) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-802 kannab kostja põhjendatud ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 639.11 eurot. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt
lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 1)22.04.2006.a. sõlmisid pooled Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank) ja kostja arvelduskrediidi lepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx limiidiga 5000.00 krooni kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxx. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 19% aastas kasutuses olevas limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 31.kuupäev ning kostja kohustus tähtaegselt omama piisavalt rahalisi vahendeid intressi tasumiseks. 31.10.2008.a. kuni 31.03.2009.a. kostja intressi makseid ei tasunud. 2)24.07.2006.a sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221032414223 ja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxxxx, võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 9000.00 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Poolte kokkuleppel suurendati krediidilimiiti kuni 30 000.00 kroonini. Kostja kohustus tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 360.00 krooni kalendrikuus, pärast limiidi suurendamist 1200.00 krooni ja maksepäevaks iga kuu 03.kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 26.10.2008.a. 3)23.05.2008.a. sõlmisid pooled laenulepingu nr 08-076343-VL summas 49 220.00 krooni intressimääraga 20% aastas ja tagastamise tähtajaga 28.05.2013.a. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja viivise iga kuu 28.kuupäeval, jäädes võlgnevusse alates 28.10.2008.a. Eelpoolnimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus Lepingutest tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga (tagastamata krediidisumma) kokku kolme lepingu järgi 6171.71 eurot ja tasumata intresse 1126.90 eurot. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Ka on põhjendatud hageja nõue kostjale võlgnevuse kirja koostamise ja postitamise kulude hüvitamiseks summas 3.20 eurot (50.00 krooni). Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingutes kokkulepitud määras. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 656.61 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. alates 11.01.2011
lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639.11 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 639.11 eurot.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.