3-11-456/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-456 Määruse kuupäev 03.03.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus justiitsministri 13.01.

1. a määruse nr 3 „Justiitsministri
2. novembri
3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“ õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 03.03.2011 kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Tagastada Vjatšeslav Julini kaebus haldusasjas 3-11456 (HKMS § 11 lg 4);
5. Määruse ärakiri koos selle tõlkega vene keelde saata kaebuse esitajale;
6. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8). Asjaolud Vjatšeslav Julin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks justiitsministri 13.01.
7. a määruse nr 3 „Justiitsministri
8. novembri
9. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“, kuna selles on keelatud suitsetada tubakat ning lubatud üksnes sigaretid. Kaebusest nähtuvalt leiab V. Julin, et nimetatud määrus on vastuolus Põhiseadusega. Kaebaja märgib, et tema põhjendatud huvi on preventiivne, et selliseid rikkumisi tema vastu enam ei korduks. Kaebuses on V. Julin palunud ka kohtul tema maksejõuetuse tõttu vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ta ei tööta vanglas ja tal puudub sissetulek. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et V. Julini kaebus justiitsministri 13.01.
10. a määruse nr 3 „Justiitsministri
11. novembri
12. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“ õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu. Kohus märgib, et halduskohtu pädevuses ei ole üldaktide läbivaatamine. Halduskohtus saab vaidlustada haldusakte ja -toiminguid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Ka HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalikõiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Kohus on seisukohal, et V. Julini poolt vaidlustatud justiitsministri 13.01.
13. a määrus nr 3, nii nagu justiitsministri 30.11.
14. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ tervikuna, ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks. Antud määrus ei ole suunatud konkreetsele adressaadile ega reguleeri üksikjuhtumit, vaid on suunatud abstraktsele hulgale isikutele, määramata kindlaks selle määruse toimeulatust nii ajaliselt kui ruumiliselt. Vaidlustatud määrus ei ole ka halduse üksikakt (üldkorraldus), mis oleks halduskohtus vaidlustatav. Vaidlustatud määruse puhul on tegemist üldaktiga ehk õigustloova aktiga, mille peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu HKMS § 3 lg-st 2 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt halduskohtu pädevusse. Antud asjaolule on viidanud ka Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr 3-3-1-88-09 (p 13), märkides, et Vangla sisekorraeeskirja ei saa pidada üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusaktiks, mille peale võiks HKMS § 4 lg 1 alusel esitada iseseisva kaebuse halduskohtusse. Kuna justiitsministri 30.
16. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ on vangistust reguleeriv üldakt, mille õiguspärasuse iseseisev kontroll halduskohtumenetluses ei ole lubatud, siis ei ole lubatud ka selle määruse muutmist reguleeriva justiitsministri 13.01.
17. a määruse nr 3 õiguspärasuse iseseisev kontroll halduskohtumenetluses. Vaidlusaluse sätte õiguspärasuse kontroll on võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kaudu, kui esimese või teise astme kohus jätab kaebuse sisulisel lahendamisel kohaldamata asjassepuutuva normi. Kaebajal oleks võimalik määruse rakendamise suhtes taotleda õiguskaitset halduskohtus, kui ta esitaks kaebuse näiteks nõudega vangla kohustamiseks võimaldada tal suitsetada senistel tingimustel. Sellise kaebuse alusel saab kohus vajadusel teostada justiitsministri määruse suhtes konkreetset normikontrolli. Samuti on kaebajal võimalik pöörduda õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida vaidlusaluse määruse põhiseaduspärasust (õiguskantsleri seaduse § 15). Kuna kohus tagastab V. Julini kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja taotluse osas tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks käesoleva kaebuse esitamisel. Maare Aloe kohtunik 2