← Eesti

3-11-328/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-328 Määruse kuupäev

  1. märts 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vladimir Jarikovi kaebus Viru Vangla toimingute (kahju hüvitamise taotlustele tähtaegselt vastamata jätmine, dokumentide tõlkebüroosse edastamata jätmine, eestikeelsete vastuste andmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  2. märts 2011 kirjalik menetlus Resolutsioon
  3. Tagastada Valdimir Jarikovi kaebus haldusasjas nr 311-328 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel;
  4. Kohtumääruse ärakiri saata koos venekeelse tõlkega kaebuse esitajale. Kaebus tagastada peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
  5. 08.02.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Vladimir Jarikovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt esitas V. Jarikov 22.06.2010, 25.06.2010, 15.08.2010 ja 22.08.2010 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlused, milledele ta sai vastused (nr 6-14/23841-1, 6-14/24034-1, 612/608-1, 6-14/30867-1) ligi pool aastat hiljem. Ühtlasi märgib kaebaja, et esitas 24.11.2010 ja 19.12.2010 Viru Vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotlused, milledele sai ta vastuse 01.02.
  6. Kaebaja märgib, et nüüd on tal aega 30 päeva, et koostada 6 kaebust ning sellises mahus kaebuste kirjutamine on raske ja piinav ülesanne. Kaebaja on lisanud kaebusele joonistusi ning selgitab, kellele ta neid saatnud on, sh Eesti Vabariigi prokuröridele, õiguskantslerile, justiitsministrile. Kaebaja on sulgudes kirjeldanud seda, kuidas ta 20.01.2011 ja 26.01.2011 saadud peatraumade tõttu verest tühjaks jooksis. Kaebaja leiab, et vangla piinas teda ning kogus seejärel kokku kõik tema kahju hüvitamise taotlused ning saatis need talle kartserisse, et tõmmata tema kaela ümber silmus kokku. Viru Vangla venitas sedavõrd, et kõigis vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes tekkisid kaebajal raskused oma õiguste kaitse teostamisel sellises mahus, nagu kaebaja oleks saanud teostada paar kuud tagasi, kui vangla oleks vaadanud tema taotlused läbi seaduse raames. Nüüd on kaebajal iga kaebuse jaoks antud 5 päeva ning tal tuleb koguda ka tõendeid. Samuti märgib kaebaja, et Viru Vangla vastab talle eesti keeles, mida ta ei valda. Kaebaja arvates ei sobi selline situatsioon, et kohustuslik kohtueelne menetlus viiakse läbi 1 selliselt, et ohver teab vaid ühte asja – vangla jättis vaide või taotluse rahuldamata. Kaebaja pöördus 14.12.2010 ja 22.12.2010 taotlusega tõlkebüroosse, milles palus tõlkida dokumendid eesti keelest vene keelde. Tõlkebüroo tagastas tema taotluse, kuna kaebajal tuli pöörduda tõlkebüroo poole vangla kaudu. Ja kui kaebaja pöördus taotlusega vangla poole, jättis Viru Vangla oma 03.01.2011 vastusega nr 6-10/48847-1 rahuldamata tema taotluse dokumentide tõlkebüroosse edastamise kohta. Kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse, kuna teda on diskrimineeritud rahvuslikul ja keelelisel tunnusel, samuti tema sotsiaalse olukorra järgi ja muudel asjaoludel. Viru Vangla toimingute õigusvastasusel pole kahtlustki. Põhiseaduse § 25 alusel esitab kaebaja tulevikus küsimuse moraalse kahju hüvitamise kohta. Ülaltoodu alusel palub kaebaja tunnistada Viru Vangla toimingud õigusvastasteks: 1) taotluste nr 6-14/23841-1, 6-14/24034-1, 6-12/608-1 ja 6-14/30867-1 läbivaatamise alusetu venitamine; 2) võrdõiguslikkuse printsiibi mittejärgimine – PS § 12 rikkumine koos sellest tulenevate tagajärgedega, kus rikuti jõhkralt inimõigusi rahvuslikul, keelelisel ja sotsiaalsel tunnusel. Kohtu seisukoht
  7. Vaatamata sellele, et V. Jarikovi kaebus on paljusõnaline ja laialivalguv, on V. Jarikovi kaebuse sisust ning kaebuses esitatud taotlustest arusaadav, et kaebaja soovib tuvastada Viru Vangla toimingu (22.06.2010, 25.06.2010, 15.08.2010 ja 22.08.2010 esitatud kahju hüvitamise taotluste tähtaegselt läbivaatamata jätmine) õigusvastasust. Seoses taotlusega tunnistada õigusvastaseks võrdõiguslikkuse printsiibi mittejärgimine, leiab kohus järgmist. Kuivõrd võrdõiguslikkuse printsiibi mittejärgimine ei ole iseseisev toiming, vaid õiguslik hinnang haldusorgani tegevusele, tõlgendab kohus nimetatud taotlust Viru Vangla toimingute (03.01.2011 vastusega nr 6-10/48847-1 V. Jarikovi taotluse dokumentide tõlkebüroosse edastamiseks rahuldamata jätmine ja kohtueelses menetluses V. Jarikovile eestikeelsete vastuste andmine) õigusvastasuse tuvastamistaotlusena. Kui kaebaja kohtu tõlgendusega ei nõustu, tuleb kaebajal sellest kohtule teatada.
  8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu senise praktika kohaselt tuleb nimetatud sätet sisustada lähtudes HKMS §-st
  9. Riigikohus on 15.05.2009.a määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib tuvastamiskaebuse tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi.
  10. V. Jarikov on märkinud, et esitab tulevikus küsimuse moraalse kahju hüvitamise kohta. Eeltoodust on kohtule arusaadav, et kaebaja põhjendatud huvi Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks on hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine. Riigikohus on leidnud, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2010 määrus nr 3-3-1-88-09, p 11). Kohus leiab, et isegi juhul, kui Viru Vangla rikkus kaebaja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamise tähtaega ning jättis õigusvastaselt kaebaja dokumendid tõlkebüroole edastamata, ei saanud kaebajale kaevatavate toimingute tulemusel tekkida sellist mittemateriaalset kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitamisele. Samuti ei saanud kaebajale tekkida mittevaralist kahju sellest, et Viru Vangla esitab kohtueelses menetluses oma vastused 2 kaebajale eesti keeles. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millist RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud isikuõigust vangla kaevatava tegevustega rikkus ning ka kohtule ei ole see kaebuses kirjeldatud asjaolude pinnalt äratuntav. Kui Viru Vangla ei vaadanud V. Jarikovi kahju hüvitamise taotlusi seadusega ettenähtud tähtaja jooksul läbi, oli kaebajal õigus koheselt pöörduda kaebusega halduskohtusse. Riigikohtu halduskolleegium on 21.06.2010.a kohtuotsuses haldusasjas 3-3-1-24-10 leidnud, et taolisel kahju hüvitamise nõudel ei oleks ilmselgelt perspektiivi, sest vaide edastamisega viivitamine ning sellest tulenev ligi kuu aja pikkune täiendav vaide lahendamise ootamine ei saanud kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Halduskohus on seisukohal, et viimati nimetatud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesolevas haldusasjas, kus Viru Vangla väidetavalt ei lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlusi tähtaegselt. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et V. Jarikovil puudub põhjendatud huvi Viru Vangla kaevatavate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, kuivõrd tema hilisem kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole ka muud põhjendatud huvi kaevatavate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks märkinud ning Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  11. mai
  12. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-09, p 23).
  13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 5 tagastab kohus V. Jarikovi kaebuse, kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi Viru Vangla kaevatavate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Eda Muts Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.