← Eesti

3-09-826/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-82

alusel arvutatud erisoodustuse hinna alusel. Erisoodustuse hind on 2 000 krooni kuus ühe sõiduki kohta. Seega lisandub kaebaja maksustatavale käibele alates

  1. aasta detsembrist igakuiselt sõiduauto omatarbelt arvestatav käive 1 695 krooni kuus, mis kontrolliperioodil kokku suurendab maksustatavat käivet 42 374 krooni ning käibemaksu 7 875 krooni. Eriarvamuse kohaselt on kaebaja ja tema juhatuse liikme K. Suusteri vahel kokkulepe, mille kohaselt kasutas kaebaja oma ettevõtluses K. Suusteri isiklikku vara büroo ja laona ning vastutasuks sai K. Suuster kasutada kaebajale kuuluvat sõiduautot isiklike sõitude tegemiseks. Maksukohustuslane leiab, et erisoodustust ei tulnud deklareerida, sest erisoodustuse maksimaalne määr 2 000 krooni loeti tasaarveldatuks renditasuga büroo ja lao kasutamise eest. Seega toimus kaks tehingut, millest tulenevaid nõudeid tasaarveldati. K. Suuster kohustus tasuma 2 000 krooni hüvitist sõiduauto kasutamise eest ja kaebaja kohustus tasuma samas summas üüri. Eriarvamuses märgitakse, et K. Suuster sai üüritulu ning peab parandama oma üksikisiku tuludeklaratsiooni ja deklareerima saadud üüritulu tagasiulatuvalt. Täiendava tõendina esitas kaebaja
  2. detsembri
  3. a kokkuleppe kulude tasaarveldamise kohta. Maksuhaldur leiab, et kui maksukohustuslase soov ja tahe oleks olnud sõiduauto isiklikuks otstarbeks kasutamise hüvitise ja renditasu tasaarveldamine, oleks pidanud need tehingud olema kajastatud ka raamatupidamises, mida pole tehtud. Ka ei ole kaebaja deklareerinud füüsilisele isikule makstud renditulu ja K. Suuster ei ole deklareerinud saadud renditulu füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Maksuhaldur leiab, et sõiduauto isiklikuks tarbeks kasutamise näol on siiski tegemist erisoodustusega. Kaebaja omab sõiduautot, mida juhatuse liige K. Suuster saab kasutada ka oma isiklike sõitude tegemiseks. Era- ja töösõitude üle arvestust ei peeta. Kui arvestust ei peeta, siis ongi erisoodustuse hinnaks 2 000 krooni, ning kui töötaja suvaliselt (ilma arvestuseta) maksab tööandjale sõiduauto kasutamise eest 2 000 krooni, siis ei ole võimalik kindlaks teha erisoodustuse hinna määramise aluseks arvutatud hinna ja soodushinna vahet. Erisoodustuse hinna määramise kord ei sätesta võimalust töötaja poolt 2 000 krooni tööandjale ilma vastava arvestuseta tasumisel erisoodustuse mittetekkeks. Kuna maksukohustuslasel puudus arvestus töö- ja erasõitude üle, on erisoodustuse maksustatav väärtus 2 000 krooni, mis on erisoodustuse ülempiir.
  4. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
  5. märtsi
  6. a vaideotsusega nr 6-1/82-2 rahuldati kaebaja vaie osaliselt, LMTK maksuotsus tunnistati kehtetuks viivistasult 135 krooni suuruse tulumaksu määramise osas ning LMTK-le tehti ettekirjutus selles osas uue otsustuse tegemiseks (resolutsiooni p-d 1-3). Vaideotsusega muudeti maksuotsuse motiive osas, milles „on tuvastatud sõiduauto Peugeot 307 omandiõigusega seotud asjaolud vastavalt käesoleva vaideotsuse punktis 2 tuvastatud asjaoludele“ (vaideotsuse resolutsiooni p 4). Muus osas jäeti maksuotsus muutmata (resolutsiooni p 5). Vaideotsuse põhjendused: 1) kinnistusregistrist nähtuvalt on XXXXX XX kinnistu jagatud
  7. septembril
  8. a korteriomanditeks järgmiselt: 1095/2213 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa elu- ja mitteeluruum nr 1 üldpinnaga 109,50 m2 ning 1118/2213 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa elu- ja mitteeluruum nr 2 üldpinnaga 111,80 m
  9. Vaatamata asjaolule, et kinnistu on jagatud kaheks peaaegu võrdseks korteriomandiks ja korter 2 üldpind on suurem, võõrandas kaebaja 3

(21)3-09-826 XXXXX XX-X korteriomandi juhatuse liikmele 1 000 000 krooni võrra odavamalt, kui XXXXX XX-X korteriomandi sõltumatule kolmandale isikule. Seetõttu tuleb selgitada, kas 1 miljoni kroonine hinna erinevus oli tingitud objektiivsetest asjaoludest või oli tegemist juhatuse liikmele tehtud soodustusega (vaideotsuse põhjenduste p 3). Kaebaja seadusliku esindaja ning volitatud esindaja vaideotsuse põhjenduste p-s 3.1 kajastatud väited (K. Suusteri
  1. aprilli,
  2. mai ja
  3. juuni
  4. a selgitused, kaebaja
  5. novembri
  6. a eriarvamus ja
  7. jaanuari
  8. a vaie) on osaliselt tõendamata või on ebaõiged ja ei vasta tegelikkusele (p 3.2). AS Pindi Kinnisvara 28.juuli
  9. a hinnangust nähtuvalt hindas kinnisvarabüroo XXXXX XX-X korteri seisukorra väga heaks. Hinnangust nähtuvalt piirneb hinnatava objekti krunt kahest küljest sarnase krundiga ja juurdepääsuteedega; juurdepääs objektile on väga heas seisukorras asfaltkattega teelt. Hinnangule lisatud piltidelt nähtub, et hinnatava objekti krunt on piiratud aiaga. Seega on ebaõige K. Suusteri väide, nagu olnuks tegemata piirdeaed ja juurdepääsuteed. Väide on ka tõendamata (p 3.2.1). Hinnangust nähtuvalt on korteriomandile antud konkreetne hinnang, kasutades selleks võrdlusmeetodit ning tuginetud on muuhulgas objekti ülevaatusele ja tellija poolt antud informatsioonile, arvesse on võetud turu-uuringuid. Hinnangu kohaselt on tegemist väga heas seisukorras paariselamuosaga, mille turuväärtuseks on 1 400 000 krooni ehk 13 592 krooni paariselamuosa ruutmeetri kohta. MTA ei leia, et 1,4 miljonit krooni oleks hinnangu kohaselt maksimaalseks hinnaks, büroo ei ole hinnangus toonud välja minimaalset ja maksimaalset hinda, vaid andnud hinnangu turuväärtusele
  10. a juulikuus. Seega pole õige K. Suusteri väide, nagu oleks tegemist maksimaalse hinnaga (p 3.2.2). Hinnangust nähtuvalt valitses Kuressaare korteriturul
  11. a juulikuus olukord, kus nõudmine ületas pakkumise ja seetõttu tõusid hinnad kiires tempos. Seetõttu pole usutav K. Suusteri väide, nagu poleks kinnistut olnud võimalik müüa ja ainus viis „raha objekti alt kätte saada“ oleks olnud müüa oma elamine ja osta korteriomand. Väide on ka tõendamata (p 3.2.3). Eriarvamuse kohaselt esinesid XXXXX XX-X korteriomandil puudused, mida hindaja ei teadnud, väidetavaks varjatud puuduseks oli asjaolu, et liivatäide põrandaplaadi all vajus. AS Kuressaare Veevärk
  12. detsembri
  13. a selgituse, Kier Ehitus OÜ
  14. detsembri
  15. a arvamuse ja kinnisvarabüroo hindamisakti koostanud Peeter Kuke
  16. jaanuari
  17. a selgituse põhjal MTA leiab, et
  18. a novembrikuus võis XXXXX tänava piirkonna sademeja pinnavee äravooluga olla probleeme. Pinnavee taseme suuremad tõusud ja langused esinevad Eestis peamiselt kevadel ja sügisel. Antud juhul esines pinnavee taseme tõus
  19. a novembris, seega pidanuks väidetavad muutused pinnases, sealhulgas liivatäite vajumine vms tulema ilmsiks juba
  20. a novembris ning süvenema
  21. a kevadel. Kinnisvarabüroo hinnang on antud
  22. a südasuvel. Seega ei saanud väidetavad muutused pinnases ning sellest tulenevad deformatsioonid jääda
  23. juulil
  24. a toimunud vaatluse käigus varjatuks. Pole ka teada, kas 2,5 m sügavuse keldri täitmiseks kasutatud liiva ja kruusa täide oli uhutud, lihkes, vajunud vms. Seega on kinnistu järelevalvet teostava Kier Ehitus OÜ väited liiva ja kruusa uhtumise, lihete, vajumise vms kohta oletuslikud. Kui elamu all oleva keldri täide oleks uhutud, lihkes või vajunud, võtaks mõistlik isik selles küsimuses ühendust ehitusjärelevalvega. Seda ei tehtud, sest vastasel juhul oleks ehitusjärelevalvet teostav isik probleemist, selle tekkimise ajast ja asjaoludest teadlik. Samuti nähtuks deformatsioonid hoone siseviimistluses (praod seintes, probleemid ustega vms). Seega ei oleks saanud keldri täite uhtumisest, lihkes olekust või vajumisest tulenevad deformatsioonid kuni
  25. a südasuveni olla varjatud. Kinnisvarabüroo hinnangust sellekohaseid deformatsioone ei nähtu. Ka ei nähtu asjast, et kaebaja või K. Suuster oleks teinud kulutusi keldri täiendavaks täitmiseks, sellest väidetavalt tulenevate tagajärgede likvideerimiseks vms. MTA leiab, et väited puuduste esinemisest ja liivatäite vajumisest ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Seega ei oma asja lahendamise seisukohast tähendust, kas hindaja oli piirkonnas esinevast sadevee äravoolu probleemist teadlik või mitte. Hinnangust nähtub, et kinnisvarabüroo on tuginenud muuhulgas tellija poolt antavale informatsioonile. Seega on kinnisvarabüroo K. Suusterilt teavet siiski saanud (p 3.2.4). Asjaolust, et hinnangus on märgitud võrreldavate 4
(21)3-09-826 objektide müügiajad vahemikus 120 kuni 240 päeva, ei saa teha järeldust, nagu oleks
  1. a juulikuus olnud korteriomandi väärtus hinnangus märgitud turuväärtusest madalam. Seega pole õige väide, nagu oleks hindamisakt tehtud eeldusel, et müügiperiood on 3-6 kuud. Hinnang oli
  2. augusti
  3. a seisuga kehtiv ja õige (p 3.2.5). Hinnangust nähtuvalt on kinnisvarabüroo võtnud turuväärtuse leidmisel aluseks reaalsete objektidega
  4. a aprillismais tehtud tehingud, samuti toonud välja võrreldavate objektide turuväärtust mõjutavad tegurid ning neile antud hinnangu. Turuhinna kujunemine on jälgitav ning finantsasutuse poolt kontrollitav. MTA ei leia, et turuväärtus oleks teadlikult üle hinnatud. Selleks puudus ka vajadus, sest K. Suuster ei võtnud pangast laenu 1 miljon krooni. Seega ei oma asjas tähendust, et hindamisakt oli tehtud laenu saamiseks (p 3.2.6). Seega on õige LMTK seisukoht, et XXXXX XX-X korteriomandi äriühinguga seotud isikule turuhinnast madalama hinnaga müügi näol on tegemist erisoodustusega ning kinnisasja võõrandamisel tekkinud erisoodustusega kaasnevad kaebajale tulu-, sotsiaal- ja käibemaksukohustus. Korteriomandi turuhinnast madalama hinnaga müügilt maksude määramine on seaduslik ja põhjendatud (p 3.3; 2) maksuotsuses tuvastati ebaõigesti, et kaebaja omas sõiduautot Peugeot
  5. ARK andmebaasi andmetel on sõiduauto omanikuks AS SEB Liising, alates
  6. novembrist
  7. a on vastutavaks kasutajaks kaebaja ning kasutajateks K. Suuster ja Heldur Suuster. Seetõttu tuleb muuta maksuotsuse motiive vastavalt vaideotsuses tuvastatud asjaoludele (p 2). Kaebaja seadusliku esindaja ja volitatud esindaja väited (K. Suusteri
  8. augusti
  9. a seletus,
  10. novembri
  11. a eriarvamus ja volitatud esindaja
  12. märtsi
  13. a selgitus) on vastuolulised ja osaliselt tõendamata. Kui pidada usutavaks K. Suusteri väidet, et ta ühildas või üritas ühildada oma erasõidud ettevõtte sõitudega, puudunuks vajadus isiklike sõitude osas mistahes kokkuleppeid sõlmida. Maksuhaldurile on aga esitatud
  14. detsembri
  15. a allkirjastatud kulude tasaarveldamise kokkulepe, mille kohaselt kaebaja kasutab K. Suusteri elukohta büroona ja garaaži laona ning K. Suuster kasutab vajaduse korral kaebaja sõiduautot Peugeot 307 isiklike sõitude tegemiseks. Ainuüksi kokkuleppe sõlmimine näitab, et K. Suusteril esines äriühingu sõiduki isiklikuks tarbeks kasutamiseks reaalne vajadus. Samuti andis kokkulepe K. Suusterile piiramatu võimaluse äriühingu kasutuses oleva vara oma äranägemisel kasutamiseks. Seda kinnitab täiendavalt asjaolu, et isiklike sõitude tegemise kohta puudus arvestuse pidamise kohustus. Seega puudus K. Suusteril vajadus ühildada erasõite ettevõtte sõitudega. Seetõttu ei pea MTA usutavaks K. Suusteri väidet, et ta ühildas või üritas ühildada erasõidud ettevõtte sõitudega. Ka pole usutav volitatud esindaja väide, et H. Suuster pole kordagi sõiduautot Peugeot 307 kasutanud. Vara kasutusõiguse andmine äriühinguga mitteseotud isikule on tavapäratu. Sellekohase kasutusõiguse andmist saavad õigustada väga kaalukad põhjused, sh H. Suusteril sõiduki reaalse kasutamise vajadus. Äriühingu juhatuse liikme vanemale vara tasuta kasutada andmine loetakse

§ 48lg 6 alusel erisoodustuseks.

Eeltoodu, samuti H. Suusteri poolt tehtavate sõitude kohta arvestuse pidamise kohustuse puudumine kinnitab täiendavalt, et sõidukit kasutati äriühingu juhatuse liikme ja tema perekonnaliikme poolt kontrollimatult ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel (p 2.1). Kaebaja seadusliku esindaja ja volitatud esindaja väited (K. Suusteri

  1. augusti
  2. a seletus, kaebaja eriarvamus ja vaie) on vastuolulised, osaliselt tõendamata ega vasta tegelikkusele. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja asutatud
  3. novembril 1997 ning asutamisest alates on asukohaks märgitud XXXXX alevik. XXXXX alevikus asuva kinnistu omanikuks on Milvi Suuster, kellega kaebaja ei ole kasutuslepingut sõlminud. Volitatud esindaja
  4. märtsi
  5. a selgitustest nähtuvalt on kaebaja tegevuskohaks Kuressaare linn ning XXXXX XX-X asuvat elamuosa kasutatakse kontori ja laona. Kuna kaebaja oli
  6. septembrist
  7. a kuni
  8. septembrini
  9. a XXXXX XX kinnistu omanik, puudus äriühingul K. Suusteriga kulude tasaarveldamiseks
  10. detsembril
  11. a võimalus ja vajadus. Kuna kinnistu ei kuulunud sel ajal K. Suusterile, ei saanud kaebaja kasutada büroona K. Suusteri elukohta ega laona tema 5

(21)3-09-826 garaaži. Seega ei vasta volitatud esindaja sellekohased väited tegelikkusele. Tegelikkusele mittevastav ja alusetu on seega ka
  1. detsembri
  2. a kokkulepe kulude tasaarveldamist puudutavas osas. Usutavad on K. Suusteri väited, et ta pole kunagi küsinud ettevõttelt üüri või renti kodukontori kasutamise eest. Seega on K. Suuster kasutanud kaebaja sõiduautot isiklike sõitude tegemiseks tasuta. Äriühingu juhatuse liikme poolt tööandja vara tasuta kasutada andmine ametiülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks loetakse

§ 48lg 2 alusel erisoodustuseks.

Seega on õige LMTK seisukoht, et sõiduauto Peugeot 307 isiklikuks tarbeks kasutamise näol on tegemist erisoodustusega. Sõiduauto erisoodustusega, millega kaasnevad osaühingule tulu-, sotsiaal- ja käibemaksukohustus. XXXXX XX-X asuval paariselamuosal ei ole keldrit, mistõttu on ebaõige ja vastuoluline eriarvamuse väide, nagu oleks kaebaja kasutanud oma ettevõtluses K. Suusteri keldrit (p 2.2). Sõiduauto erisoodustuselt maksude määramine on seaduslik ja põhjendatud ning vaide väited ei anna maksuotsuse selles osas kehtetuks tunnistamiseks alust. Vaideotsuse p-s 2.2 käsitlemist leidnud asjaolude tõttu jätab MTA väidetava tasaarveldamise kohta hilisemalt tehtud raamatupidamiskanded tähelepanuta (p 2.3).

  1. OÜ Suuster & Ko esitas
  2. aprillil
  3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti: 1) tühistada LMTK maksuotsus; 2) tühistada MTA vaideotsus osas, millega muudeti maksuotsuse motiive osas, milles „on tuvastatud sõiduauto Peugeot 307 omandiõigusega seotud asjaolud vastavalt käesoleva vaideotsuse punktis 2 tuvastatud asjaoludele“, ja osas, mis jätab maksuotsuse muutmata. Kaebuse põhjendused: 1) ebatäpne on väide, et korteriomandid XXXXX XX-X ja XX-X on peaaegu võrdsed. Kasutuskorra kohaselt on XXXXX XX-X korteriomandi omanikul õigus kasutada oluliselt suuremat osa krundist, vastavalt 684 m2 ja 460 m
  4. Vastavalt kasutuskorrale on ehitatud ka krunti jaotav aed. K. Suuster selgitas maksuhaldurile, et enne XXXXX XX-X võõrandamist ei olnud korteriomand ja selle juurde kuulunud krunt lõplikult valmis, muuhulgas olid tegemata piirdeaed ja juurdepääsuteed. Pindi Kinnisvara AS hinnangule tugineva järeldusega, et K. Suusteri väited pole õiged, kaebaja ei nõustu. Enne K. Suusteri poolt korteriomandi soetamist oli XXXXX XX-X kinnistul tegemata: tee ja parkla kahele autole ja haagisele XXXXXXXX tänavast garaažini; pae- ja betoonkivist käigutee ehitus ümber elamu ja pesukuivatusvarjualuseni; garaaži juurdeehitus, küttepuude hoidla ja pesukuivatusvarjualune; kõrghaljastus; haljastuse parendused; XXXXXXXX tn poolsete piirete osaline teisaldamine; XXXXXXXX tn-ga piirnev sademete äravool (piki tänavat kraav, pinnase kalded, äravoolu kaev, toru ja ühendus olemasolevasse torustikku); garaaži sadeveerennid; prügikonteinerid ja nende alused. Tegemata tööde olemasolu kinnitavad naabrite M. O. ja V. V. kinnitused, et need tööd tehti K. Suusteri poolt pärast korteriomandi soetamist. Vaideotsuse väide, et muutused pinnases ning sellest tulenevad deformatsioonid ei saanud jääda
  5. juulil
  6. a toimunud vaatluse käigus varjatuks, ei ole korrektne. Tegemist on subjektiivse ja põhjendamatu hinnanguga. Nimetatud muutused nähtuvad Saare Ehituskonsult OÜ poolt
  7. aprillil
  8. a koostatud XXXXX XX-X eramu ehitusliku ekspertiisi aktist. Vaideotsuses leiti, et täite uhtumisel võtaks mõistlik isik ühendust ehitusjärelevalvega. Kaebaja omab ehitusjärelevalve tegevusluba. Kaebaja kordab, et just pinnase uhtumise ja deformatsiooni tekkimise tõttu ei võõrandanud kaebaja korteriomandit, millele kehtib kaheaastane garantii, kolmandatele isikutele. On õige, et kaebaja ei teinud XXXXX XX-X deformatsiooniga seonduvaid kulutusi. Nende kulutuste tegemata jätmine oli võimalik ainult seetõttu, et korteriomand võõrandati K. 6

(21)3-09-826 Suusterile. Kolmandatele isikutele võõrandamise korral olnuks kulutuste tegemine kaebaja poolt vältimatu. Maksuhaldur on turuhinna määramisel lähtunud Pindi Kinnisvara AS
  1. juuli
  2. a hindamisaktist. K. Suuster kaebaja juhatuse liikmena lähtus tehingu hinna määramisel talle teadaolevatest asjaoludest, mitte hindamisaktist. Hindamisakti ei tellitud mitte tehingu hinna määramiseks, vaid tegemist oli laenu taotlemisega kaasneva formaalsusega. Seetõttu ei pööranud kaebaja hindamisaktis aluseks võetud valedele asjaoludele ja nende pinnalt tehtud ebaõigele turuhinnale tähelepanu. Hindamisakt võiks kajastada turuhinda üksnes juhul, kui aktis nimetatud asjaolud oleksid õiged. Kui aktis toodud eeldused ei ole korrektsed, ei saa olla korrektne ka turuhind, mis omakorda välistab erisoodustuse. Kaebaja on jätkuvalt ka seisukohal, et akti koostamisel arvestati hindade ebaproportsionaalselt kiiret kasvu ja finantseerimiseks tellitavate hindamisaktide puhul eeldati kliendi soovi optimistlikuks hindamiseks, kuid peab oluliseks käsitleda hindamisaktis nimetamata puudusi, mis vähendavad aktis toodud turuhinda. Aktis ei käsitletud põranda deformatsiooniga seonduvat. Samuti ei olnud hindaja tähelepanelik hoone ümbruse osas. Naabrite kinnitusel, erinevalt hindamisaktis öeldust, olid paljud tööd müügihetkeks tegemata ja tehti alles ajal, mil korteriomandi omanikuks oli K. Suuster. Tõendeid kogumis hinnates on ilmne, et hindamisakt ei kajasta kõiki puudusi. Seetõttu pole korrektsed ka maksuotsuse järeldused erisoodustuse tekkimise kohta korteriomandi võõrandamisel; 2) kaebaja kasutas liisinglepingu alusel sõiduautot Peugeot 307 kogu kontrollitava perioodi vältel. ARK andmebaasi kohaselt oli sõiduauto kasutamise õigus K. Suusteril ja H. Suusteril. H. Suuster ei ole sõiduautot kasutanud. Tema elukoht on XXXXXXXXXXX 40 km kaugusel asuvas XXXXX alevikus. Maksuhalduri poolt võetud selgituste kohaselt sõiduauto kohta arvestust ei peeta ja K. Suuster ühildab oma erasõidud ettevõtte sõitudega. Kaebaja omandis ei ole ehitist, kus oleks võimalik hoida kaebaja vara ja omada kontorit. Kaebajal puudub üürisuhe kolmandate isikutega ehitise üürimiseks kontorina või laopinnana. Kaebajal oli vältimatu vajadus kontoripinna järele, et võtta vastu posti, koostada ja tasuda arveid, saata ekirju, hoida ehitusprojektidega seotud dokumente jne. Kaebaja kasutas laopinna ja kontorina K. Suusteri elukohta, milleks oli kuni
  3. augustini
  4. a XXXXX XX ja alates
  5. augustist
  6. a XXXXX XX-X. Kaebajal on vajadus laopinna järele, et hoida ära järgmise vara vargus ja riknemine: sõiduauto, järelhaagis, redelid, mootorsaag, elektrisaed, drellid, ehitusabivahendid (kruvikeerajad, lood jms), tööstuslik tolmuimeja, autorehvid jne. Kaebaja ei ole tasunud üüri. Vastasel juhul ei oleks tasaarveldamine olnud võimalik. K. Suusteri elukohas XXXXX XX-X ei ole tõepoolest keldrit, kuid tegemist oli trükiveaga ja keldri all tuleb mõista garaaži. Sõidupäeviku puudumise tõttu erisoodustuse määramine ei ole põhjendatud. Kaebaja juhib tähelepanu Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-93-08, milles leiti, et

§ 48kohaldamiseks tuleb maksuhalduril tuvastada maksuobjekt – erisoodustuse andmine.

Tööandja sõiduki või muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tuleb tõendada vara selline tegelik kasutamine või tuvastada asjaolud, mis viitavad, et suure tõenäosusega kasutati vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.

ei sätesta, et maksuobjektiks on ka töötaja võimalus kasutada tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Käesolevas vaidluses on maksuhaldur tuvastanud vaid selle, et ARK andmebaasi kohaselt oli sõiduki kasutamise õigus K. Suusteril ja H. Suusteril. Isiklike sõitude tegemist ei ole maksuhaldur tuvastanud. H. Suuster ei ole faktiliselt sõidukit kordagi kasutanud. Sõiduki kasutamine tema poolt on ülimalt ebatõenäoline juba seetõttu, et ta elab K. Suusteri elukohast 40 km kaugusel. Seega on meelevaldne maksuhalduri seisukoht, et K. Suuster ja tema pereliige (H. Suuster) kasutasid sõiduautot kontrollimatult ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. K. Suuster selgitas, et ta on ühildanud mõned erasõidud 7

(21)3-09-826 töösõitudega, aga kuna sellega äriühingule täiendavaid kulutusi ei tekitatud, pole tegemist erisoodustusega. Kui kohtu hinnangul on erisoodustuse tekkimine pelgalt sõidupäeviku puudumise tõttu siiski põhjendatud, leiab kaebaja, et erisoodustuse hinna hüvitamisel erisoodustuselt maksukohustust ei teki. Kui töötaja hüvitab erisoodustuse hinna tööandjale, siis erisoodustust ei teki. Hüvitamine rahas on võrdväärne hüvitamisega tasaarveldamise teel. Kaebaja poolt kontori ja garaaži kasutamine oli vajalik ning üüri hind 2 000 krooni kuus oli igati põhjendatud. Objektiivsete asjaolude pinnalt on selgelt tuvastatav kaebaja poolt K. Suusteri isikliku vara kasutamine. Rahas üüri tasutud ei ole, kuid pole põhjust eeldada ka seda, et K. Suuster pidanuks oma vara üürile andma tasuta. Seega pole objektiivseid põhjusi kahelda tasaarveldamise tehingus. Seda enam, et sellega ei kaasne riiklike maksude tasumata jätmist. Tulu maksustatakse eraisiku tasandil

§ 16lg 1 alusel.

  1. Vastustajad palusid jätta kaebus rahuldamata, jäid maksuotsuses ja vaideotsuses sisalduvate seisukohtade juurde ning selgitasid täiendavalt järgmist: 1) maksuhaldur on kinnistu turuväärtuse määramisel tuginenud kinnisvarabüroo poolt
  2. juulil
  3. a koostatud hinnangule ja kinnisvarabüroo
  4. juuli
  5. a täiendavale selgitusele. Hinnang on põhjalik, põhjendatud ja objektiivne. Hinnangu koostamisel on tuginetud nii objekti vaatlusel tuvastatud asjaoludele kui ka K. Suusteri poolt antud teabele. Seetõttu ei nõustu maksuhaldur väitega, nagu oleks hindaja Peeter Kukk võtnud arvesse vaid visuaalse vaatluse käigus tuvastatu. Hinnangut on aktsepteerinud nii tellija kui selle saaja. Kohtule esitatud
  6. aprilli
  7. a ehitusliku ekspertiisi akt on koostatud tunduvalt hiljem ning koostaja ei ole teinud kinnisasja vaatlust
  8. a juulis-augustis. Seetõttu puudub alus väita, et ekspertiisis märgitud kahjustused tekkisid
  9. aastal. Kõnealust ekspertiisi ei esitatud maksu- ega vaidemenetluses. Kuna ekspertiis tugineb huvitatud isiku juhatuse liikme ütlustel ja ehitusjärelevalve oletuslikel seisukohtadel, ei kajasta see asjaolusid objektiivselt. Maksuhalduril puudub alus seada kahtluse alla kinnisvarabüroo hinnangu koostaja kompetentsust ja objektiivsust. Kui deformatsioonid oleksid olnud märgatavad, ei oleks kogemustega kinnisvarahindaja jätnud neid tähelepanuta, vaid oleks kajastanud aktis. Kinnisvarabüroo hindamisaktis ei pidanud hinnangu andja märkima seda, mis objektil puudus. Hinnangus sai märkida asjaolud, mis olid olemas ja tajutavad ning mõjutasid või võisid mõjutada hinnatava objekti väärtust. Seega puudus vajadus kajastada hinnangus näiteks prügikonteinerite ja garaaži puudumist jne. Naabrite kinnitused ei kajasta asjas tähtsust omavaid asjaolusid, lisaks on need üldsõnalised ning pealegi on kinnisasjale tehtud parendusi võimalik usaldusväärselt tõendada dokumentaalsete tõenditega. Seega pole alust väita, nagu poleks hindaja olnud tähelepanelik hoone ümbruse osas. Hinnang kajastas kõiki korteriomandi hinna määramiseks olulisi asjaolusid. Maksuhalduri hinnangul oleks saanud korteriomandi müüa sõltumatule kolmandale isikule hindamisaktis märgitud hinnaga. Oluline on ka märkida, et kaebaja versioon korteriomandi võõrandamise, sealhulgas selle väärtust mõjutavate asjaolude osas on ajas muutunud. Algselt väideti, et kahe korteriomandi hinnavahe on tingitud turuolukorrast, seejärel, et kinnistut XXXXX XX ei olnud võimalik müüa ja ainus viis „raha objekti alt kätte saada“ oli müüa enda elamine ja osta XXXXX XX-X korteriomand. Korteriomandi puudustele viidati alles
  10. novembri
  11. a eriarvamuses ja
  12. jaanuari
  13. a vaides täpsustati, et tegemist on varjatud puudustega. Vaideotsuses on selgitatud, miks väited
  14. a juulis-augustis korteriomandil puuduste esinemisest ja XXXXX XX-X all olevast liivatäite vajumisest ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Maksuhalduri hinnangul on väited kinnisvarabüroo hinnangus arvestamata jäetud puudustest 8

(21)3-09-826 otsitud ja tegelikkusele mittevastavad. Korteriomand võõrandati isegi omahinnast madalama hinnaga. Põhjendamatu on väide, et vaideotsus on korteriomandite proportsioonide osas ebatäpne. Maksuhalduri seisukoht tugineb kinnistusregistri andmetele; 2) sõiduki ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutamise tuvastamisel on maksuhaldur tuginenud kaebaja ja K. Suusteri vahel
  1. detsembril
  2. a sõlmitud kokkuleppele, mille kohaselt kasutas äriühing oma ettevõtluses K. Suusteri isiklikku vara büroona ja laona ning vastutasuks sai K. Suuster kasutada sõiduautot üksikute isiklike sõitude tegemiseks. Sellise kokkuleppe sõlmimisega on kaebaja andnud juhatuse liikmele piiramatu ja kontrollimatu õiguse kasutada sõidukit isiklike sõitude tarbeks ehk ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Samuti pidi kokkuleppe sõlmimise aluseks olema reaalne vajadus sõidukit isiklikuks tarbeks kasutada. ARK andmetel oli sõiduki kasutajaks muuhulgas H. Suuster, kes on K. Suusteri isa ja kellel puudub seos kaebajaga. Kuna kaebaja ei ole selgitanud, miks äriühingu sõiduki kasutamise õigus anti äriühinguga mitteseotud isikule, tuleb eeldada, et isikul oli reaalne ja jätkuv vajadus sõidukit kasutada. Vastasel korral oleks ARK-s vastav kanne kustutatud. H. Suuster elab aadressil, mis on kaebaja asukoha- ja postiaadress ja ta isiklikku sõiduautot ei oma. Eelnimetatu viitab selgelt asjaolule, et suure tõenäosusega kasutati äriühingu vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Vaideotsuses on selgitatud, miks saab usutavaks pidada K. Suusteri väiteid, et ta pole kunagi küsinud ettevõttelt üüri või renti kodukontori kasutamise eest; 3) vaideotsuse p 4, millega muudeti maksuotsuse motiive, tühistamistaotlus jääb arusaamatuks, sest kaebusest nähtuvalt ei ole sõiduauto omaniku, vastutava kasutaja ja kasutajate üle vaidlust.
  3. Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kaebaja juhatuse liige K. Suuster seletas maksumenetluses, et XXXXX XX-X korteriomand oli müügihetkel peaaegu valmis, tehtud oli siseviimistlus ja olemas oli ka sisustus, tegemata olid vaid piirdeaed ja juurdepääsutee (I kd lk 153). Pindi Kinnisvara AS hindas XXXXX XXX asuva paariselamu osa K. Suusteri tellimusel ning
  6. juulil
  7. a koostatud hindamisakti kohaselt oli tegemist väga heas seisukorras paariselamu osaga (I kd lk 28). Seega koostati hindamisakt vahetult enne korteriomandi müüki. Hinnangus on nii paariselamu kui krundi kirjeldus, millest nähtub, et hinnati nii elamut kui krunti ülevaatamise seisuga. Seega on hinnang turuväärtuse kohta kujundatud hindamispäeva seisuga. Seetõttu ei puutu asjasse kaebaja väited ning naabrite M. O. ja V. V. kinnitused kaebuses kirjeldatud tööde teostamise kohta pärast
  8. augustit
  9. a (I kd lk 7 ja 42), sest hinnangu kohaselt ei võetud kinnistu turuhinna kujunemisel arvesse tulevikus plaanitavaid/teostatavaid krundi heakorrastamise/parendamise töid. K. Suusteri seletustest järeldub, et ta oli enne müügilepingu sõlmimist paariselamu ja krundi üle vaadanud ja oli teadlik ka kinnistu varjatud puudustest. Ka kaebaja kinnitab, et K. Suuster juhatuse liikmena lähtus tehingu hinna määramisel talle teadaolevatest asjaoludest. K. Suusteri väitel ei olnud XXXXX XX võimalik müüa kolmandatele isikutele ja ainus viis „raha objekti alt kätte saada“ oli müüa enda elamine ja osta XXXXX XX-X (I kd lk 156). Hindaja kinnistusel ei olnud ta hindamisel teadlik kinnistul esinevatest sadevee äravoolu probleemidest (I kd lk 37). Arvestades, et kinnisvarabüroo lähtus hindamisel muuhulgas ka tellija, s.o K. Suusteri poolt antavast informatsioonist, jääb arusaamatuks, mis takistas tellijal anda teavet talle teadaolevatest asjaoludest, sh varjatud puudustest. Hindamisakti ei saa lugeda pelgalt formaalsuseks, sest akti eesmärgiks oli tuvastada kinnistu turuväärtus, mille eest peaks olema 9
(21)3-09-826 võimalik sooritada varaga tehing ja mis on aluseks pangaga laenutingimuste osas läbirääkimisel. Samas ei ole asjas esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et korteriomand müüdi turuhinnaga, isegi kui hoonel/kinnistul olid kaebaja kirjeldatud puudused. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millega tuvastati hoonel/kinnistul kaebaja kirjeldatud puudused enne müüki. XXXXX XX-X korteriomand müüdi
  1. augustil
  2. a. Sade- ja pinnavee äravool lahendati
  3. a (I kd lk 44).
  4. aprillil
  5. a koostatud ehitusliku ekspertiisi aktist selgub, et pärast sade- ja pinnavee äravoolu tegemist ei ole hoonel enam deformatsioone esinenud. AS Kuressaare Veevärk kinnitab XXXXX tn piirkonnas probleeme sademe- ja pinnavee äravooluga alates
  6. aastast (I kd lk 38). Kier Ehitus OÜ on andnud arvamuse, et sügavate täitemahtude korral on mõistetavad muutused pinnases (I kd lk 39). Eeltoodu kinnitab probleeme äravooluga XXXXX tn piirkonnas ja viitab vana maja keldri täitmisest tekkida võivatele probleemidele, kuid ei kinnita kaebaja väiteid ja kirjeldatud asjaolusid XXXXX XX-X korteriomandil puuduste esinemise kohta enne selle müüki. XXXXX XX-X eramu ehituslik ekspertiis on teostatud
  7. aprillil
  8. a. Ekspertiisiakti kohaselt tuvastati, et XXXXX tänaval oli
  9. aastal probleeme sadevete ja pinnasevee äravooluga ning probleem lahendati alles
  10. a. Arvamuses märgitakse, et XXXXX XX elamu vundament ja selle mahukas tagasitäide teostati
  11. a ning arvamuses kirjeldatud muudatuse tagajärjel toimus vajumine hoone ühes nurgas. Ekspertiisi objektiks oli XXXXX XX-X kahjustuste põhjuste ja tagajärgede hinnang. Hinnangut oli võimalik anda ekspertiisi teostamise hetkeseisuga ning seetõttu ei tõenda arvamus kaebaja väiteid, et ekspertarvamuses tuvastatud puudused ja kirjeldatud tagajärjed esinesid korteriomandi müümisel
  12. augustil
  13. a.
  14. juulil
  15. a müüdi samas hoones XXXXX XX-X korteriomand 2 000 000 krooni eest. Ehitusliku ekspertiisi järelduste kohaselt on hoone tervikuna ebaühtlaselt vajunud ning tekkinud on praod viimistlusmaterjalides. Seega pidid ka XXXXX XX-X korteriomandi puhul esinema sarnased puudused, kuid need ei ole olnud takistuseks müüa korter turuhinnaga. Asjas pole esitatud tõendeid, et varjatud puuduste ilmnemisel oleks teostatud XXXXX XX-X korteriomandis garantiiremont. Eeltooduga on ümber lükatud kaebaja väited, et XXXXX XXX korteriomandit ei olnud võimalik müüa kolmandatele isikutele varjatud puuduste tõttu, kuna see oleks endaga kaasa toonud kaebajale olulisi kulutusi. Järelikult ei saanud „objekti alt raha kättesaamise“ ainus lahendus olla selle võõrandamine kaebaja juhatuse liikmele alla hindamisaktis märgitud turuhinna; 2) kaebaja väitel ei ole erisoodustuselt maksude määramine sõidupäeviku puudumise tõttu põhjendatud. Vaidlustatud maksuotsust ei ole põhjendatud üksnes asjaoluga, et tööandja sõidukit kasutati sõidupäevikut pidamata. Hinnatud on ka kaebaja väiteid tasaarveldamise kohta seoses sõiduki kasutamisega. Kaebaja selgituste kohaselt toimus vara ja sõiduauto kasutamise osas vastastikku tasaarvlemine: K. Suuster kohustus tasuma sõiduki kasutamise eest 2 000 krooni kuus ja kaebaja kohustus tasuma ruumide kasutamise eest 2 000 krooni kuus. Kaebaja esitas maksuhaldurile
  16. novembril
  17. a tasaarvlemise kokkuleppe (I kd lk 159). Maksuotsusega tuvastati, et kaebaja ei ole kokkuleppest tulenevaid tehinguid raamatupidamises kajastanud, ta ei ole deklareerinud füüsilisele isikule makstud renditulu ja K. Suuster ei ole deklareerinud renditulu füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Kaebaja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Kuna tasaarvlemise kokkulepe kannab kuupäeva
  18. detsember
  19. a, oli kaebajal võimalik esitada see maksuhaldurile juba enne revisjoniakti
  20. oktoobril
  21. a koostamist. Kui see ei olnud võimalik, saab kokkuleppest tulenevaid tehinguid tõendada vastavate kannetega raamatupidamises. Kaebaja ei ole sõiduki kasutamise kohta pidanud sõidupäevikut ega arvestust töötaja poolt makstud summade kohta ning on jätnud raamatupidamises tasaarvlemisest tulenevad tehingud kajastamata. Seega ei ole kaebaja maksustamise seisukohast oluliste asjaolude kohta ise mingit arvestust pidanud, mistõttu ei ole 10
(21)3-09-826 kaebaja väited kontrollitavad. Sel põhjusel ei oma asjas määravat tähtsust maksumenetluses H. Suusteri kohta tuvastatud asjaolud. Kaebaja väited hüvitise ja renditasu tasaarvlemise kohta ei ole leidnud tõendamist; 3) kaebaja taotleb vaideotsuse osalist tühistamist. MKS § 151 lg 1 p 3 kohaselt võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud sõiduauto omandiõigusega seotud asjaolude tuvastamisega vaideotsuses. MKS § 147 lg 1 sätestab maksuhalduri volitused vaide sisulise lahendamise korral. Viidatud sättest tulenevalt ei ole maksuhalduril vaidemenetluses õigust muuta maksuotsuse motiive. Arvestades aga seda, et kaebaja ei ole vaidlustanud ega ümber lükanud vaideotsusega sõiduauto omandiõiguse osas tuvastatud asjaolusid, ei saa vaideotsusega faktiliste asjaolude õige tuvastamine rikkuda kaebaja õigusi vaidemenetluses. Korteriomandiseaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt tuleb korteriomandite registriosade avamiseks kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused. Seetõttu on põhjendatud maksuhalduri poolt korteriomandi eseme piiritlemine kinnistusregistri andmete alusel. Kuna vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, ei saa halduskohtus vaidlustada vaideotsust põhjusel, et sellega jäeti maksuotsus tühistamata. Kui vaideotsusega on jäetud kaevatav haldusakt kehtetuks tunnistamata, võib halduskohtusse esitada kaebuse haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud /(MKS § 87 lg 2 p 1). Seda on kaebaja antud juhul ka teinud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Suuster & Ko apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada, rahuldada kaebus ja tühistada LMTK maksuotsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus omistas kinnisvarabüroo hindamisaktile liialt suure tähenduse. XXXXX XX-X soetamine K. Suusteri poolt oli tingitud sellest, et korteriomandi valmimisel olid pinnasetäite uhtumisest tekkinud deformatsioonid. Kolmandatele isikutele müümisel oleks kaebajal tekkinud kohustus garantiiremondi käigus vead eemaldada, kusjuures deformatsiooni lõplik ulatus ei olnud tol hetkel teada. Korteriomandi soetamiseks ja kaebajale selle eest tasumiseks pidi K. Suuster võtma laenu, mille üheks tingimuseks on teatavasti hindamisakt. Seega oli hindamisakti ainsaks eesmärgiks laenulepinguga seotud formaalsuse täitmine, mitte tehingu hinna määramine ega turuväärtuse tuvastamine, nagu leidis kohus. Kaebaja on ehituse ja kinnisvara arendusega tegelev äriühing ega vaja enda poolt ehitatud objektide hindamist kinnisvarabüroode poolt. Kohtule jäi arusaamatuks, mis takistas tellijal anda hindajale teavet teadaolevate puuduste kohta. Kaebaja on juba selgitanud, et ta ei andnud hindajale teavet, sest kaebaja ja hindaja pole isegi kohtunud. Hindaja käis objektiga tutvumas üksi ning hindamisakt telliti telefoni teel. Detailsemat informeerimist ei toimunud eelkõige seetõttu, et täpse turuväärtuse tuvastamine ei olnud vajalik. Kohus on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata hindaja
  2. jaanuari
  3. a selgituse, millega on tõendatud, et hindaja võttis arvesse üksnes visuaalse vaatluse käigus tuvastatu ega olnud teadlik sadevee äravoolu probleemidest piirkonnas; 2) kohus märkis, et asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et korteriomand müüdi turuhinnas ka juhul, kui hoonel/kinnistul olid kaebaja kirjeldatud puudused. Seega leidis kohus, et kaebaja oleks pidanud tõendama, et kinnistu võõrandati turuhinnas. Kaebaja ei 11
(21)3-09-826 pea tõendama, et korter müüdi turuhinnas. MKS § 150 lg 1 alusel peab kaebaja tõendama, et maksusumma määrati valesti. Maksumaksja ei pea täiendama või parandama maksuotsust, vaid tõendama, et maksuotsuses toodud faktilised asjaolud ja nende pinnalt tehtud järeldused on valed. Kaebaja seisukoht oli, et kuna maksuotsus tugineb üksnes hindamisaktile, mis ei saanud ega pidanudki kajastama täpset turuhinda, on maksuotsus igal juhul ebatäpne ja sellest tulenevalt õigusvastane. Maksuhaldur ja kohus pidanuks uurimispõhimõttest lähtudes kaasama eksperdi, kes suudaks hinnata kahjustuste mõju kinnistu väärtusele. Kui maksuotsus või kohtuotsus tugineks sõltumatu erialaeksperdi hinnangule, tunnistaks kaebaja oma hindamisviga ja oleks nõus tasuma täiendavaid makse. Kaebaja veendumuse kohaselt ei olnud hindamisaktis toodud hind tegelik turuhind ning kaebaja on seda tõendanud hindaja enda ütluste, eksperthinnangute ja muude väidet kinnitavate asjaoludega. Seega on kaebaja tõendanud, et maksusumma määrati valesti; 3) kohus ei seadnud kahtluse alla puuduste tekkimist, kuid leidis, et need tekkisid pärast korteriomandi müüki K. Suusterile. Kaebaja hinnangul viitavad tõendid selgelt sellele, et puudused tekkisid juba enne müüki. Kuna sade- ja pinnavee äravoolu probleem lahendati
  1. a suvel, ei saanud pärast seda puudused enam ilmneda. Ka ei ole kogutud ühtki tõendit, mis viitaksid puuduste tekkimisele
  2. a sügisest
  3. a suveni. Seega pole kohtu seisukoht millegagi põhjendatud. Samas, isegi kui puudused oleksid ilmnenud pärast korteriomandi võõrandamist, oleks kaebaja kvalifitseeritud ehitajana suutnud seda ette näha ja see pidanuks igal juhul kajastuma ka müügihinnas. Ka arvestatav oht, et korteriomandis võivad tekkida puudused, vähendab kinnistu turuväärtust. Kohus on tõendeid hinnanud ebaõigesti; 4) kohus hindas AS Kuressaare Veevärk
  4. detsembri
  5. a kinnitust ja Saare Ehituskonsult OÜ
  6. aprilli
  7. a ehitusliku ekspertiisi akti valesti ning tegi XXXXX XXX ja XX-X müügihindade erinevust käsitledes ebaõigeid järeldusi. Nende korterite seisukorrad ei ole võrreldavad esmalt seetõttu, et XXXXX XX-X võõrandamise ajaks oli sade- ja pinnavee äravoolu probleem lahendatud (tõendab AS Kuressaare Veevärk kinnitus), mistõttu edasisi uhtumisi ei olnud enam ette näha. Teiseks on XXXXX XX-X eramu ehitusliku ekspertiisi aktis selgelt öeldud: ühest hoone nurgast alla vajunud ca 2 cm, millest on tõenäoliselt praod raudbetoonplaadis, armatuurvõrgukahjustusi ei ole võimalik konstruktsioone avamata tuvastada; ebaühtlaste aluskonstruktsioonide (põrand) vajumid on põhjustanud nendele toetuvate (vahe)seinte kandekonstruktsioonide deformatsioone ja viimistlusmaterjalide kahjustusi; peale pinnase vajumisi ei toimi kohati krt nr 2 köögi valamu kanalisatsioon (oletuslik üks põhjus võib olla seotud kanalisatsioonitoru kalde muutumisega negatiivseks); kiire hüdroloogiliste tingimuste muutus ja täite uhtumine koos liigvee toimel täite järeltihendusega põhjustas olulise vajumise ühes hoone nurgas. Ekspertiisiakti pildimaterjalil on välja toodud ka kõnealune nurk, mis asub XXXXX XX-X pool. Seega pole põhjendatud kohtu seisukoht, et korteri nr X puhul oleksid pidanud olema sarnased puudused kui korteri nr X puhul; 5) kohus märkis õigesti, et maksuhalduril ei ole vaidemenetluses õigust muuta maksuotsuse motiive. Maksuotsuse kohaselt on sõiduauto erisoodustuse maksustamise ainsaks aluseks asjaolu, et K. Suusteril oli võimalus kasutada sõiduautot isiklikul otstarbel, kuid maksuhaldur pole tuvastanud, et sõiduautot ka tegelikkuses erasõitudeks kasutati. Riigikohtu lahendit nr 33-1-93-08 arvestades on kohus kohaldanud

§ 48lg 4 p 2 ebaõigesti.

Kohus hindas ebaõigesti ka tasaarveldamise kohta esitatud tõendeid. Kuigi Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-93-08 valguses ei ole kaebaja oma juhatuse liikmele erisoodustust andnud, tasaarveldas kaebaja erisoodustuse hüvitist ja üüritulu juba üksnes sõidupäeviku puudumise tõttu. Kaebuses sõiduauto ja üüri kohta toodud faktilised asjaolud kinnitavad, et olenemata ebaõigest kajastamisest raamatupidamises, kasutas kaebaja K. Suusteri vara oma ettevõtluses. Samuti pole maksuhaldur vaidlustanud, et üür, mida K. Suusterile arvestati, oli vastavuses 12

(21)3-09-826 turuhinnaga. Kaebaja märgib täiendavalt, et K. Suuster deklareeris oma 2008. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis 2005-2007 arvestatud üüritulu summas 50 000 krooni (2 000 krooni x 25). Kaebaja möönab, et üüritulu pidanuks kajastuma 2005-2007 deklaratsioonides, kuid vaidlust pole selles, et tulumaks üürilt on tasutud. Kaebaja ei pidanud vajalikuks eraldi tõendada tulumaksu deklareerimise ja tasumise fakti, sest ta kinnitas eriarvamuses, et K. Suuster deklareerib saadud tulud, ja deklaratsioon oli kaebuse esitamise hetkeks maksuhaldurile esitatud. Seega, kuna kaebaja ei ole K. Suusterile üüri maksnud, vaid on seda käsitanud kui erisoodustuse hüvitamist, tekitab kohtuotsus topeltmaksustamise. Kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 48lg 4 p 2 ja hinnanud asjas kogutud tõendeid ebaõigesti.

  1. Vastustajate vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) esmalt peavad vastustajad taas vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kaebaja versioon kinnistu võõrandamise, sh selle väärtust mõjutavate asjaolude osas on ajas muutunud. Väidetavatele puudustele on viidatud alles eriarvamuses. Vaideotsuses on selgitatud, miks väited korteriomandil puuduste esinemisest ja liivatäite vajumisest ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Vastustajad on jätkuvalt seisukohal, et väited XXXXX XX-X korteriomandil
  2. a juulis-augustis esinenud puudustest on otsitud ja tegelikkusele mittevastavad; 2) põhjendamatu on etteheide, nagu oleks kohus omistanud hindamisaktile liialt suure tähenduse, ja väide, nagu oleks hindamisakti ainsaks eesmärgiks olnud laenulepinguga seotud formaalsuse täitmine, mitte tehingu hinna määramine ega turuväärtuse tuvastamine.

§ 48

lg 4 p 7 kohaselt on erisoodustus muuhulgas asja müük turuhinnast madalama hinnaga. Turuhind on eseme kohalik keskmine müügihind. XXXXX XX-X korteriomandit oleks olnud hindamisaktile tuginedes võimalik müüa sõltumatule kolmandale isikule hindamisaktis märgitud hinnaga. Seda seisukohta toetab asjaolu, et hinnangus toodud andmeid, seisukohti ja põhjendusi on aktsepteerinud nii K. Suuster kui ka pank. Hinnang on põhjalik, põhjendatud ja objektiivne. Hinnangust nähtub selgelt, et koostaja on tuginenud nii objekti ülevaatusel tuvastatud asjaoludele kui ka tellija (K. Suusteri) poolt antud informatsioonile. Hinnangu andmisel on võetud arvesse turu-uuringuid, toodud välja võrreldavad objektid ja neile antud hinnangud. Seega väljendab hinnang ühtlasi võõrandamisel olnud kinnisasja kohalikku keskmist müügihinda. Hinnang kajastas kõiki korteriomandi väärtuse määramiseks olulisi asjaolusid. Vastustajatel pole alust kahelda hinnangu koostaja kompetentsuses. 3) paljasõnalised on kaebaja väited, et ta ei andnud hindajale teavet, kaebaja ja hindaja pole kohtunud ja akt telliti telefoni teel. Samas ei saa mittekohtumisest, hindamisakti telefoni teel tellimisest ja hindaja üksi objektil käimisest järeldada, et K. Suuster pole hindajale informatsiooni andnud; 4) põhjendamatu on etteheide, nagu oleks kohus jätnud arvesse võtmata kinnisvarabüroo hindaja

  1. jaanuari
  2. a selgituse ja tuvastamata, et hindaja arvestas üksnes visuaalse vaatluse käigus tuvastatuga ja ei olnud teadlik sadevee äravoolu probleemidest. Kohtuotsusest nähtuvalt arvestas kohus P. Kuke selgitusega ning hindas seda koosmõjus teiste tõendite, sh K. Suusteri seletuste, kinnisvarabüroo hindamisakti, AS Kuressaare Veevärk kinnituse ning Kier Ehitus OÜ arvamusega. Vastustajad kordavad vaideotsuses p-s 3.2.4 toodud põhjendusi (vt p 3.2.4 refereeringut käesoleva kohtuotsuse p 3 alap-s 1). Eelnev ei toeta ka kaebaja väidet, nagu viitaksid asjas kogutud tõendid selgelt sellele, et puudused tekkisid enne XXXXX XX-X korteriomandi müüki. Seega on alusetu etteheide, nagu poleks põhjendatud halduskohtu seisukoht, et puuduste olemasolu enne müüki pole tõendatud. Siinkohal peavad vastustajad vajalikuks korrata halduskohtus väidetut, et ehitusliku ekspertiisi akt on koostatud alles
  3. aastal, akti koostaja ei vaadelnud kinnistut
  4. aastal ja seetõttu ei saa ekspertiisiaktile 13

(21)3-09-826 tuginedes väita, nagu oleks kahjustused tekkinud
  1. a juulis-augustis; et ekspertiisiakt tugineb huvitatud isiku juhatuse liikme ütlustel, samuti ehitusjärelevalve oletuslikel seisukohtadel ega saa juba seetõttu kajastada asjaolusid õigesti ja objektiivselt; et ehituslikku ekspertiisi akti ei esitatud maksu- ega vaidemenetluses. Halduskohtul puudus MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt õiguslik alus kohtuotsuse koostamisel ehitusliku ekspertiisi aktiga arvestamiseks. Viidatud sättest tulenevalt ei võeta maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel arvesse tõendeid, mille hilisem teatavakssaamine on põhjustatud maksukohustuslase hooletusest. Kui ehitusliku ekspertiisi aktiga siiski arvestada, olnuks põhjendatud, et ka samas elamus asuv korter 1 oleks võõrandatud turuhinnast madalama hinnaga. Ometi on see müüdud kinnisvarabüroo hinnangus märgitud väärtusest 600 000 võrra krooni kallimalt. Seetõttu ei jaga vastustajad kaebaja seisukohta, nagu oleks kohus hinnanud AS Kuressaare Veevärk selgitust ja Saare Ehituskonsult OÜ ekspertiisiakti valesti; 5) kohus ei kohaldanud MKS § 150 lg-t 1 ebaõigesti. Viidatud sättest tulenev tõendamiskohustus eeldab maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude asjakohaste ja usaldusväärsete tõenditega ümberlükkamist. Aastaid hiljem tehtud/tehtavate ekspertiisidega ei ole võimalik tõendada, et pinnase või täite vajumine toimus just hindamise või tehingu sõlmimise ajal. Seega ei ole väited XXXXX XX-X korteriomandil puuduste esinemisest ja liivatäite vajumisest
  2. a juulis-augustis asjakohaste ja usaldusväärsete tõenditega kinnitust leidnud. Ehituses on tavapärane pärast hoone valmimist mõningane vajumine raskuse tõttu ja selle tulemusel konstruktsioonielementide omavaheline mõningane nihkumine/sobitumine, mille tõttu võib tekkida viimistletud pindadele pragusid. Selline protsess võib ilmneda isegi hulk aastaid hiljem. Oluline on ka märkida, et XXXXX XX asuv kivist välisvoodriga kahekorteriline elamu moodustab terviku, mistõttu korter X ühe nurga vajumine oleks kaasa toonud pragude tekkimise ka korteris X või elamu välisseinas, kuid korteris X ja elamu välisseinas ei ole puudusi tuvastatud; 6) põhjendamatu on etteheide, nagu oleks halduskohus hinnanud ebaõigesti tasaarveldamise kohta esitatud tõendeid. Vastustajad kordavad vaideotsuse põhjendava osa p-s 2 toodut (vt p 2 refereeringut käesoleva kohtuotsuse p 3 alap-s 2) ja lisavad, et samas on õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja väited hüvitise ja renditasu tasaarvlemise kohta ei ole tõendamist leidnud; 7) kohus ei ole kohaldanud

§ 48

lg 4 p 2 ebaõigesti.

§ 48

lg 4 p 2 kohaselt on erisoodustus muuhulgas sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Kohus on tuvastanud, et K. Suusteri poolt kaebaja sõiduauto isiklikeks sõitudeks kasutamine on tõendatud K. Suusteri seletuste ja

  1. detsembri
  2. a allkirjastatud kulude tasaarveldamise kokkuleppega (vt lisaks ka vastuse eelmises punktis käsitletud asjaolusid). Seega on K. Suuster kasutanud kaebaja sõiduautot isiklike sõitude tegemiseks tasuta. Äriühingu juhatuse liikme poolt tööandja vara tasuta kasutada andmine ametiülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks loetakse

§ 48lg 2 alusel erisoodustuseks.

  1. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Esmalt vajab täpsustamist apellatsioonkaebuse ulatus. Halduskohtule esitatud kaebuses paluti tühistada LMTK maksuotsus ja tühistada MTA vaideotsus osaliselt – osas, millega 14

(21)3-09-826 muudeti maksuotsuse motiive, ja osas, millega jäeti maksuotsus muutmata. Halduskohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada LMTK maksuotsus. Asjaolust, et apellatsioonkaebuses ei taotleta enam vaideotsuse tühistamist ja apellatsioonkaebus ei sisalda ka sellekohaseid väiteid, järeldub, et halduskohtu otsus on apelleeritud osaliselt ja kaebaja soovib kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata kaebus maksuotsuse tühistamiseks. Halduskohtule esitatud kaebuses ei ole täpsustatud maksuotsuse vaidlustamise ulatust, kuid asjaolust, et vaideotsusega tunnistati maksuotsus kehtetuks viivistasult tulumaksu määramise osas ning viivistasult maksu määramist puudutavaid väiteid kaebus ei sisalda, järeldub, et ka maksuotsuse tühistamist soovib kaebaja osaliselt – osas, mida vaideotsusega kehtetuks ei tunnistatud. Seega on apellatsioonimenetluses vaidluse esemeks LMTK maksuotsusega maksude määramine erisoodustuselt seoses XXXXX XX-X korteriomandi võõrandamisega (I) ja erisoodustuselt seoses sõiduauto kasutamisega (II). Lõpuks tuleb võtta ringkonnakohtul võtta seisukoht kaebaja taotluste suhtes ja jagada menetluskulud (III). I 11.

§ 48lg 4 p 7 kohaselt on erisoodustus asja müük turuhinnast madalama hinnaga.

  1. Maksuotsusega määrati kaebajale seoses XXXXX XX-X korteriomandi müügiga erisoodustuselt tulu-, sotsiaal- ja käibemaks. Maksuotsuses on maksuhaldur seisukohal, et kinnisasi võõrandati kaebaja juhatuse liikmele turuhinnast madalamalt ning käsitles kinnisvarabüroo
  2. juuli
  3. a hindamisaktis toodud hinna (1 400 000 krooni) ja müügihinna (1 000 000 krooni) vahet erisoodustusena. Kaebaja väiteid ja sellekohaseid tõendeid, et kinnisvarabüroo hinnang ei kajasta turuhinda õigesti, kuna kinnistul esinesid puudused, maksuhaldur maksuotsuses ega ka vaideotsuses ei aktsepteerinud, leides, et puuduste esinemise korral pidanuks kinnisvarabüroo hindaja neid märkama, kuid hindamisakti kohaselt oli objekt väga heas seisukorras. Maksuhaldur osutas ka asjaolule, et samaväärne korteriomand samas majas müüdi aasta hiljem sõltumatule kolmandale isikule 2 000 000 krooni eest. Kaebaja väiteid kinnisasja turuhinda mõjutavate puuduste esinemisest ei pidanud tõendite kogumi, mis lisaks maksumenetluses esitatud tõenditele sisaldas ka ehitusliku ekspertiisi akti, põhjal tõendatuks ka halduskohus.
  4. Ringkonnakohus maksuhalduri ja halduskohtu seisukohtadega maksustamise õiguspärasuse suhtes ei nõustu ei nõustu ning leiab, et maksuhaldur ja halduskohus on tõendeid hinnanud ja materiaalõigusnorme kohaldanud ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et korteriomandi võõrandamisega seoses talle täiendavat maksukohustust ei teki.
  5. Maksuhaldur on nii vastuses kaebusele kui ka vastuses apellatsioonkaebusele pidanud vajalikuks rõhutada, et kaebaja versioon kinnistu võõrandamise, sh selle väärtust mõjutavate asjaolude osas on ajas muutunud. Väidetav versioonide muutmine, varasematest väidetest loobumine ja kinnistu puudustele alles eriarvamuses tuginemine viitab maksumaksja selgituste ja tõendite ebausaldusväärsusele ning selline seisukoht on ilmselt kallutanud ka maksuhalduri hinnangut asjas kogutud tõenditele. Asja materjal maksuhalduri seisukohta versioonide ajas muutumisest ei kinnita. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja olnud oma seisukohtade 15

(21)3-09-826 esitamisel järjekindel ning pole alust asuda seisukohale, et kinnistu puudused on eriarvamuse esitamise ajaks tagantjärele väljamõeldud põhjus maksukohustusest vabanemiseks.
  1. aprilli
  2. a protokollis on K. Suuster lisaks paljudele revisjoni käigus puudutatud teemadele vastanud muuhulgas ka küsimusele, milline oli XXXXX XX-X valmidusaste, kui ta selle soetas (siseviimistlus, sisustus, haljastus). K. Suuster vastas, et maja oli peaaegu valmis, tehtud oli siseviimistlus ja olemas oli ka sisustus; tegemata olid piirdeaed ja juurdepääsuteed; XXXXX XX-X ja XX-X hinnavahe on tingitud turu olukorrast tol hetkel (I kd lk 153). Et turuolukord oli
  3. ja
  4. a erinev, pole põhjust kahtluse alla seada. Ka ei saa sedavõrd nappi vastust hilisemate selgitustega kõrvutades väita versiooni ajas muutumist. Vaideotsuses on hinnatud valeks K. Suusteri selgitus, et piirdeaed ja juurdepääsuteed olid tegemata, sest kinnisvarabüroo hinnangust nähtuvalt piirnes krunt kahest küljest juurdepääsuteega ning oli piiratud aiaga. Tegemist ei ole vassimisega K. Suusteri poolt, kes võis silmas pidada teede rajamist krundile ja piirete teisaldamist, mida korteriomandi soetamise järgsete töödena kinnitavad K. Suusteri naabrid (I kd lk 41-42). Vastuväitega, et kinnisvarabüroo hinnangust nähtuvalt valitses Kuressaare korteriturul
  5. a olukord, kus nõudmine ületas pakkumise, on vaideotsuses püütud ümber lükata K. Suusteri
  6. juuni
  7. a selgitus (I kd lk 156), et XXXXX XX ei olnud võimalik müüa ja ainus viis „raha objekti alt kätte saada oli müüa enda elamine ja osta XXXXX XX-X“. Selgituse hindamisel on jäetud tähelepanuta põhjus, miks ei saanud XXXXX XX kinnistut sõltumatule kolmandale isikule sel ajal müüa. Selgitust, mis algab sõnadega „Sellest tulenevalt“, tuleb hinnata koosmõjus samal ajal maksuhaldurile esitatud AS Kuressaare Veevärk
  8. juuni
  9. a selgitusega (I kd lk 157), mille kohaselt
  10. aasta novembris tormijärgselt ummistunud XXXXXXXX ja XXXXX tn piirkonna sadeveetorustik asetseb elanike kruntidel ja on aastaid tagasi rajatud elanike poolt ilma piisavate kontrollkaevudeta; sellest tulenevalt ei olnud võimalik tekkinud ummistust kõrvaldada, vaatamata korduvale üritamisele; AS Kuressaare Veevärk ei võta vastutust antud piirkonnas tekkinud sade- ja pinnavee kahjustuste eest. Seega pole õige väide, et kaebaja asus kinnistu puudusi väitma alles eriarvamuses.
  11. Lisaks viidatud AS Kuressaare Veevärk selgitusele on kaebaja maksumenetluses esitanud ka teisi kirjalikke tõendeid. AS Kuressaare Veevärk on
  12. detsembril
  13. a kinnitanud, et oli probleem XXXXX tn piirkonna sademe- ja pinnavee äravooluga novembris
  14. a, vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud lahendust leida ning probleem sai lahenduse uue sadeveetorustiku ehitusega
  15. a suvel (I kd lk 38). XXXXX XX ehituse üle järelevalve teostaja Kier Ehitus OÜ on andnud
  16. detsembril
  17. a arvamuse (I kd lk 39) pinnavee põhjustatud XXXXX XX vajumise kohta, märkides, et maja ehitati endise mahalõhutud elamu krundile; krundil olev vana maja 2,5 m sügavune kelder täideti liiva ja kruusa tagasitäitega, ühendades seda peale iga 30 sm kihti; seoses sellega suurte ja sügavate tagasitäitemahtude juures on mõistetav, et kiired geoloogilised muutused pinnases nagu pinnavee tõus või langemine põhjustavad geoloogilisi muutusi pinnases eneses (pinnase uhtumine, pinnase lihked, vajumine jne). Kinnisvarabüroo hindaja P. Kukk on seoses hinnanguga, millele maksuotsus rajaneb,
  18. jaanuaril
  19. a selgitanud ( I kd lk 37), et XXXXX XX-X kinnistu turuväärtusele hinnangut andes võeti arvesse ainult visuaalse vaatluse käigus tuvastatu; kui kinnistul olid varjatud puudused, nagu näiteks põrandaplaadi aluse liivatäite uhtumine ning sellest tulenevad deformatsioonid, siis neid hindamisakti koostamisel ei arvestatud; hindaja tutvus kinnistuga ilma omaniku juuresolekuta ning tal ei olnud alust eeldada, et esineb 16
(21)3-09-826 varjatud puuduseid; hindaja ei olnud teadlik, et XXXXX XX-X piirkonnas esinesid sadevee äravoolu probleemid. Kohtumenetluse käigus on kaebaja esitanud Saare Ehituskonsult OÜ poolt
  1. aprillil
  2. a koostatud XXXXX tn XX-X eramu ehitusliku ekspertiisi akti (I kd lk 43-45). Aktist nähtuvalt oli ekspertiisi eesmärgiks paariselamu korteri nr X konstruktsioonide deformatsioonidest ja järelvajumistest tingitud kahjustuste asjaolude tõendamine ning põhjuste-tagajärgede ehitustehniline hindamine. Aktis kirjeldatakse põranda, seinte, kandekarkassi ja hoonesiseste tehnosüsteemide deformatsioone ja kahjustusi. Aktis leitakse, et hoones toimunud kahjustuste põhjus seisneb järgnevas. XXXXX tänaval oli
  3. a sadevete ja drenaažide kogutava vee ärajuhtimisega probleem (ummistus pinnasevett ärajuhtivas süsteemis, mille põhjusi ei suudetud tuvastada pikka aega) ja piirkonna krundid ujutati veega üle. Sade- ja pinnavee äravool lahendati alles
  4. a uue survetrassi ehitusega, mis suubub merre. Paraku
  5. a ehk just enne torustiku rivist väljalangemist oli teostatud XXXXX XX elamu vundament ja selle mahukas tagasitäide. Ehitustehniliselt on hoonele üks ohtlikumaid deformatsioone just ebaühtlased vajumised, mis antud objektil on kogu hoone konstruktsioonide kahjustuste põhjuseks. Tagajärjeks on akti kohaselt järgnev. Kiire hüdrogeoloogiliste tingimuste muutus ja täite uhtumine koos liigvee toimel täite järeltihendusega põhjustas olulise vajumise ühes hoone nurgas. Vajumist põhjustatult esinevad hoonel põranda, seinte ja osaliselt kandekonstruktsioonide ebaühtlane vajumine ja praod viimistlusmaterjalides. Aktist nähtuvalt on järelduste tegemisel tuginetud omaniku ja omanikujärelevalvet teostanud isiku kinnitusele, et täidet teostati nõuetekohaselt; et pärast sade- ja pinnavee äravoolu tagamist ei ole hoonel deformatsioone enam esinenud; pinnase kandevõime vähenemist tõendab ka pärast üleujutusi lähima drenaažikaevu inspekteerimise tulemusena leitud liiv; avariid liigvee ärajuhitavas süsteemis ülaltoodud perioodil on kirjalikult kinnitanud AS Kuressaare Veevärk võrguosakonna juhataja, Kuressaare linnainsener ja omanikujärelevalvet teostanud Kier Ehitus OÜ juhataja; hoonete kahjustused pärast liigvee perioodi esinesid ka teistel lähipiirkonna eramutel. Aktis leiti, et ohtlikus tehnilises seisukorras konstruktsioonid puuduvad, kuid vajumitest põhjustatud konstruktsioonide parandamisega on hoone ehitajale kaasnenud olulised lisakohustused.
  6. Maksuhalduri seisukohta, et ehitusliku ekspertiisi arvamus on oletuslik ja ebaobjektiivne, ringkonnakohus ei jaga. Ekspertiisiaktis on põhjalikult selgitatud, millele ekspertarvamus tugineb, ja kinnitatud, et ekspertiis on teostatud osapoolte ja kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Ehitiste ekspertiiside teostamiseks registreeringut omava ehituseksperdi pädevuses ja objektiivsuses pole kohtul põhjust kahelda. Ringkonnakohus ei nõustu ka maksuhalduri seisukohaga, et ehitusliku ekspertiisi akt tuleks kohtumenetluses MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt kõrvale jätta. Vaatluse all pole asjaolu ega tõend, mille hilisem teatavaks saamine on põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Et müüdud asjal olid üleujutuse ning sade- ja pinnavee ärajuhtimise probleemidega kaasnenud kahjustused, on kaebaja maksumenetluses selgitanud ja püüdnud selles maksuhaldurit veenda ka kirjalikke tõenditega. Vaides (I kd lk 104) märkis kaebaja, et ta on tellinud ekspertarvamuse ja esitab selle maksuhaldurile esimesel võimalusel. Vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise
  7. veebruari
  8. a otsuses (I kd lk 106) on muuhulgas palutud kaebajal teatada, millal on võimalik vaides viidatud ekspertarvamus esitada. Asjaolust, et ekspertarvamus valmis alles
  9. aprillil
  10. a, so pärast vaideotsuse tegemist, ja esitati koos kaebusega kohtule, ei saa järeldada kaebaja tahtlust ega hooletust kaasaaitamiskohustuse täitmisel. Ekspertiisiakti kohtule esitamisega on kaebaja täitnud MKS § 150 lg-st 1 tulenevat kohustust tõendada, et maksusumma on määratud valesti. 17
(21)3-09-826
  1. Erinevalt maksuhaldurist ja halduskohtust on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva otsuse p-s 15 kajastatud tõendid kogumis kinnitavad kaebaja väidet, et maksuotsuse tegemisel turuhinnana aluseks võetud hind 1 400 000 krooni ei olnud asja õige turuhind, mistõttu ei ole sellest hinnast lähtudes erisoodustuselt maksu määramine õiguspärane. Kinnisvarabüroo hinnang lähtub eeldusest, et XXXXX XX-X oli laitmatus seisukorras, kuid kaebaja on tõendanud, et müüdud asi oli puudustega, mis pidanuks mõjutama hindaja seisukohta, kui ta oleks arvamuse kujundamisel olnud teadlik piirkonnas esinenud sadevee äravoolu probleemidest ja tema tähelepanu oleks juhitud korteriomandi puudustele. Et seda ei tehtud ning hinnangu andja lähtus üksnes visuaalse vaatluse käigus tuvastatust, on kinnitanud nii P. Kukk oma
  2. jaanuari
  3. a selgituses kui ka kaebaja. Seetõttu on põhjendamatu spekuleerida selle üle, millist informatsiooni tellija hindajale andis. Väide, et miski ei takistanud hinnangu tellijal hindajat informeerida tellijale teadaolevatest puudustest, ei ole kaalukas argument. Ka ringkonnakohus ei pea hindamisakti pelgalt formaalsuseks, kuid tellija poolt talle teadaolevatest puudustest hindaja informeerimata jätmine saab antud juhul (laenu taotleja esitab finantseerijale teadlikult ebaõiged andmed tagatise väärtuse kohta) olla oluline K. Suusteri ja panga vahelises suhtes, mitte aga maksustamisel. Usutav on kaebaja väide, et kuna hindamisakt oli K. Suusterile vajalik üksnes laenu saamiseks pangale esitamiseks, puudus tol hetkel vajadus hoolitseda selle eest, et hindamisakt kajastaks objekti puudusi ja õiget turuväärtust.
  4. Halduskohus leidis, et Saare Ehituskonsult OÜ-l oli võimalik hinnangut anda ekspertiisi tegemise hetkeseisuga ja seetõttu ei tõenda arvamus kaebaja väiteid, et puudused ja kirjeldatud tagajärjed esinesid korteriomandi müümisel
  5. augustil
  6. a. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. On õige, et ekspertiisiakti koostaja ei vaadelnud objekti
  7. aastal ja sai fikseerida XXXXX XX-X korteriomandi puudused
  8. a aprilli seisuga (visuaalne vaatlus toimus
  9. aprillil
  10. a). See aga ei tähenda, et ekspertiisiakti põhjal ei saa järeldusi teha korteriomandi seisukorra kohta
  11. a suvel. Ringkonnakohus ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, nagu oleks tegemist ehitise tavapärase vajumisega hoone raskuse tõttu ja selle tulemusel konstruktsioonielementide mõningase nihkumisega. Ekspertiisiaktist tuleneb selgelt, et kiire hüdroloogiliste tingimuste muutus ja täite uhtumine koos liigvee toimel täite järeltihendusega põhjustas olulise vajumise ühes hoone nurgas ning vajumist põhjustatult esinevad hoonel põranda, seinte ja osaliselt kandekonstruktsioonide ebaühtlane vajumine ning praod viimistlusmaterjalides. Ekspertiisiaktis, nii nagu ka muudes dokumentides, on näidatud, millal hüdroloogiliste tingimuste muutus ja täite uhtumine koos liigvee toimel täite järeltihendusega aset leidis. Sellest, et veel
  12. aastal korteriomandil ehitise nurga vajumisest tingituna esinenud kahjustused (praod keraamilistes plaatides, laetala vajumisest põhjustatud praod lae ja tala vahel, praod põranda ja põrandaliistu vahel, praod aknaplokkide ja tellisseina vahel) hindajale
  13. aastal ilma sellele eraldi tähelepanu juhtimiseta silma ei torganud, ei tähenda, et kahjustusi sel ajal ei olnud ja kaebaja, kelle tegevusalaks on ehitamine, omanikujärelevalve ja ehitusjuhtimine (I kd lk 46), puudustest teadlik olles nendega asja tehinguhinna määramisel arvestada ei saanud. Kohus ei saa välistada, et olukorras, kus korteriturul nõudlus ületas pakkumist, olnuks puudusi varjates võimalik asjatundmatule sõltumatule kolmandale isikule müüa korteriomand ka hindamisaktis näidatud hinnaga, kuid nõustuda tuleb kaebajaga, et need puudused oleks tulnud paratamatult hiljem kõrvaldada. 18
(21)3-09-826
  1. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et K. Suusteri poolt pärast korteriomandi ostmist tehtud juurdeehitised ja parendused ei ole olulised, otsustamaks selle üle, kas kinnisvarabüroo hindamisaktis näidatud summa oli õige turuväärtus. See ei mõjuta aga järeldust, et erisoodustuse hind ei ole õige ja seetõttu on maks määratud valesti.
  2. Asjaolust, et aasta hiljem müüs kaebaja samas majas teise korteriomandi 2 000 000 krooni eest, ei saa asjas teha järeldust, et kaebaja juhatuse liikmele tehti aasta varem erisoodustus. Üldteadaolevalt olid kinnisvara hinnad
  3. a väga kõrged. Probleemid sade- ja pinnavee äravooluga olid selleks ajaks lahendatud. Tõendid selle kohta, et teisel korteriomandil olid, ja seda ka veel aastal 2007, samasugused kahjustused, puuduvad. II 21.

§ 48

lg 4 p 2 kohaselt on erisoodustus muuhulgas sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.

§ 48

lg 8 näeb ette, et tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir on 2 000 krooni kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Selle erisoodustuse hind määratakse vastavalt sõiduauto erisoodustusena kasutamisele rahandusministri kehtestatud korras peetava arvestuse alusel. Arvestuse puudumise korral võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir. Erisoodustuse hinna määramise kord on kehtestatud rahandusministri

  1. detsembri
  2. a määrusega nr
  4. Maksuotsusega määrati kaebajale sõiduauto erisoodustuselt tulu-, sotsiaal- ja käibemaks perioodil
  5. a detsember kuni
  6. a detsember. Maksuotsuses põhjendati sõiduauto kasutada andmise erisoodustusena maksustamist asjaoluga, et kaebaja ei pidanud rahandusministri kehtestatud korras arvestust, sõiduauto kasutamise hüvitise ja renditasu tasaarveldamist kaebaja raamatupidamisarvestus ei kajasta ning kaebaja ja K. Suuster ei ole renditulu deklareerinud. Vaideotsusega muudeti maksuotsuse põhjendusi, leiti, et erasõitude ettevõtte sõitudega ühildamise väited pole usutavad; et

§ 48lg 6 kohane erisoodustus on tehtud ka äriühingu juhatuse liikme vanemale H.

Suusterile ning väited tema poolt sõiduauto mittekasutamise kohta pole usutavad; et

  1. detsembri
  2. a kokkulepe kulude tasaarveldamise kohta on tegelikkusele mittevastav, kuna XXXXX XX kinnistu oli kokkuleppe sõlmimise ajal kaebaja omandis; et K. Suuster kasutas kaebaja sõiduautot isiklike sõitude tegemiseks tasuta. Neil põhjustel jättis maksuhaldur väidetava tasaarveldamise kohta hilisemalt tehtud raamatupidamiskanded tähelepanuta. Halduskohus jättis omakorda vaideotsuse põhjendused tähelepanuta ja pidas H. Suusteri poolt sõiduauto kasutamisega seonduvat ebaoluliseks. Halduskohus osutas taas sõidupäeviku puudumisele ning raamatupidamises tasaarveldamisest tulenevate tehingute kajastamata ja renditulu deklareerimata jätmisele ning lõppkokkuvõttes leidis, et kaebaja väited hüvitise ja renditasu tasaarveldamise kohta ei ole leidnud tõendamist. Vastuses apellatsioonkaebusele nõustub maksuhaldur halduskohtu selle seisukohaga ja kordab vaideotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väitele, et revisjoniaktile esitatud eriarvamuses lubatu kohaselt oli K. Suuster halduskohtule kaebuse esitamise ajaks aastate 2005-2007 üüritulu oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerinud ja tulumaksu tasunud, ei ole maksuhaldur vastuväiteid esitanud. 19

(21)3-09-826
  1. Ringkonnakohus maksuhalduri ja halduskohtu seisukohtadega maksustamise õiguspärasuse suhtes ei nõustu ning leiab, et maksuhaldur ja halduskohus on hinnanud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigusnorme ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ka sõiduauto kasutamisega seoses talle täiendavat maksukohustust ei teki.
  2. Kaebaja märgib õigesti, et tööandja sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmisel ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tuleb esmajoones tõendada vara tegelik kasutamine või tuvastada asjaolud, mis viitavad, et suure tõenäosusega kasutati vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Maksuhaldur on käesolevas asjas tuvastanud K. Suusteri ja H. Suusteri poolt sõiduauto kasutamise võimaluse. Et H. Suuster oleks sõiduautot reaalselt kasutanud, pole tõendatud ega ka tõenäoline, hoolimata sellest, et ta on ARK andmetel sõiduauto kasutaja, ei oma sõiduautot ja elab XXXXX vallas, kus on kaebaja registrijärgne aadress. K. Suusteri puhul ei pea maksuhaldur usutavaks väiteid erasõitude ühildamisest ettevõtte sõitudega, põhjendades seda
  3. detsembri
  4. a kulude tasaarveldamise kokkuleppe sõlmimisega, mida maksuhaldur omakorda ei pea aga usutavaks seetõttu, et XXXXX XX kinnistu oli
  5. septembrini
  6. a kaebaja omandis ja tal ei olnud vaja seda K. Suusterilt üürida. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et K. Suuster kasutas sõiduautot Peugeot 307 muuhulgas ka isiklikeks sõitudeks, ehkki tal
  7. aprillil
  8. a antud seletusest (I kd lk 153) nähtuvalt on ka isiklik sõiduauto. Vastasel juhul poleks tal tõepoolest olnud põhjust tasaarveldada sõiduauto kasutamise hüvitist ja üüri, millelt K. Suuster on hiljem tasunud ka tulumaksu.
  9. Maksuotsuses ja kohtuotsuses on rõhutatud asjaolu, et kaebaja raamatupidamisarvestus ei kajasta sõiduauto kasutamise hüvitise ja üüri tasaarvestamist ning üüritulu ei ole deklareeritud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ainuüksi nende asjaolude põhjal ei saa järeldada, et tehingud tegelikult aset ei leidnud. Pealegi on kaebaja hiljem raamatupidamiskanded teinud ning K. Suuster tulu deklareerinud ja maksnud. Vaideotsuses kokkuleppe ja tasaarveldamise kahtluse alla seadmine seetõttu, et XXXXX XX-X omanik oli K. Suuster alles alates
  10. aasta
  11. septembrist, ning selle vastuväite apellatsioonimenetluses kordamine ei ole põhjendatud, sest kaebuses on selgitatud, et kuni XXXXX XX-X korteriomandi omandamiseni kasutas kaebaja kontori ja laona K. Suusteri elukohta aadressil XXXXX XX. Et kaebaja tegelik tegevuskoht oleks XXXX külas või tal olnuks mõni muu koht, kus kontorit pidada ja vara hoida, ei ole maksumenetluses tuvastatud. Neil põhjustel peab ringkonnakohus väiteid kokkuleppe ja tasaarveldamise kohta usutavaks. Olukorras, kus töötaja hüvitab isiklikud sõidud 2 000 krooni ulatuses, kuid sõitude arvestust ei peeta, ei ole erisoodustuselt maksude määramine põhjendatud. III
  12. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja tühistada halduskohtu otsus apelleeritud osas, s.o osas, millega jäeti rahuldamata LMTK maksuotsuse tühistamise taotlus ja jagati menetluskulud. Kohtuotsus jääb muutmata osas, millega jäeti rahuldamata vaideotsuse osalise tühistamise taotlus, sest selles osas ei ole kohtuotsust apelleeritud. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tühistab maksuotsuse seni kehtivas osas, s.o osas, millega määrati maksud seoses korteriomandi võõrandamise ja sõiduauto kasutamisega. 20
(21)3-09-826
  1. Järgnevalt vajavad jagamist menetluskulud. Asjaolu, et apellatsioonimenetluses ei taotleta enam vaideotsuse osalist tühistamist, menetluskulude jagamist ei mõjuta. Vastuväited vaideotsuses toodud põhjendustele tuli kaebajal esitada sõltumata sellest, kas ta vaideotsuse tühistamist taotles või mitte. Ka asjaolu, et kaebuse esemeks ei ole maksuotsus tervikuna (135 krooni suuruse tulumaksu üle asjas ei vaielda), ei mõjuta antud juhul menetluskulude jaotust. Sisuliselt saavutab kaebaja ringkonnakohtu otsusega kaebuse eesmärgi täielikult. Seetõttu ei ole kohtul vaja kasutada menetluskulu proportsionaalse jagamise reegleid (HKMS § 92 lg 2), vaid lähtuda saab HKMS § 92 lg-st 1, mille kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
  2. Halduskohtus on kaebaja palunud välja mõista menetluskulu kokku 35 519.60 krooni, sealhulgas riigilõiv 15 000 krooni ning esindaja kulu 1 947 krooni ja 18 572.60 krooni. Riigilõivu tasumist tõendab
  3. aprilli
  4. a maksekorraldus nr 25445 (I kd lk 27) ning esindaja kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo
  5. märtsi
  6. a arve nr 200903065,
  7. aprilli
  8. a arve nr 200904031 ja konto väljavõtted arvetel näidatud summade laekumise kohta (I kd lk 190-196). Apellatsioonimenetluses on kaebaja palunud tema kasuks välja mõista menetluskulu kokku 28 320 krooni, sealhulgas riigilõiv 15 000 krooni ja esindaja kulu 13 320 krooni. Riigilõivu tasumist tõendab
  9. märtsi
  10. a maksekorraldus nr 25385 ning esindaja kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo
  11. märtsi
  12. a arve nr 201003009 ning konto väljavõte arvel näidatud summa laekumise kohta. Kaebaja taotlus riigilõivu 30 000 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esindaja kulu väljamõistmist on kaebaja taotlenud esimeses ja teises astmes kokku 33 839.60 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul on asja mahtu ja keerukusastet arvestades tegemist HKMS § 93 lg 5 mõttes vajaliku ja põhjendatud kuluga ning ka see tuleb tervikuna kaebaja kasuks välja mõista. Seega tuleb kaebaja kasuks LMTK-lt välja mõista kokku 63 839.60 krooni ehk 4 080.09 €. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 21
(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.