusest ja selle täpsustusest ei nähtu, kuidas vaidlustatud aktide õigusvastasuse tuvastamine aitaks parandada kaebaja olukorda või tooks talle kaasa mingisuguse eelise. Kohus märgib, et vaidlustatud aktide õigusvastasuse tuvastamine ei too kaasa nende kehtetust. Kohtupraktika kohaselt ei loeta ka asjaolu, et õigusvastasuse tuvastamine võib olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, piisavaks põhjendatud huviks kohtusse pöördumiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-10). Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on põhjendatud huvina käsitatav küll preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-2410, 3-3-1-100-09 ja 3-3-1-88-08). Samas aga on asjas nr 3-3-1-24-10 tehtud otsuse kohaselt preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamisel piisavaks põhjendatud huviks juhul, kui kaebuse rahuldamine võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kohus märgib lisaks, et ka juhul, kui kaebaja soovib edaspidi taotleda kahju hüvitamist, tuleks see kaebus jätta läbi vaatamata, sest kohtu veendumusel oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Tulenevalt eelnevast tagastab halduskohus A. Streltsovi kaebuse haldusasjas 3-10-2759 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Roby Koik kohtunik 2