Obsah (5)

§ 23§ 47§ 7§ 84§ 92

3-10-2963 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2963 Haldusasi OÜ Laesson ja Partnerid kaebus Talli

§ 23lg 3 punkti 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Kaebuse esitaja kanda jätta tema enese menetluskulud. 3.Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele (esindajate kaudu), vastustajale ühes kaebaja seisukohaga taotluse kohta. esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 47¹ lg 3).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus võttis 16.11.2010 määrusega menetlusse OÜ Laesson ja Partnerid kaebuse Tallinna Keskkonnaameti poolt välja kuulutatud avalike konkursside ettevõtja leidmiseks ja ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks Tallinnas jäätmeveo piirkondades nr 2, 3, 4, 8 ja 13 pakkumiskutse dokumentide (edaspidi PKD) tühistamiseks. 1
2. 01.02.2011 esitas vastustaja taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 23 lg 3 p 1 alusel. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustatud konkurssidel pakkumisi esitanud, mistõttu ei saa PKD tingimused tema õigusi rikkuda. Kaebuse esitaja pole millegagi tõendanud oma soovi osaleda vaidlustatud konkurssidel, kohtusse kaebuse esitamine seda ei tõenda. Selleks, et kaebuse esitaja abstraktne huvi muutunuks kaitstavaks õiguseks, pidanuks kaebuse esitaja oma huvitatust osaleda kõnealuste piirkondade konkurssidel väljendama neil konkurssidel ettenähtud tähtajaks pakkumiste esitamisega.

1. Tallinna Halduskohtu 02.02.2011 määrusega edastati taotlus kaebuse esitajale omapoolse seisukoha esitamiseks hiljemalt 08.02.
2. Kaebuse esitaja vastustaja seisukohaga ei nõustu ning on arvamusel, et PKD-s sätestatu ei võimaldanud kaebuse esitajal osaleda konkursil ning vastustaja on teadlikult määranud PKD-s tingimused, mis võimaldavad pakkujatena osaleda vaid vähestel ettevõtjatel ning seetõttu on PKD-d vastuolus avatud konkurentsi tingimustega ning õigusvastased. 3.
3. Kaebuse esitaja eesmärk ja huvi kaebuse esitamisel oli saada ainuõigus nõuetele vastava pakkumismenetluse käigus ja lepingu sõlmimine vastustajaga. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et vaidlustatud PKD tingimused kahjustavad kaebuse esitaja põhiseaduse §-s 10 sätestatud õiguspärast ootust, et vastustaja viiks Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo piirkondades nr 2, 3, 4, 8 ja 13 korraldatud jäätmeveo konkursi läbi õiguspäraselt. 3.
4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema poolt pakkumuse esitamine ning pakkuja kvalifitseerimise ja pakkumuse nõuetele vastavuse hindamise tulemusena PKD õigusvastasuse tuvastamine ei võimalda kaebuse esitajat ei kvalifitseerida ega pakkumust vastavaks tunnistada, vaid vastustaja peab jäätmeveo halduslepingu sõlmimiseks viima läbi uued konkursid. Seega ei anna pakkumuse esitamine ei kaebuse esitajale ega vastustajale täiendavaid õigusi, küll aga tekitab täiendavaid kulusid. Eeltoodud põhjustel on kaebuse esitaja seisukohal, et PKD õigusvastasust on võimalik tuvastada juba esitatud kaebuse pinnalt ning kaebuse esitaja õiguste rikkumist ei mõjuta kaebuse esitaja poolt pakkumuse esitamine või mitte esitamine. 3.
5. Kaebuse esitaja möönab, et tänaseks võib olla tekkinud olukord, kus pakkumuse esitanud isikutele on antud ainuõigused ning sõlmitud halduslepingud ning võib olla raskendatud PKDde tühistamine. Juhul, kui kohus leiab, et konkursside PKD-de tühistamine ei ole esitatud kaebuse alusel võimalik, siis soovib kaebuse esitaja muuta oma taotlust ja palub halduskohtul tunnistada vaidlustatud haldusaktid õigusvastaseks. Vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel on kaebuse esitajal osutunud võimatuks osaleda õiguspärasel jäätmeveo halduslepingu konkursil ning on tekitanud pakkumise esitamise ettevalmistamisega seonduvalt kulusid. Kaebuse esitajal on tulenevalt Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikest 1 õigus nõuda vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Seega, vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaebuse esitajal esitada vajadusel vastustaja vastu kahjunõude. II KOHTU PÕHJENDUSED
6. Tulenevalt

§ 7

lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul on OÜ Laesson ja Partnerid pöördunud kohtusse kaebusega Tallinna Keskkonnaameti poolt välja kuulutatud avalike konkursside ettevõtja leidmiseks ja ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks Tallinnas jäätmeveo piirkondades nr 2, 3, 4, 8 ja 13 pakkumiskutse dokumentide tühistamisnõudes. Kaitstavate subjektiivsete õigustena on kaebuse 2 esitaja märkinud soovi osaleda seltsingu liikmena eelmainitud avalikel konkurssidel korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saamiseks.

1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et PKD on eelhaldusakt, millele laienevad Haldusmenetluse seaduses (HMS) haldusakti kohta sätestatud nõuded, sh ka kehtima hakkamine. Vastavalt HMS § 60 lõikele loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS § 61 lg 1 esimene lause). Esmalt märgib kohus, et kaebuse kohaselt on vaidlustatud eelhaldusaktid väljastatud OÜ-le Laesson ja Partnerid, küll aga mitte seltsingule. Seetõttu saab kaebus olla esitatud üksnes kaebuse esitaja nimel ja tema subjektiivsete õiguste kaitseks. Asjaolu, et kaebus on esitatud osaühingu, mitte seltsingu nimel kinnitab ka fakt, et kaebusele on märgitud kaebuse esitajana OÜ Laesson ja Partnerid, mitte seltsing. Seega kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine – seltsingu liikmena avalikel konkurssidel osalemine – on ilmselgelt võimatu ning kaebus perspektiivitu.
2. Kuivõrd kaebuse on esitanud osaühing, siis tuleb hinnata kaebeõiguse olemasolu viimati mainitul. Selleks, et kaebuse esitajal esineks PKD-de halduskohtus vaidlustamiseks kaebeõigus, peab kaebuse esitaja reaalselt olema astunud samme nendel konkurssidel osalemiseks. Nimelt on selgitanud Riigikohtu halduskolleegium oma 15.12.2005 otsuses nr 33-1-59-05, et ainuüksi asjaolust, et kaebuse esitaja tegutseb vaidlustatud lepinguga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa tuletada tema õiguste rikkumist; sellest võib tuleneda küll isiku huvi reklaamialase tegevuse vastu, kuid mitte halduskohtusse pöördumise õigus; selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või -toiminguga. Tallinna Keskkonnaameti juhataja 24.11.2010 käskkirjaga nr 1-1/65 muudeti pakkumiste esitamise tähtaega ning määrati uueks kuupäevaks 14.01.
3. Kuivõrd kaebuse esitamise hetkeks pakkumiste esitamise tähtaeg saabunud ega möödunud veel ei olnud, samas oli kaebuse esitajale väljastatud PKD-d, siis kaebeõigust välistada ei saanud. Küll aga on olukord käesolevaks ajaks muutunud, mistõttu on tekkinud vajadus uuesti hinnata kaebuse esitajal kaebeõiguse olemasolu.
4. Nimelt on 01.02.2011 vastustaja teavitanud kohut, et kaebuse esitaja vaidlusalustele konkurssidele pakkumist esitanud ei ole. Sellele ei ole vastu vaielnud ka kaebuse esitaja, märkides oma 08.02.2011 vastuses, et arvestades PKD-s sätestatud pakkujale esitatud nõudeid, sh nõuet olla elutähtsa teenuse osutaja, on selge, et kaebuse esitajal ei olnud mingit mõtet pakkumust esitada, sest selliselt esitatud pakkumus tooks pakkumuse esitajale kaasa ainult väga suured täiendavad kulud ning oleks majanduslikult kaebuse esitaja suhtes ebamõistlikult koormav. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebeõigus PKD-de vaidlustamiseks OÜ-l Laesson ja Partnerid puudub, kuivõrd pakkumisi vaidlustatud konkursile esitatud ei ole. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebuse esitaja abstraktne huvi muutunuks kaitstavaks õiguseks üksnes juhul, kui kaebuse esitaja oleks oma huvitatust osaleda kõnealuste piirkondade konkurssidel väljendanud neil konkurssidel ettenähtud tähtajaks pakkumiste esitamisega. Seda aga kaebuse esitaja teinud ei ole. Seejuures ei oma tähtsust kaebuse esitaja subjektiivne hinnang pakkumuse esitamise mõttekusele seoses selle perspektiiviga vaidlusalustel konkurssidel. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole soovinud pakkumisi esitada, välistab vaidlustatud PKD-dest tuleneva regulatiivse mõju kaebuse esitaja suhtes, mistõttu on ilmselge, et vaidlustatud PKD-d ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi mitte kuidagi rikkuda. 3
5. Kaebuse esitaja on ühtlasi avaldanud soovi kaebuse muutmiseks viisil, et esialgselt esitatud tühistamistaotluselt soovitakse üle minna õigusvastasuse tuvastamise taotlusele. Tulenevalt

§ 7

lg 1 teisest lausest võib kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on põhjendatud huviks märkinud soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue vastustaja vastu. Kahjuna on kaebuse esitaja märkinud pakkumise ettevalmistamisega seonduvad kulud. Vastavalt RVastS § 7 lõikele 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lõikest 2 tulenevalt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Käesoleval juhul on kahju tekkimise alusena märgitud õigusvastased eelhaldusaktid korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise menetluses. Normi kaitse-eesmärgi teooria kohaselt ei ole PKD-de kaitse-eesmärgis hõlmatud pakkumise ettevalmistamisega tekkinud kulude ärahoidmine. Menetluses osalemiseks dokumentide ettevalmistamine ja pakkumise koostamiseks kulude kandmine on isiku äririsk. Seda enam, et peale pakkumiste esitamise tähtpäeva möödumist saavad PKD-d regulatiivset mõju omada üksnes isikute suhtes, kes on konkursile oma pakkumise esitanud. Kuivõrd käesoleval juhul pole kaebuse esitaja vaidlusaluste konkursside menetlusse astunud, siis on ilmselge, et kaebuse muudatuses väljatoodud põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamisnõude esitamiseks piisav ei ole. Seega puudub kaebuse esitajal õigus taotleda vaidlustatud PKD-de õigusvastasuse tuvastamist. 9.

§ 23

lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 10. Tulenevalt

§ 84

lg 4 punktist 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitaja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, kaebuse esitaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja, või seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, mistõttu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 11.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude kaebuse esitajalt väljamõistmist ega esitanud selleks kohtukulude nimekirja ega kuludokumente. Seega jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 4