KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-1

) § 90 lõiget 4, mis kohustab tarbijale võrguühenduse katkestamisest 15 päeva ette teatama, ja 3-10-1926

§ 90lõiget 7, mis elektriküttega hoones ei luba ajavahemikul 1.

oktoobrist kuni

1. aprillini üldse elektritarbimist katkestada.
2. Konkurentsiameti
3. juuni
4. a otsusega nr 7.3-3/10-009 jäeti kaebus rahuldamata, sest ei leidnud tõendamist, et korteriühistu Kopli 69E/1 on korteritele nr 38, 83, 87, 89, 91 ja 92 tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohase tehnilise kaitseseadme paigaldamisel rikkunud elektrituruseaduse regulatsiooni. Korteriühistu näol on tegemist elektrituruseaduse kohase võrguettevõtjaga, kes peab tarbija võrguühenduse katkestamisel järgima

§-s 90 sätestatud korda. OÜ General Equity CIS on korteriühistule Kopli 69E/1 võlgu tarbitud elektrienergia eest, mille ta on kohustatud tasuma. Korteriühistu paigaldas releed

1. novembril
2. a ja edastas enne releede paigaldamist
3. novembril
4. a OÜ-le General Equity CIS teate releede kavandatava paigaldamise kohta, nimetades ka releede paigaldamise põhjuse ja kavandatud paigaldamise aja ning andis tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks.
5. OÜ General Equity CIS esitas
6. juunil
7. a Konkurentsiametile vaide, milles selgitas, et ei võlgne korteriühistule Kopli 69E/
8. Kuna korteriühistu on
9. veebruaril
10. a loovutanud kogu võlanõude OÜ-le Aksalis, võib ainult viimasel olla OÜ General Equity CIS vastu nõudeid. Harju Maakohtu
11. mai
12. a tagaseljaotsusest nr 2-09-24153 nähtub, et hagejaks on OÜ Aksalis ja võlg on mõistetud välja tema kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) alusel astub nõude loovutamisega nõude omandaja nõude loovutaja asemele ning talle lähevad üle kõik eelmisele võlausaldajale kuulunud õigused.
13. Konkurentsiamet jättis
14. juuni
15. a vaideotsusega nr 7.3-3/10-011 vaide rahuldamata ja leidis, et korteriühistu pole kaotanud talle

§ 90

lõigetest 1 ja 8 tulenevat õigust ka siis, kui ta väidetavalt on võlasumma sissenõudmise õiguse loovutanud. Osundatud sätetes ettenähtud võrguettevõtja õigus võrguühenduse katkestamiseks või tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohaste tehniliste kaitseseadmete paigaldamiseks on lahutamatult seotud võrguettevõtja isikuga. Seetõttu pole see õigus VÕS § 167 lg 1 mõttes üleantav ja jääb ka nõude loovutamisel korteriühistu õiguseks. Tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohaste tehniliste kaitseseadmete paigaldamine on õige ka võla sissenõudmise üleandmisel. Konkurentsiametil pole pädevust võtta seisukohta, kas korteriühistu on loovutanud kogu võlanõude OÜ-le Aksalis, samuti hinnata, kas vaide esitaja ei võlgne korteriühistule Kopli 69E/1 seetõttu enam midagi. OÜ General Equity CIS on jätnud korteriühistule Kopli 69E/1 tasumata tarbitud elektrienergia eest ning selle faktilise asjaolu tuvastamisega Konkurentsiameti kontrolli pädevus nimetatuga ka piirdub. Konkurentsiamet saab anda oma seisukoha üksnes selles, kas korteriühistu järgis tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohase tehnilise kaitseseadme paigaldamisel elektrituruseadust või mitte.

1. OÜ General Equity CIS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Konkurentsiameti
2. juuni
3. a otsuse nr 7.3-3/10-009 ja kohustada Konkurentsiametit kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) kolmas isik on loovutanud kogu võlanõude OÜ-le Aksalis, kellel ainsana võib olla nõudeid kaebaja vastu. Nõude loovutamise lepingust, korteriühistu teatisest nõude loovutamise kohta ja korteriühistu poolt kaebajale esitatud kommunaalarve näidisest nähtuvalt on võlg elektri eest arvestatud kogu kommunaalmaksete võlgnevuse hulka; 2) ka Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsusest asjas nr 2-09-24153 nähtub, et hagejaks on OÜ Aksalis ja tema kasuks on välja mõistetud võlgnevus; 3) elektrituruseadus lubab võrguettevõtjal piirata elektrienergia kasutamist või katkestada see vaid juhul, kui tarbija on elektri tarbimise eest võlgu. OÜ Aksalis ei saa esineda ei võrguettevõtja ega ka elektrienergia edasimüüjana. Kuna kaebaja ei võlgne kolmandale isikule midagi, puudub kolmandal isikul õiguslik alus kaebajale kuuluvates korterites alates
6. novembrist
7. a elektrienergia tarbimise piiramiseks. Võlaõigusseaduse alusel astub 2

§ 90

lg 8 grammatilisest sõnastusest tulenevalt on seadusandja pidanud oluliseks üksnes faktilise asjaolu saabumist – tarbija on jätnud võrguettevõtjale ettenähtud rahasumma tasumata. Seadusandja pole pidanud vajalikuks sätestada muid tingimusi, et võrguettevõtja võiks tarbija suhtes

§-s 90 sätestatud viisil käituda, näiteks võrguettevõtja tsiviilkohtumenetluses tunnustatud nõude olemasolu, nõude loovutamise keeld vms. Vastustaja pole pädev andma hinnanguid seaduse üldiste eesmärkide ja põhimõtete kohta, sest seaduse tõlgendamine on kohtu pädevuses; 2)

§ 90

lõigetest 1 ja 8 tulenev õigus ei ole VÕS § 167 lg 1 mõttes üleantav ja jääb ka nõude loovutamisel korteriühistu õiguseks. Selle õiguse kasutamisel on korteriühistu kohustatud järgima elektrituruseaduse nõudeid. Tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohaste tehniliste kaitseseadmete paigaldamine on lubatav näiteks ka võrguettevõtjale ettenähtud rahasumma tasumata jätmisel selle sissenõudmise üleandmisel. Kuna kaebaja on jätnud kolmandale isikule tarbitud elektrienergia eest tasumata, oli kolmandal isikul õigus paigaldada võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohased tehnilised kaitseseadmed. Vastustaja pole vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses andnud hinnangut nõude olemasolule ega ka sellele, kas kaebaja on kolmandale isikule võlgu ja kui suur see võlgnevus on; 3) kolmas isik on võrguettevõtja, kes peab tarbija võrguühenduse katkestamisel järgima elektrituruseadust. Nimetatud seisukohta kinnitavad ka Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2005. a otsus nr 3-122/2005 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2005. a otsus nr 23/762/05; 4) vastustaja on täitnud

§-st 99 tulenevat ülesannet lahendada turuosaliste vahelisi vaidlusi ja viinud läbi haldusmenetluse, mis vastab haldusmenetluse seadustiku (HMS) nõuetele. Vastustaja on olnud kaebuse lahendamise menetluses erapooletu ja kohelnud menetluse osapooli võrdselt. Samuti ei ole ta jätnud kogu tõendamiskoormust kaebajale, kuna on nõudnud teavet ja asjakohaseid dokumente mõlemalt osapoolelt.

1. Kolmanda isikuna kaasatud korteriühistu Kopli 69E/1 palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik loovutas OÜ-le Aksalis õiguse võla sissenõudmiseks, mitte võlanõude. OÜ Aksalis on kolmanda isiku esindaja võlgade sissenõudmisel.
2. septembri
3. a seisuga võlgneb kaebaja kolmandale isikule 311 570,94 kr (19 913,01 €), sealhulgas 18 121,05 kr (1 158,15 €) elektrienergia eest. Kolmas isik on kohustatud tasuma teenuste tarnijatele täies ulatuses, kuid kaebaja ei maksa tarbitud teenuste eest isegi kohtuotsuste alusel vabatahtlikult, vaid ainult kohtutäituri kaudu. Selles olukorras oli kolmas isik sunnitud piirama vähemalt elektrienergia tarbimist kaebaja korterites, et mitte koormata ülemääraste tasudega teisi korteriühistu liikmeid.
4. Tallinna Halduskohtu
5. novembri
6. a otsusega jäeti OÜ General Equity CIS kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) ekslik on kaebaja seisukoht, et kaebaja võlgnevus kolmanda isiku ees on üle läinud täies ulatuses OÜ-le Aksalis. VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ainult need nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, mis pole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad.

§ 90lõike 8 kohased elektrienergia tarbimist piiravad seadmed.

Kaebaja ei ole nimetatud otsust korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõike 3 kohaselt vaidlustanud; 4) võrguühenduse võimsuse piiramisest tuleb tarbijale vähemalt 15 päeva ette teatada (

§ 90lg 8).

Kolmas isik edastas vastavasisulise hoiatuse kaebajale Eesti Posti kaudu tähitud kirjaga (tl 54 pöördel). Eesti Posti saadetiste registrist nähtuvalt on kolmanda isiku tähtsaadetis edastatud kaebajale 3. novembril 2009. Asjakohased seadmed paigaldati 19. novembril 2009 (tl 55); 5) vastustaja pädevusse kuulub

§ 94

lg 1 punkti 13 kohaselt turuosaliste kontrollimine, kas turuosalised järgivad

-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi. Vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. OÜ General Equity CIS apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
2. novembri
3. a otsus tühistada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kuna kolmas isik on loovutanud kogu võlanõude kaebaja vastu OÜ-le Aksalis, saab kaebaja vastu nõudeid olla üksnes OÜ-l Aksalis; 2) nõude loovutamise lepingust nähtub, et võlgnevus elektri tarbimise eest on arvestatud kommunaalmaksete võlgnevuse hulka. Nimetatud asjaolu nähtub ka Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsusest; 3) elektrituruseadus lubab võrguettevõtjal piirata elektrienergia kasutamist või katkestada elektriühendus vaid juhul, kui tarbija on elektri tarbimise eest võlgu. Täidetud peaks olema kogu õigusnormi koosseis. OÜ-le Aksalis loovutatud nõue sisaldab aga kogu kaebaja võlgnevust elektrienergia eest; 4) kuna kaebaja ei võlgne kolmandale isikule midagi, puudub elektrituruseadusest tulenev õiguslik alus kolmanda isiku poolt kaebajale kuuluvates korterites elektrienergia tarbimise piiramiseks. Võlaõigusseaduse alusel astub nõude loovutamisega nõude omandaja nõude loovutaja asemele ning talle lähevad üle kõik eelmisele võlausaldajale kuulunud õigused; 5) vastustaja ei ole käsitlenud puudutatud isikuid võrdselt. Ühest küljest on vastustaja andnud hinnangu, et vaie ei kuulu rahuldamisele, kuna vastustajal ei ole õigust ega pädevust võtta seisukohta väidetava võla olemasolu ja suuruse osas. Samas on vastustaja selgitanud, et kolmas isik ei ole kaotanud talle

§ 90

lõigetest 1 ja 8 tulenevat sissenõudmise õigust ka siis, kui kolmas isik on võla elektrienergia tarbimise eest loovutanud OÜ-le Aksalis; 6) kohus ei ole selgitanud, kas kolmas isik on elektrituruseaduse mõttes võrguettevõtja, kellel on õigus tarbija elektrienergia tarbimist piirata või katkestada. Nimetatud küsimusele ei ole vastanud ka vastustaja; 7) kohus ei ole analüüsinud, kas kolmandal isikul on õigus piirata elektrienergia tarbimist juhul, kui väidetav võlgnevus on tarbija poolt vaidlustatud või kas vaidlusalune asi ei peaks leidma lahendust kohtus enne, kui asutakse kasutama sunnivahendeid; 4

§ 90

lg 1 sätestab, et võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel või võrguettevõtja nimetatud müüjaga

§ 76

lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud nimetatud lepingutes ettenähtud kohustust. Lõike 2 kohaselt enne võrguühenduse katkestamist

§ 90

lõikes 1 käsitletud põhjusel edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil teade võrguühenduse kavandatava katkestamise kohta. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg. Lõike 7 kohaselt kui võrguühendus katkestatakse põhjusel, et jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud lepingus või jaotusvõrguettevõtja nimetatud müüjaga

§ 76

lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma on jäetud tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikuks

1. oktoobrist kuni
2. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil, üksnes pärast seda, kui

§ 90

lõikes 2 nimetatud teate saatmisest on möödunud vähemalt 90 päeva ja tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjat teavitanud. Lõike 8 kohaselt ei ole lõikega 7 vastuolus tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohase tehnilise kaitseseadme paigaldamine ja kasutamine võrguettevõtja poolt, kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus või võrguettevõtja nimetatud müüjaga

§ 76

lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on nimetatud lepingutest tulenevat kohustust muul viisil oluliselt rikkunud. Võimsuse piiramisest tuleb tarbijale

§ 90lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras vähemalt 15 päeva ette teatada.

12. Ringkonnakohtu arvates nähtub neist sätetest, et võrguühenduse piiramine releega on võrguettevõtja poolt lubatav sõltumata aastaajast juhul, kui tarbija pole tasunud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel ettenähtud summat ning võrguettevõtja on võrguühenduse piiramisest tarbijat 15 päeva ette teatanud. Halduskohus tuvastas õigesti, et kolmas isik teatas apellandile relee paigaldamisest piisavalt ette. Vaidlus käib selle üle, kas kolmas isik on võrguettevõtja, kellele

§ 90

lõigetes 1 ja 8 sätestatud õigused laienevad, kas Aksalis OÜ-le nõude loovutamine on asjaolu, mis välistab

§ 90

lõigete 1 ja 8 kohaldamise, kas Konkurentsiamet oleks pidanud selgitama välja võla olemasolu. Samuti käib vaidlus selle üle, kas vastustaja on järginud otsuse tegemisel menetluse üldpõhimõtteid. 13. Konkurentsiamet selgitas vaidlustatud otsuses, et kolmas isik on võrguettevõtja, ning põhjendas seda seisukohta. Halduskohus leidis, et kuna kaebajale kuuluvate korterite elektripaigaldised on ühendatud korteriühistu võrku, on kolmas isik käsitatav võrguettevõtjana. Ringkonnakohus märgib, et asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, 5

§ 8

lõike 1 kohaselt on võrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu.

§ 15

lg 6 p 2, mis reguleerib küll mitte võrguettevõtjale, vaid müüjale esitatud nõudeid, võimaldab asuda seisukohale, et müüjaks peetakse ka mittetulundusühingut, kes müüb elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri elektrienergiaga varustamiseks.

§ 22

lg 11 sätestab võrguettevõtjale erandi tegevusloa omamise kohustusest juhul, kui võrguettevõtja osutab teenust jaotusvõrgu kaudu ja võrguteenust osutatakse

§ 15lõike 6 punktis 2 nimetatud juhul.

Seega laiendab nimetatud säte võrguteenuse osutamise õiguse ka korteriühistutele, kui nad osutavad võrguteenust kui

§ 65lõikes 1 nimetatud teenust oma liikmetele.

Elektrituruseaduse muutmise seaduse (vastu võetud 15. veebruaril 2007. a), millega

§ 22

lõikega 11 täiendati, eelnõu seletuskirjast nähtub, et seni kehtinud seadus lubas

§ 22lõikes 11 näidatud tingimustel elektrienergiat müüa ilma tegevusluba omamata.

Kuna sellistel puhkudel osutatakse ka võrguteenust võrgu kaudu, mis kuulub nendele samadele mittetulundusühingutele, siis eelnimetatud säte täpsustab, et selleks ei ole samuti tegevusluba nõutav, et mitte panna võrguettevõtja kohustusi nendele isikutele, keda elektrituruseaduse mõistes võib käsitada suurema võrguettevõtja suhtes tarbijana (ja kes ei ole soovinud ennast määratleda võrguettevõtjana).

1. Ringkonnakohtu arvates nähtub eelnevast, et korteriühistu saab olla võrguteenuse osutajaks ja seega võrguettevõtjaks. Apellant pole Konkurentsiametile ega kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et korteriühistu ei osuta talle võrguteenust. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et apellandi see väide ei ole põhjendatud.
2. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja pole vaidlustanud korteriühistu juhatuse otsust releede paigaldamise kohta: kaebuses Konkurentsiametile seda just tehtigi.
3. Ringkonnakohtu arvates ei saa

§ 90

lõiget 1 mõista nii, et see ei võimalda võrguteenuse osutaja poolt tarbija võrguühenduse katkestamist juhul, kui võrguettevõtja on teenuse osutamisel tekkinud teenuse osutaja nõude tarbija vastu loovutanud mõnele teisele isikule. Konkurentsiamet on seda vaideotsuses õigesti käsitlenud. Rahalise nõude loovutamisega ei kaasne võrguteenuse osutaja õiguste üleminekut.

§ 90

lõike 1 kohaselt on võrguteenuse osutajal teenuse katkestamise õigus juhul, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel või võrguettevõtja nimetatud müüjaga

§ 76

lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma. Sättest ei nähtu, et tarbijal peab olema võlgnevus just võrguteenuse osutaja ees. Oluline on, et tasumata on jäetud – sh nõude loovutamise korral isikule, kellele nõue loovutati –

§ 90lõikes 1 nimetatud teenuse eest.

17.

§ 90

lg 1 ei näe ette teenuse katkestamise õiguse eeldusena, et võlg ei tohi olla vaidlustatud. Ekslik on aga vastustaja ja halduskohtu arvamus, nagu poleks Konkurentsiametil õigust tuvastada võla olemasolu kui tsiviilõiguslikku asjaolu. Võrguettevõtja ja tarbija vaheliste vaidluste lahendamine tarbija kaebuse alusel on Konkurentsiameti pädevuses

§ 94lg 1 p 11 ja § 99 kohaselt.

Konkurentsiametil on volitus teha turuosalistele ja teistele isikutele ettekirjutusi elektrituruseaduse rikkumise korral (

§ 95lg 1).

Seejuures ei ole seadusega sätestatud Konkurentsiameti poolt kaebuste läbivaatamisel keeldu tsiviilõiguslikke asjaolusid tuvastada. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

1. novembri
2. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-59-06 punktides 10 ja 11 järgmist: „HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise 6