Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK JxxxxRxxxxxx esitas 04.08.2009a Tartu Maakohtule hagi Vxxxx Vxxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühised lapsed Cxxxxx Vxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) ja RxxxxVxxxxx( ik xxxxxxxxxxxx, kes elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja kulutused eluruumi hooldus- ja kommunaalteenuste eest tasumiseks, laste lasteaiakulude katmiseks, toidu, riiete, jalatsite ja muu elutähtsa soetamiseks ületavad hageja võimalusi. Hageja märgib oma sisetulekuks töötasu 8000 krooni, millele lisandub kuni detsembrini 2009a saadav peretoetus 1500 krooni, edaspidi on see summa 600 krooni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt, hageja kasuks, laste ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus+ tulumaks, kokku 2753 krooni kuus ühele lapsele alates üks aasta enne hagi esitamist, s.o. augustist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Samuti soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja eelnenud aasta jooksul tekkinud elatise võlgnevuse 55 592 krooni, kuna kostja kohustus oli maksta hagejale elatist laste kasvatamiseks 12x 5506 krooni kuus. Kostja poolt on makstud selle aja jooksul elatusraha 10 480 krooni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 10.septembriks 2009a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määrus koos hagimaterjalidega on kostja isa poolt vastu võetud 25.08.2009a.( tl 10).
Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus
lg.4 ja lg.5 alusel nõudis Vxxxx Vxxxxx kohta andmeid väljamaksete tegijatelt (tl.21-22). Esitatud vastustest saab teha järelduse, et kostja on 2009a maikuus töötanud, ja aprillis 2009a saanud Haigekassast hüvitist. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega
lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja esitas taotluse teha tagaseljaotsus kui kostja ei vasta, hagiavalduses (tl.4). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et JxxxxRxxxxxx hagi Vxxxx Vxxxxx vastu lastele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on ühised lapsed: Cxxxxx Vxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) ja Rxxx Vxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) ( sünnitunnistused tl.6-7). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Vxxxx Vxxxxx, laste isana on kohustatud lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaksuosa. Hageja sissetulekuks on töötasu 8000 krooni ja lasteraha. Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäär. Kostja ei ole vaidlustanud nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Vxxxx Vxxxxxxx välja elatise hageja kasuks, laste ülalpidamiseks 2175 krooni kuus+ tulumaks. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, 04.augustist 2009a kuni lapse täisealiseks saamiseni(PkS § 60 lg 1). Kostja on aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist elatisenõuet tunnistanud, makstes elatist vabalt valitud summades. Samas ei ole ta vastu vaielnud hageja nõudele maksta eelnenud aasta eest elatist hageja poolt hagiavalduses nõutud määras. PkS § 70 lg.2 sätestab õiguse nõuda elatist perioodi eest aasta enne hagiavalduse esitamist. Seetõttu ei saa kohtul olla vastuväiteid elatisenõudele möödunud aasta eest ja kohus mõistab elatise välja möödunud aasta eest hageja poolt taotletud summas ja selle juures on arvestatud, et kostja on elatist teatud summades juba maksnud. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.