KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga on mõistlik. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromiss lahendab pooltevahelise aastatepikkuse laenusuhte.
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kompromiss kehtib täitedokumendina (
Erkki Allekõrsi poolt on tasutud riigilõivu
lg 2 p 1 alusel vastavalt esitatud taotlusele hagejale tagastamisele.
lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad edasikaebusest loobuda. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise
lõike 4 alusel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.