hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihin hagihinnalt, ihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.08.2008 esitas OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtusse hagi M B`i vastu võlgnevuse 3323.20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Tele2 Eesti AS (AS Ritabell õigusjärglane) sõlminud 27.12.2000 kostjaga Tele2 Eesti lepingu nr 10100267, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Oma lepingulisi kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud: kostja on kasutanud pakutud teenuseid, jättes nende eest tasumata. Seisuga 18.11.2004 (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 1662.10 krooni. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt lepingule ja üldtingimustele on kostja kohustatud ka maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja poolt lepingu rikkumisest tulenevalt lõpetas Tele2 Eesti AS lepingu kostjaga ennetähtaegselt. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude summas 1662.10 krooni koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Hageja poolt väljastati kostjale võlateatis ja pretensioon, kuid kostja ei ole oma kohustusi täitma asunud ega võlgnevust tasunud. Hageja esitas 26.12.2007 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-0754285), mis jäeti Viru Maakohtu määrusega 18.07.2008 rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhinõudes 1662.10 krooni ja viiviseid summas 1661.10 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid esimese makse maksmata jäänud arve tähtajast - 18.11.2004 - alates kuni 11.08.2008 summas 3395.67 krooni, kuid tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab viivise tasumist 1661.10 krooni. Hageja on tuginenud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ning sellest tulenevalt enne 01.07.2002 kehtinud Tsuviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, 174, 222 lg 1, samuti §-e 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestatule. Hageja leiab, et kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksis sätestatuga, ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, üldtingimustes ning kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud võla tasumist ka erinevate inkassofirmade vahendusel, kuid tulemuseta. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 3323.20 krooni, millest põhinõue moodustab 1662.10 krooni ning viivis summas 1661.10 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – ärakiri AS-iga Tele2 Eesti sõlmitud lepingust, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, Tele2 Eesti mobiilsideteenuste kasutamise eeskirjadest, lepingu lõpetamise teatest, nõude loovutamise teatest ja võlateatisest, lisatud on hageja esindaja volikiri ja menetluskulude nimekiri koos vastavate tõendavate dokumentidega. Kohtumenetluse käik Hagiavaldus võeti kohtu poolt 14.08.2010 menetlusse ning väljastati Rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt kostja elukoha aadressile - xxxx. Hagimaterjalid tagastati saatjale märkusega „Ei ela antud aadressil”. EV Välisministeeriumi teatel on kostja M B võtnud endale uue perekonnanime („H”) ja elab xxxx. Kostjale on õnnestunud hagimaterjalid kätte toimetada üksnes xxxx kompetentse kohtu vahendusel (25.09.2009). Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostja hagile vastust ei esitanud, samuti ei ole ta hageja teatel ka võlgnevust tasuma asunud, mistõttu hageja jääb esitatud nõude juurde. 28.10.2010 on hageja edastanud kohtule taotluse käesolevas asjas menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, samuti
lg 1 ja 3 alusel asja lahendamiseks kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemisega kirjalikus menetluses. 29.12.2010 väljastas kohus kostjale hageja taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Samuti väljastas kohus kostjale veelkordselt hagiavalduse ärakirja ja kohustas kostjat nii hagiavaldusele kui hageja taotlustele vastust esitama 30 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. II Kostja vastuväited Kostja ei ole käesoleva ajani hagile ega hageja taotlustele vastust esitanud ega teatanud ka mittevastamise põhjustest. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale materjalid kätteandmiseks xxxx kompetentse kohtu kaudu ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 12.01.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 11.02.2011. Kostja aadressiks on dokumentide kätteandmisel märgitud – xxxx.
lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg välismaale materjalide kättetoimetamisel olema vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. 3 Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üksikasjalikult üle korrata. Hageja osundatud Tsiviilkoodeksi sätted võlasuhetest tulenevate poolte õiguste ja kohustuste osas on analoogsed alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (VÕS) §-ides 76, 82, 101 ja 108 sätestatule. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega moodustab käesolevas asjas hageja nõue kokku summas (3323.20 krooni :15,6466) = 212.30 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 1662.10 krooni, s.o. vastavalt 106.23 eurot, ning viivised - 1661.10 krooni, s.o. 106.10 eurot. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on esitanud ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summa 2000 krooni, sellest 500 krooni moodustab kokku hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 500 krooni - maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, summas 1000 krooni moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu.
lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel
Kohtunik /allikiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 30. märtsil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.