TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-11-131 Määruse kuupäev 01.03.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.G. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu

§ 11lg 3).

1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale.
2. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

Asjaolud 18.01.2011 on saabunud Tartu Halduskohtusse E.G. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu. Kaebuses E. G. märgib, et haldusasjas nr 3-10-1815 saatis vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Tartu Ringkonnakohtule Vastustaja seisukoha, milles on märgitud kaebaja (s.o E. G.) elukohaks Tartu Vangla. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla pidamine ja nimetamine tema elukohaks solvab sügavalt E. G. inimväärikust, sest kaebaja väitel viitab see sellele „nagu tahaksin või peaksin ma Tartu Vanglas olema elu lõpuni vabal tahtel.“ Kaebuse esitaja leiab, et Riigivastutuse seaduse § 9 annab temale aluse nimetatud väidetavalt süülise väärikuse alandamise eest nõuda Politsei – ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 eurot. Kaebuses sisaldub taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. 1 Kaebusele lisatud isikukonto väljavõttest nähtuvalt on E.G. seisuga vaba raha 0,05 eurot. isikuarvel 17.01.2011 Tartu Halduskohtu 07.02.2011 kohtumääruses asus kohus seisukohale, et kuna käesoleval juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et haldusasja nr 3-10-1815 raames vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet märkis Tartu Ringkonnakohtule edastatud dokumendi pealdises postiaadressi andmete juures kaebaja elukohaks Tartu Vangla Turu tänav 56, mida kaebaja peab inimväärikust alandavaks, ning võib taotleda rahalist hüvitust, kuid selle hüvituse saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel. Kohus leidis, et kuigi kaebuse esitaja isikuarvel on vaid 0,05 eurot, ei ole antud juhul E.G. vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud, kuna antud kaebus kahjunõudes on ilmselt perspektiivitu. Tartu Halduskohtu 07.02.2011 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-11-131 jäeti E. G. riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata, kaebus jäeti käiguta ja kohustati kaebuse esitajat tasuma kaebuselt riigilõivu minimaalmääras , s.o 15,97 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Samas määruses kohus selgitas, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada. Kohtumäärus on kaebuse esitajale allkirja vastu kätte toimetatud 08.02.2011 (alus: väljastusteade). 28.02.2011 kohtu dokumendiregistri ja e-riigikassa andmete kontrollimisel selgus, et E. G. ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud eelpoolnimetatud puudust (tasumata on riigilõiv 15,97 eurot), samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebuse puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab

§ 10

sätestatud nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv.

§ 11

lg 2 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Antud juhul ei ole kaebaja E.G. tasunud riigilõivu ega taotlenud ka riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele. Mare Priks Kohtunik 2