alusel ei ole võimalik maade tagastamine lappidena, sest see on vastuolus maakorralduse nõuetega. Maa tagastamisel võib läbi viia ümberkruntimise või planeerimise, mille alusel maa tagastatakse. Kaebaja on seisukohal, et enne Levala küla talude maade tagastamist oleks tulnud läbi viia maa ümberkruntimine, kuid vallavalitsus seda ei teinud, vaid asus seisukohale, et tegemist on
lg 4 ettenähtud olukorraga, mille kohaselt saab maa omandiõigust tõendada enne võõrandamist kehtinud olukorras koostatud maakorralduskava alusel ning asus maid tagastama teatamata isiku poolt koostatud skeemi järgi. Kaebaja väidete kohaselt ei olnud Levala külal enne võõrandamist maakorralduskava. Pärast Vana—Mardi maaüksuse tagastamist ja teiste maaüksuste moodustamist jäi kahe maantee vahele ca 7,9 ha suurune maatükk ja ca 3,0 ha suurune maatükk. Suuremast maatükist moodustab 1,8 ha endine Pöide koguduse maa, mille tagastamist ei soovitud ning mis on seega vaba maa
Suuremal maatükil on ka endise Vana-Mardi talu 43 lahustükk suurusega 0,12 ha, millel asuvad N. O´ile kuuluvad hooned, kes on esitanud avalduse 10 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Kuid vallavalitsus on saatnud 10.10.2008 N. O´ile ettepaneku, mille kohaselt saaks erastada 7,0 ha eelpool käsitletud maatükist ja 3,0 ha lääne poolsest. Selle ettepaneku kohaselt jääks kaebajale Levala küla südames tagastamiseks 0,9 ha maad. 2 3-09-118 Kaebaja hinnangul rikub kaevatav ettepanek tema õigusi. Endisel Endrike talul oli küla südames ca 10 ha maad, kuid kaebaja saaks ettepaneku alusel tagasi vaid 0,9 ha maad ning erastamisele kuuluksid endise Endrike talu lapimaatükid. N. O´ile kuuluvad elamud asuvad endise Vana-Mardi talu lahustükil, mitte endise Endrike talu nr 40 maal.
alusel ei saa erastada rohkem kui hoonete alune maatükk ja vaba piirnev maa kokku. N. O´ile kuuluvate hoonete alust maad ei saanud arvata Endrike talu koosseisu enne võõrandamist koostatud maakorralduskava alusel, sest puuduvad andmed, et selline kava oleks koostatud ning puuduvad plaanid selle kohta, et hoonete alune maa oleks arvatud Endrike talu maade hulka. Kaardil tõmmatud joont, mida vallavalitsus on käsitlenud ümberkrunditud talumaade piire tähistava joonena, ei ole tõmmatud ümber Vana-Mardi talu maatüki ega ümber Matsi või Simmukse maantee äärse hoonestatud maatüki. N. O´ile kuuluvad hooned ei vasta
Hooned on lagunenud ja enam kui 18 aastat kasutusest välja langenud ja ümbrust kahjustatavate ehitistega. Vastustaja Pöide Vallavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul saab olemasolevate tõenditega tuvastada, et N. O´ile kuuluvad hooned asuvad endise Endrike talu maal. Maalehe andmetel on Endrike nr 40 maaüksuse omanikeks või valdajateks märgitud kaks isikut ning maa jaoti kaheks võrdse suurusega valdusüksuseks. Endrike ja Endrike II. Valla hinnangul on seega tegemist kaasomanike poolt kasutatavate osade reaalselt kindlaks määramisega. Talundilehel on Endrike II talundi pidajaks märgitud H A, kelle tütar müüs 27.10.1958 majavalduse M. N´ile. Ostu-müügilepingu kohaselt asus majavaldus Endrike talus Lenini kolhoosi maa-alal. M. N müüs hooned N. O´i emale. Levala küla talude piiride skeemilt nähtub nagu oleks hooned Vana-Mardi 43 talu maal, kuid talude plaanilt nähtav lapimaade piiride võrgustik ei kajasta reaalsust, sest ka
lg 4 ei rõhuta maakorralduskava tähtsust, vaid sätestab, milliste dokumentide alusel saab tõendada maa omandiõigust.
alusel õigustatud subjektide väljaselgitamisel ei tekkinud probleeme valla maksualuste maaüksuste nimekirjas kajastatud isikutega või neile kuuluva maa suurusega, küll aga nimekirjas märgitud isikutele kuulunud maad kajastanud plaanimaterjaliga. Kuna õigusaktidest ei tulenenud üheselt nõudeid, millele peab maa tagastamisel vastama plaanimaterjal, kasutati Levala küla piiride määramiseks maakorralduslikke meetodeid, mis on sätestatud AÕS § 129 lg 2 ja lg
Kaebaja hinnangul on tegemist lagunenud, enam kui kaksteist aastat tagasi kasutusest välja langenud ning ümbrust kahjustavate ehitustega. Vastustaja ja kolmanda isiku seletuste kohaselt on tegemist
lg 3 vastavate hoonetega.
lg 3 alusel on hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. 1
lg 3 sätestab, et ehitistena ei käsitata ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või Oa lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Ehitusseaduse § 2 lg 1 alusel on ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Menetlusosaliste poolt asjas esitatud väidete kohaselt ei ole asjas vaidlust selle üle, et kolmandale isikule kuuluvad ehitises on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikud asjad. Ehitusseaduse käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt on hoone katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. 6 3-09-118 Maareformi seaduse ja ehitusseaduse sätted ei seo hoonele esitatavaid tunnuseid selles alalise/ajutise elamise ja/või kasutamisega. Tulenevalt eelpool käsitletud sätetest omab käesolevas asjas otsustavat tähtsust see, kas vaidlustatud ettepaneku vastuvõtmise ajal vastasid N. O´ile kuuluvad ehitised hoonele omastele tunnustele ning kas hooneid oli võimalik 1 eesmärgipäraselt kasutada ja kui oli, siis kas hoone vastas või ei vastanud
Kaebaja on oma väite tõendamiseks esitanud kohtule fotod N. O´ile kuuluvatest hoonetest (tl 5, 26). Fotodele tehtud märkmete kohaselt on need tehtud 2004. aasta suvel. 16.09.2010 toimunud kohtuistungil esitas kaebaja fototabeli N. O´ile kuuluvate hoonete kohta, mis on pildistatud juunis 2010 (tl 192-198). N. O oma seletustes võtab õigeks, et peale tema ema surma ei ole kohapeal aastaringselt elatud, kuid majavaldus on vaatamata sellele kasutuses nii kolmanda isiku enda kui ka tema pere poolt. Kolmanda isiku seletuse kohaselt on hoonetel uksed, aknad ning elumaja katus terve. Katuse tegi N. O korda peale ema surma. Samuti on korrastatud ja kasutuses saun. Tehtud on uus WC ja uued kaevurakked ning vahetatud välja majja tulevad elektrijuhtmed. Samuti on korrastatud maja ümbrust: istutatud kuuski, raiutud võsa (tl 35). Kolmas isik on oma väidete tõendamiseks esitanud fotod (tl 37-38, II kd tl 5-6). Vastustaja seletuse kohaselt on kolmest hoonest kahel elamul ja saunal täiesti terved katused, kolmanda hoone katus vajab remonti. Kõikidel hoonetel on terved uksed ja aknad. Hooned on seisukorras, mis ei erine teiste Pöide vallas asuvate vanade hoonete seisukorrast (tl 42). Vastustaja on oma väidete tõendamiseks esitanud fototabeli, kus fotod kajastavad hoonete seisukorda 06.02.2009 (tl 58-59). Kohtutoimikus oleva hooneregistri toimiku materjalide kohaselt on majavalduse ehitiste kohta koostatud joonised ja eksplikatsioonid 18.06.2003 (tl 23). Koostatud on majavalduse asendiskeem; ehitiste põhiplaanid; eksplikatsioonid; arvestatud on majavalduse pinnad, maht; välja toodud hoonete põhikonstruktsioonide materjal ja iseloomustus; elamu ruumide eksplikatsioon (tl 21-28). Majavaldus on kantud ehitusregistrisse (tl 42-51). Hinnates menetlusosaliste poolt kohtule esitatud erineval ajal pildistatud fotosid vaidlusaluse majavalduse koosseisu kuuluvate hoonete kohta, on tegemist katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitistega. Hinnates vaidlusaluste hoonete kohta koostatud hooneregistri toimikusse kogutud dokumente, ehitusregistris olevaid andmeid hoonete kohta ning arvestades fototabelitest kajastuvaid järgnevaid asjaolusid: hoonetel on terved uksed ja aknad, elamusse on viidud elekter, elamu sisemust - on hooneid võimalik eesmärgipäraselt kasutada. 1
lg 3 esimeses lauses kirjeldatud tunnused iseloomustavad mädanemise, lagunemise, hooletuse, väärkasutuse teel osaliselt ja/või täielikult hävinud hooneid. Asjas kogutud tõendite kohaselt ei ole vaidlusaluste hoonete puhul tegemist varemetega. Asjaolu, et vanade hoonete piirdetarindid ja kandekonstruktsioonid kahjustuvad aja jooksul ning nendes tekivad defektid, on iseloomulik vanadele hoonetele ning taoliste tunnuste esinemine kolmandale isikule kuuluvate hoonetel ei tähenda, et hooned on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning kahjustavad tunduvalt ümbrust või maastikupilti. ÕVVTK Saare Maakonna komisjoni 21.11.1993 otsusega nr 9/4 on tuvastatud õigusvastaselt võõrandatud varana Endrike talu nr 40 maad 39,98 ha ning tuvastatud nende omanikud. Kaebaja hinnangul oleks tulnud enne Levala küla nelja talu maa tagastamist viia Pöide Vallavalitsusel läbi maa ümberkruntimine. Seda vallavalitsus ei teinud. Kaebajale teadaolevalt puuduvad dokumendid selle kohta, et Levala külas oleks enne maa õigusvastast võõrandamist koostatud maakorralduskava. Sellele vaatamata asus Pöide Vallavalitsus tagastama. Kaebaja väidetel on tagastatud Levala küla südames maad tagastatud ja moodustatud uued maaüksused (tl 7). Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebaja poolt kaebuses viidatud õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamist on vaidlustatud. 7 3-09-118 N. O on tähtaegselt esitanud Pöide Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks talle kuuluvate hoonete juurde (tl 68 pöördel). Pöide Vallavalitsuse poolt on 10.12.2008 piiride kulgemise ettepanek tehtud N. O´i avalduse alusel maa ostueesõigusega erastamiseks (tl 10). 1 Maa ostueesõigusega erastamine saab toimuda üksnes enne maa tagastamist.
lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad, mida ei taotleta tagasi. Lähtudes
Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. 1 Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alusel erastamise taotlejatele erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaanil, mille 2 koostamisel tuleb järgida sama korra punktis 13 sätestatut. Ostueesõigusega erastatav maa peab vastama ka maakorralduse nõuetele. Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 punktide 5 ja 6 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel muuhulgas tagada kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, looduslikke piire arvestavad lihtsad ja selged piirid ning vältida kinnisasja kiildumist ja ribasust. Asjas ei ole esitatud väited ja tõendeid piiride kulgemise ettepaneku mittevastavuse kohta maakorraldusnõuetele. Hinnates kohtule esitatud tõendeid on tagatud erastava maa terviklikkus, piirid on selged ja lihtsad ning moodustatavale kinnisasjale on tagatud otstarbekas juurdepääsutee. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusaluse maa puhul on tegemist väljaspool linna piire asuva õigusvastaselt võõrandatud maaga. Levala ja Kahutsi küla Endrike maaüksuse tagastamise toimikus olevate tõendite kohaselt on Pöide Vallavalitsuse 21.07.2003 korraldus Endrike maaüksuse tagastamise kohta tühistatud 05.04.2004 korraldusega nr 73 ja antud maa ostueesõigusega erastajale ja õigustatud subjektile tähtaeg 20. maiks 2004 omavahel kokkuleppe sõlmimiseks (tl 18 Endrike maaüksuse tagastamise toimik).
lg 2 sätestab, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. Kui elamu omanik saab piirnevate maade arvel erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt erastada täiendavalt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem, kui jääb maad õigustatud subjektile. Vabade piirnevate maade puudumisel jagatakse maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asub mitu elamut, mille omanikud soovivad erastada maad rohkem kui 2 ha, saavad nad vabade maade puudumise või vähesuse korral õigusvastaselt võõrandatud maa arvelt erastada kuni pool maast, kuid kokku mitte üle 20 ha. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel arvestatakse tingimusega, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kuna õigusvastaselt võõrandatud maa on vaadeldav tervikuna ka juhul, kui see koosne lahustükkidest, tuleb
Tagastamisele kuuluv maa paikneb mitme lahustükina ning selle suuruseks on 39,98 ha. N. O on esitanud avalduse talle kuuluva elamu juurde ostueesõigusega 10 ha maa erastamiseks. 8 3-09-118 1 Lähtudes
lg 2 on väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Tulenevalt eeltoodust võib ostueesõigusega erastatav kinnistu koosneda elamualuse maatükiga vahetult külgnevast katastriüksusest ka juhul, kui nende vahel asub teisele isikule kuuluv tee. Arvestades seda, et kolmandale isikule kuuluva elamu juurde ei ole võimalik ostueesõigusega erastada 10 ha maad vabade piirnevate maade arvel, jagatakse maa
lg 2 kohaselt õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades, kusjuures elamu omanikul ei ole õigust nõuda rohkem kui 20 ha maad. Vaidlusaluse maatüki suuruseks on 8,8 ha ja hoone ümber on 1, 9 ha vaba maad. Tulenevalt eeltoodust on N. O´il õigus ostueesõigusega erastada 10 ha, sellest vabade piirnevate maade arvelt 1,9 ha ja 8,1 ha vaidlusalusest maatükist. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.