2-10-51644/7

2-10-51644 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-51644 Tsiviilasi Txxx Vxxxx hagi Rxxxxxx Vxxxx vastu elatise võlgnevusest vabastamiseks ja elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind 1535.80 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja Rxxxxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 12.01.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.
4. Jätta rahuldamata Txxx Vxxxx nõue temalt Tartu Maakohtu 11.09.2009.a määrusega Rxxxxxx Vxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevusest vabastamiseks.
5. Vähendada Tartu Maakohtu 11.09.2009.a määrusega Txxx Vxxxxxx Rxxxxxx Vxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust.
6. Määrata TxxxxVxxxxxx Rxxxxxx Vxxxxxkasuks välja mõistetava elatise suuruseks igakuiselt 21 (kakskümmend üks) eurot 09 senti (330 krooni). Elatise maksmise kohustus on perioodil 20.10.2010-30.06.2011.a. Menetluskulude jaotus Jätta poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Tartu Maakohtu 11.09.2009.a määrusega kinnitati Rxxxxxx Vxxxxxja TxxxVxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus Txxx Vxxx maksma Rxxxxxx Vxxxxxx elatist 3000 krooni kuus alates 01.09.2009.a kuni Rxxxxx Vxxxx õpingute lõppemiseni. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 20.10.2010.a kohtule hagi, milles palus vabastada end elatise tasumisel tekkinud võlgnevusest ja muuta edaspidiseks elatise suurust. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hageja kaotanud 01.09.2010.a töökoha ja tal ei ole enam võimalik kokkulepet täita. Nimetatud kuupäevast alates ei ole hageja suutnud kokkulepet nõuetekohaselt täita ja tal on tekkinud võlgnevus, mille tasumisest palus hageja end vabastada. Hageja on püüdnud leida uut töökohta, kuid see ei ole õnnestunud. Hageja on ise raskes majanduslikus olukorras. Ka ei ole hagejale teda, kas kostja on oma õpingud lõpetanud või katkestanud. Hageja palus vabastada end elatise maksmise kohutusest täielikult juhul, kui kostja on õpingud lõpetanud või ka vahepeal katkestanud. Juhul, kui kostja jätkab õpinguid, palus hageja vähendada elatise suurust ja määrata selleks 300 krooni kuus. Kohtuistungil teatas hageja, et 2010.a esimesel poolaastal tekkinud elatise võla on ta tasunud augustis. 2010.a on hageja tasunud elatist septembris, oktoobris ja novembris 300 krooni ja detsembris 1000 krooni. Hageja on töötuna arvel ja tal ei ole muud sissetulekut peale töötu abiraha. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja märkis, et hageja ei ole elatise kompromissi täitnud ka seni nõuetekohaselt- alates 2010.a jaanuarist maini (va aprillis) tasus ta elatist vähem 300 krooni ja juunis 2010.a lausa 800 krooni vähem. Ajavahemikul jaanuar- juuni (k.a) on elatist vähem tasutud kokku 2000 krooni. Kostja teatas, et on jätkuvalt õpilane ja tema ainus sissetulek on isa poolt makstav elatis. Kohtuistungil selgitas kostja, et ei tööta ja ei ole enda ka töötukassas arvele võtnud. Tööle minna ei saa ka seetõttu, et kodus on haige ema. Kostja kinnitas hageja poolt teatatud summade tasumist, kuid septembrist-detsembrini on ikkagi võlgnevus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on tsiviilasjas 2-09-22808 tuvastanud, et Rxxxxxx Vxxx on xxxx Vxxxx tütar. Rxxxxxx Vxxx sai täisealiseks xxxxxxxxxx.a. Tsiviilasjas 2-08-22808 tuvastas kohus, et Rxxxxxx Vxxxxõppis xxxxxx täiskasvanute keskkoolis. Käesoleva asja menetluse käigus esitas RxxxxxxxVxxx kohtule tõendi, millest nähtub, et ta õpib xxxxxx täiskasvanute keskkooli 12b klassis õppeaastal 2010/
7. Kehtiva perekonnaseaduse (edaspidi PkrS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on Rxxxxxx Vxxx õigustatud saama ülalpidamist ja kohustatud isikuteks on tema mõlemad vanemad. 2 Hageja on palunud temalt välja mõistetud elatist vähendada, kuna tal puudub töötuks jäämise tõttu piisav sissetulek. Oma töötust tõendas hageja Eesti Töötukassa 22.11.2010.a otsusega tema töötuna arvele võtmise kohta ja individuaalse tööotsimiskavaga (t lk 29-30). Eesti Töötukassa 22.11.2010.a otsuse (t lk 31) kohaselt on hagejale määratud töötu toetus perioodiks 29.11.2010-25.08.2011.a päevamääras 32.90 krooni s.o 2.10 eurot. Nimetatud summa teeb keskmiseks kuu sissetulekuks 987-1019.90 krooni s.o 63-65.10 eurot. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus nii ülalpeetava vajadusi kui ka kohustatud isiku võimalusi (PrkS § 99, 102). PrkS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus leiab, et arvestades hageja sissetulekute tunduvat vähenemist, tuleb temalt kohtumääruse alusel välja mõistetud elatise suurust vähendada. Kohus märgib ka, et kostja on ise täisealine ning ei õpi täisajaga koolis, mistõttu on tal võimalik endale ise kasvõi osaliselt ülalpidamiseks vajalikke vahendid hankida tööga. Samuti on tal nõudeõigus oma teise vanema-ema vastu. Kohus rahuldab hageja nõude elatise vähendamise osas ja määrab alates hagi esitamisest tasumisel kuuluvaks elatiseks 330 krooni, s.o 31.09eurot kuus. Elatise suuruse määramisel lähtub kohus asjaolust, et hageja sissetulek tuleks jagad tema ja lapse vahel, kusjuures lapsel on õigus saada vähemalt samas suurusjärgus elatist teiselt vanemalt- sellisel juhul jääb hagejale umbes 660-690 krooni, kostjale 2x330 krooni (s.o 1 osa hagejalt ja teine osa emalt). Alates 01.07.2010.a kehtiva PkrS kohaselt ei ole kohustatud isikut õigus vabastada elatise võlgnevuse tasumisest nagu seda nägi ette enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse §
8. Seega puudub alus hageja nõude rahuldamiseks osas, mis puudutab elatise võlgnevust perioodi september 2010 kuni lahendi tegemiseni. Arvestades poolte poolt teatatud andmeid hagejalt kostjale elatise tasumise osas, on hagejal perioodil
9. september 20.10.2010.a tekkinud võlgnevus 3100 krooni (5000- tasutud 1900 krooni), s.o 198.13 eurot, mille hageja peab tasuma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 tulenevalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt jäävad poolte endi poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 3