2-10-18029 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-18029 Otsuse kuupäev Jõhvi, 01. veebruar 2011.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. G. seadusliku

) peatükis 8. Vastavalt

§50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§60

lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud

§61lg 2

§ 96

alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus.

1. Kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kohus rahuldab hagi summas 139.01 eurot alates hagi esitamisest 20.04.2010.a kuni lapse täisealaliseks saamiseni.
2. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest

§ 97lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Lapse vanem on lapse seaduslik esindaja Ts

ÜS § 117 lg 2 ja

§ 116lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. Ts

MS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks lapse ema ja kostjaks lapse isa. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 3