← Eesti

3-10-2720/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 9.veebruar 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2720 Haldusasi AS Ragn-Sells kaebus Saku Va

§ 26

lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata 2.

§ 92lg 1 ja lg 7 alusel mõista AS-lt Ragn

Sells AS-i Veolia Keskkonnateenused kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu kokku summas 1518 eurot ja 54 eurosenti Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus 1 menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.Saku Vallavalitsus kuulutas välja avatud pakkumise jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Saku valla veopiirkonnas. 01.10.2010 andis Saku Vallavalitsus kooskõlas pakkumise kutse dokumentide (PKD) p.10.2 vastuse ühe konkursil osaleja poolt esitatud küsimusele, milles palus selgitada,kas pakkumise tegemisel on lubatud kasutada ristsubsideerimist. Saku Vallavalitsus selgitas, et ristsubsideerimine on lubatud erineva suurusega jäätmekottide ja –konteinerite käitlemise tasude osas, kusjuures jäätmekäitlejate kanda ei tohi jätta ilmselgelt ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid.Ristsubsideerimine peab olema mõistlik. Samuti selgitas õiguse andja, et konteinerite renti ei saa ristsubsideerimisel arvestada, kuna see ei sisaldu Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 5 nimetatud kulude loetelus, mida teenustasu peab katma.

  1. Konkursile esitas pakkumise teiste hulgas ka Ragn-Sells AS. 6.10.
  2. a esitas Ragn-Sells AS vastustajale pöördumise seoses AS Veolia Keskkonnateenused poolt pakutud hindade ebamõistlikkuse ning vastuoluga Saku Vallavalitsuse
  3. 10.
  4. a selgituses antud juhistega, leides, et AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine tulnuks tagasi lükata. 3.Saku Vallavalitsuse 6.04.
  5. a korraldusega nr 278 moodustatud komisjoni (Komisjon) 11 10.
  6. a pakkumiste vastavaks tunnistamise protokollilise otsusega tunnistati vastavaks Ragn-Sells AS, AS Veolia Keskkonnateenused ning Adelan Prügiveod OÜ pakkumised. Komisjoni 11.10.
  7. a pakkujate kvalifitseerimise protokollilise otsusega kvalifitseeriti Ragn-Sells AS, AS Veolia Keskkonnateenused ning Adelan Prügiveod OÜ. Komisjoni 11.10.
  8. a pakkujate edukaks tunnistamise protokollilise otsusega tunnistati edukaks AS Veolia Keskkonnateenused.
  9. Saku Vallavalitsuse 12 10.
  10. a korraldusega nr 807 tunnistati vastavaks RagnSells AS, AS Veolia Keskkonnateenused ning Adelan Prügiveod OÜ pakkumised. Saku Vallavalitsuse 12.10.
  11. a korraldusega nr 808 kinnitati Komisjoni otsus kvalifitseerida Ragn-Sells AS, AS Veolia Keskkonnateenused ning Adelan Prügiveod OÜ. Saku Vallavalitsuse 12.10.
  12. a korraldusega nr 809 tunnistati AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine edukaks. 5.Saku Vallavalitsuse 12.10.
  13. a korraldusega nr 810 otsustati anda AS-le Veolia Keskkonnateenused alates
  14. jaanuarist
  15. a ainuõigus viieks aastaks korraldatud jäätmeveoks Saku vallas.
  16. AS Ragn-Sells esitas 19.10.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse
  17. oktoobri
  18. a korralduste nr 807 ja nr 808 osaliseks; nr 809 ja nr 810 täielikuks tühistamiseks ja Saku Vallavalitsuse kohustamiseks . 2
  19. 27.10.2010 sõlmiti Saku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel korraldatud jäätmeveo leping.
  20. 16.11.2010 kaebuse täienduses taotleb AS Ragn-Sells Saku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tühistamist. II KAEBUSE MOTIIVID
  21. Ragn-Sells AS on seisukohal, et Saku Vallavalitsuse
  22. oktoobri
  23. a korraldus nr 807 on õigusvastane AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise vastavaks tunnistamise osas; korraldus nr 808 on õigusvastane AS Veolia Keskkonnateenused kvalifitseerimise osas ning korraldused nr 809 ja nr 810 on täies ulatuses õigusvastased. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole kolmanda isiku pakkumine kooskõlas proportsionaalse ja mõistliku ristsubsideerimise nõudega. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja Saku Vallavalitsuse kohustamist anda uued korraldused pakkumise edukaks tunnistamise ning korraldatud jäätmeveoks Kuna kolmanda isiku pakkumine tulnuks tagasi lükata, oleks konkursi võitjaks olnud kaebuse esitaja. Seega rikuvad vaidlustatud korraldused kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.
  24. Vallavalitsus ei ole hinnanud pakkumiste vastavust PKD-le.Vastustaja on 01.10.2010 selgituses teatanud, et ristsubsideerimine on lubatud üksnes mõistlikkuse piires ja tingimusel, et jäätmetekitajate kanda ei tohi jätta ilmselgelt ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid. Kaebaja 06.10 pöördumises on esitatud põhjendused kolmanda isiku pakutud hindade ebamõistlikkusest ja vastuolust 01.10.2010 selgituses tooduga. Pakkumiste vastavaks tunnistamise ega hindamise protokollidest ei nähtu, et vallavalitsus oleks sisuliselt hinnanud, kas nähtuv ristsubsideerimine on mõistlik ega ole teatud konteinerite kasutajate suhtes ebaproportsionaalselt kulukas. Kaebaja pöördumisega mittearvestamine viis sisulisele ebaõigele otsusele.
  25. AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine sisaldab ebamõistlikku ristsubsideerimist.Viidates Riigikohtu lahendile 3-3-1-44-09 rõhutab kaebaja, et selles esile toodud põhimõtet, et jäätmetekitaja kanda jäetav kulu võrreldes jäätmete koguse või liigiga ei tohi olla ebaproportsionaalne, kolmanda isiku pakkumine ei järgi. Pakkujate segaolmejäätmete hindu võrreldes asub kaebaja seisukohale, et kolmanda isiku pooltpakutud hindade rakendamisel muutub suuremate konteinerite kasutajate jäätmevedu oluliselt kallimaks võrreldes väiksemate konteinerite kasutajatele kehtivate hindadega m³ kohta.Enamkasutatavad on Saku vallas 0,6 m³ ja 2,5 m³ konteinerid .Kolmanda isiku hinnad 0,6 m³ ja suuremate mahutite osas on oluliselt kallimad. Samuti on teistel pakkujatel jäätmemahutite tühjendushinnad proportsionaalselt kasvavad,mitte ebamõistlikud. Veolia Keskkonnateenused AS pakutud hinnad ei vasta seega Saku Vallavalitsuse poolt esitatud proportsionaalse ristsubsideerimise nõudele. Võrreldes 2,5 m³ ja 240 l konteinerite hindu nähtub, et 2,5 m³ jäätmete äraandmiseks 240 l konteineriga, on vaja 10,24 konteinerit ning tühjendustega maksab see kliendile 138,32 krooni. 2,5 m³ konteineri puhul kulub 424,80 krooni, mis on kolm korda enam. 3 12.Võttes aluseks mahukaalu 0,1 t/ m³ kohta ning Tallinna prügila ladestustasu 2011.a. 752,40 kron kaebaja teinud arvutused, näidates kolmanda isiku poolt pakutud hinnad, kulu ladestusele ja mahutipõhiselt teenindusele ning kasumiks jääv osa. Kaebuse väitel ei kata 0,14 ja 0,24 m³ konteinerite puhul hinnad ära juba ainult ladestuskulu.0,15; 0,8 ja 0,37 konteinerite puhul on tühjendusest ülejääv osa samuti marginaalne ja kinnitab, et pakkumine on vastuolus nii JäätS § 66 p 5 kui ka vastustaja selgitusega. Seega tulnuks kolmanda isiku pakkumine tagasi lükata ja ta konkursilt kõrvaldada. Pakkumise mittevastavus toob kaasa korralduste 809 ja 810 õigusvastasuse. 13.Vaidlustatud haldusaktid on motiveerimata.Vaidlustatud korraldustest ega protokollidest ei nähtu, ei vastustaja oleks sisuliselt hinnanud, kas ristsubsideerimine on mõistlik või mitte. Kuna tegemist on diskretsiooniotsusega ja vastavad motiivid puuduvad, on haldusaktid kontrollimatud.
  26. Kuna sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu aluseks oli AS Veolia Keskonnateenused pakkumise edukaks tunnistamine ja ainuõiguse andmine, toob vastavate haldusaktide õigusvastasus kaasa lepingu õigusvastasuse. Leping on sõllmitud õigusvastaste haldusaktide alusel, mis on lubamatu ja mis on aluseks lepingu tühistamiseks. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 15.Saku Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Avalik konkurss „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Saku vallas” on läbi viidud täies vastavuses pakkumise kutse dokumentides, jäätmeseaduses, Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” ja Saku Vallavolikogu 11.03.2010 määruse nr 9 „Saku valla jäätmehoolduseeskiri” sätestatule ning seega on kaevatavad korraldused täiesti õiguspärased. Vastustajal ei olnud ühtegi õiguslikku alust kolmanda isiku pakkumise tagasi lükkamiseks ning kolmanda isiku konkursilt kõrvaldamiseks.
  27. Vastustaja sai hinnata pakkumiste vastavust ainult PKD esitatud tingimustele tulenevalt Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kinnitatud ”Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra ” § 40 ja PKD p.13.1, 13.2 ja 13.
  28. 17.PKD tingimused olid kõigile pakkujatele võrdsed. Pakkumise kutse dokumente tervikuna ega eraldi hindamiskriteeriumide osas ei ole keegi vaidlustanud.Seega olid pakkumise kutse dokumendid arusaadavad ja vastuvõetavad. Kõigile pakkujatele olid teada veopiirkonna iseloomustus ja PKD p 15 toodud valemi alusel võimalus teha enne pakkumise esitamist piisaval hulgal vajalikke arvutusi ja analüüsida, millise pakkumise ta esitab. PKD-s ei sisaldu ühtegi tingimust ristsubsideerimise või selle mõistlikkuse hindamise kohta, seega ei olnud vastustajal õigust hinnata ristsubsideerimise mõistlikkust. Kõigile pakkujatele oli PKD-st teada, et ristsubsideerimist ei hinnata. Lause, et ristsubsideerimine peab olema mõistlik, on informatiivse iseloomuga. 4 18.Vastuseks kaebuse esitaja väitele, et pakkumiste vastavaks tunnistamise ega hindamise protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks sisuliselt hinnanud pakkumiste ristsubsideerimise mõistlikkust, kordab vastustaja veel kord, et PKD-s ei sisaldu ühtegi tingimust ristsubsideerimise mõistlikkuse või selle mõistlikkuse hindamise kohta. Ainuõiguse andjal ei ole lubatud pakkumisi hinnata ja võrrelda muul, kui PKDs toodud viisil. Seega ei olnud vastustajal õigust hinnata ristsubsideerimise mõistlikkust.
  29. Ristsubsideerimist pakkumiste esitamisel kasutasid kõik pakkujad, sealhulgas kaebuse esitaja. AS Veolia Keskkonnateenused pakkumises olid odavamad väiksemate mahutite käitlemise teenustasud, kaebuse esitaja pakkumistes olid odavamad suuremate mahutite käitlemise teenustasud. Võttes aluseks kaebuse esitaja poolt kaebuses pakutud näite 240 l ja 2500 l mahutite käitlemise teenushindade kohta ning rakendades seda kaebuse esitaja poolt pakutud samasuurte mahutite käitlemise teenustasu kohta, näeme, et 240 l mahutite kasutajad peavad maksma mahuti käitlemisteenuse eest ligi kaks korda rohkem. Arvestades, et ühepereelamute ja alaliseks elamiseks kasutatavate aianduskruntide omanike arv ületab ligi kaks korda korteriomanike arvu (2645:1531) ja enamus neist kasutab väiksemaid mahuteid, siis kaebuse esitaja pakkumine, kasutades tema enda sõnu, on ebaproportsionaalselt diskrimineeriv väiksemate mahutite kasutajate jaoks, keda on ligi kaks korda enam kui suuremate mahutite kasutajaid.
  30. Kaebuse esitaja viited Entec AS uuringutele Nõmme linnaosas aastatel 2003-2004 ei ole asjakohased ja on segadust tekitava iseloomuga. Jäätmeseaduse § 132 lõike 3 kohaselt on alates 01.01.2008 rakendunud olmejäätmete sorteerimise kohustus, mis omakorda on muutnud oluliselt jäätmevaldajate tarbimisharjumusi.
  31. Vaidlustatud korralduste näol ei ole tegemist kaalutlusotsustega, kus haldusorgan peaks tooma ära oma otsuse motiivid ja põhjendama, miks ta just sellisele otsusele jõudis, mistõttu kaebuse esitaja viited kaalutlusotsuste põhjendamise nõuetele ja Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased. Kõik korraldused on antud seadusest tulenevatest nõuetest lähtuvalt ja vastustajal ei olnud võimalik seaduslikult teha teistsuguseid otsuseid. Õigusaktid, millest lähtuvalt on korraldustes välja toodud otsusteni jõutud, on korraldustes korrektselt välja toodud. On viidatud nii õiguslikele kui faktilistele asjaoludele Seega ei ole korraldused motiveerimata ega õigusvastased, nagu leiab kaebuse esitaja. 22.Vaidlustatud korraldused kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Kõik pakkujad said ühesuguse lähteinformatsiooni ja võimaluse esitada vastavalt oma pakkumised. Kaebaja ei ole vaidlustanud PKD p
  33. Kaebuse taotlust, et kohus kohustaks vastustajat kuulutama edukaks pakkumiseks AS-i Ragn-Sells pakkumise, ei ole võimalik rahuldada. 24.Kuna 27.10.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping on sõlmitud õiguspäraste haldusaktide alusel, on leping õiguspärane ja kaebaja õigusi rikkuda ei saa. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 5
  34. Kolmas isik peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta see rahuldamata. 26.Kaebuses esiletoodud asjaolu, et Saku Vallavalitsus ei vastanud enne
  35. oktoobri 2010.a. korralduste väljaandmist AS-i Ragn-Sells pöördumisele, Saku valla korraldatud jäätmeveo konkursi tulemuste tühistamist ei tingi.
  36. PKD punkti 15.1 kohaselt anti erinevate jäätmemahutite ühekordseks äraveoks pakutud hindadele erinev arv punkte. Pakkumiste avamise protokollist nähtuvalt pakkus Veolia kaebuse esitajast oluliselt madalamat hinda 240-liitrise jäätmemahuti ühekordseks äraveoks (Veolia pakkus 13,30 krooni ja AS Ragn-Sells 31,56 krooni), samuti 140-liitrise jäätmemahuti puhul (Veolial hinnaks 9,35 krooni ja AS-l RagnSells 20,28 krooni). 600-liitrise jäätmemahuti ühekordseks äraveoks pakutud hind on Veolial (89,25 krooni) kõrgem kui AS-i Ragn-Sells oma (58,80 krooni). Kuna Veolia pakkus kõige soodsamat, s.o. kõige madalamat, hinda kahe, Saku Vallavalitsuse jaoks kõige olulisema jäätmemahuti – s.o. 240-liitrise ja 140-liitrise jäätmemahuti – jäätmete ühekordseks äraveoks, siis ei ole võimalik väita, et Veolia poolt pakutud hinnad sisaldavad ebamõistlikku ristsubsideerimist. Erinevalt väiksemate jäätmemahutite kasutajatest on 600 l ja suuremate jäätmemahutite kasutajatel võimalik vahetada senikasutatud suurem mahuti mitme väiksema vastu või tihendada väiksema mahuti tühjendusgraafikut . Konkursil pakutud hinnad ei ületa Saku valla poolt kehtestatud teenustasude piirmäärasid, mistõttu ei saa väita, et Veolia poolt pakutud hinnad koormasid ebamõistlikult suuremate jäätmemahutite kasutajaid. 28.Ebaõige ja kohut eksitav on viide AS-i Entec poolt 2003-2004.a. läbiviidud uuringule Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostise ja koguste kohta. Jäätmete mahukaal on alates
  37. aastast oluliselt langenud seoses jäätmete liigiti kogumise ja sorteerimisega, samuti on kohtupraktikas leitud, et mahukaal 0,07 t/m3 ei ole põhjendamatult madal. .
  38. Pakkumise tagasilükkamist ja vastavaks tunnistamist reguleerivad PKD punktid 13.2 ja 13.
  39. Nimetatud punktidest ei tulene Saku Vallavalitsusele kaalutlusõigust, vaid tegemist on seotud haldusega.
  40. Kuna AS Ragn-Sells ei ole vaidlustanud PKD-d ega Saku Vallavalitsuse poolt
  41. oktoobril 2010.a. antud selgitust, siis ei ole praegu võimalik põhistada oma kaebust viidetega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele
  42. Samuti ei ole vaidlust selles, et Veolia poolt pakutud hinnad on soodsamad kui AS-i Ragn-Sells omad. V KOHTU SEISUKOHT
  43. Kohus, kuuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: 32.Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kinnitatud ”Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra ” ( Kord) § 38 kohustab õiguse andjat hindama ja võrdlema kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Korra § 40 kohaselt teeb õiguse andja kirjaliku 6 otsuse pakkumise vastavuse kohta kõigile pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta. Nimetatud korra § 44 p 1 ja PKD p13.4 kohaselt lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Korra § 41 ja PKD p 13.3 kohaselt võib pakkumise tunnistadab vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest. Korra ülesehitusest nähtuvalt hõlmab pakkumiste hindamine nii pakkumiste vastavaks tunnistamist kui ka eduka pakkumise väljaselgitamist.. Pakkumiste avamisel ei hinda komisjon asjaolusid, mis on edasises pakkumismenetluses osalemist välistavaks ( PKD p 12.4 pakkuja kvalifitseerimata jätmine) või pakkumiste tagasilükkamise aluseks ( PKD p 13.4 pakkumine ei vasta PKD-le). 33.Vaidlust ei ole selles, et käsitletaval konkursil oli ristsubsideerimine lubatud . Seoses vastustaja antud selgitusega ristsubsideerimise lubatavuse kohta märgib kohus, et ristsubsideerimise lubatavuse kohta oli küsimuse täpsustuse kohaselt küsitud, kas on aktsepteeritav olukord, kus erinevate jäätmemahutite tühjendamise eest saadav tasu ei kata antud teenuse osutamise tegelikke kulusid( nt ladestuskulu, transpordikulu, palgakulu jmt), kuid kui need kulud on kaetud weiste tululiikide poolt ( sh jäätmemahutite eest saadav renditulu)? ning et vastustaja on selgitanud, et vastuse andmisel on lähtutud Riigikohtu 18.11.2009 otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-4409 ja on täpsustanud, et ristsubsideerimine on lubatud erineva suurusega jäätmekottide ja –konteinerite käitlemise tasude osas, kusjuures jäätmekäitlejate kanda ei tohi jätta ilmselgelt ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid.Ristsubsideerimine peab olema mõistlik. Samuti selgitas õiguse andja, et konteinerite renti ei saa ristsubsideerimisel arvestada, kuna see ei sisaldu Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 5 nimetatud kulude loetelus, mida teenustasu peab katma. Viidatud otsuses märkis riigikohus samuti, et Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab korraldada konkursi olmejäätmete koguja ja vedaja leidmiseks, siis tuleb tal konkreetse konkursi täpsed nõuded määrata pakkumise kutse dokumentides, milleks on ka jäätmeveo teenustasu piirmäärad (JäätS § 67 lg 2 p 7). JäätS § 66 lg 5 otstarve ei ole reguleerida konkursil osalejate pakkumistes esitatud konkreetseid jäätmeveo teenustasusid, vaid konkursil osalejate vastavust tuleb esmalt hinnata pakkumise kutse dokumentidele. Käesoleval juhul on jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad PKD osaks. Nii viitab PKD p.1.11 jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmeveo teenustasu piirmääradele ning PKD p 16.2 kohaselt võib õiguse andja tagasi lükata pakkumised, kui pakkumistes esitatud teenuste hinnad ületavad teenuste piirhindasid ( kehtestatud jäätmehooluseeskirjas). Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad on sätestatud Saku Vallavolikogu 11.03.2010 määrusega nr 9 kehtestatud jäätmehoolduseeskirja § 26 lg 2 ( tl 139 pöördel) . Pakkujate segaolmejäätmete hindade tabelist ( tl 5) nähtuvalt ei ületa AS Veolia Keskkonnateenused esitatud segaolmejäätmete äraveo maksumus Saku valla jäätmehoolduseeskirjas toodud jäätmete teenustasu piirmäärasid, seda ei väida ka kaebuse esitaja. 34.Kuna ristsubsideerimine oli lubatud, ei tulene PKD-st nõuet, et iga jäätmemahuti või jäätmeliigi käitlemiseks pakutud hind peab katma eraldi võetuna konkreetse käitlemise kulud. Seetõttu nõustub kohus kolmanda isikuga, et põhjendamatud on kaebuse väited kolmanda isiku pakkumise vastuolust PKD-ga ( mille koostisosaks on ka vastustaja antud seletus), kuna kolmanda isiku pakutud hinnad teatud suurusega 7 jäätmemahutitele ( 140, 240 ja 370 l) vastavaid kulusid ei kata. Seoses kaebuse väitega, mille kohaselt on erinevalt Veolia Keskkonnateenuste AS-st teiste pakkujate jäätmemahutite tühjendushinnad proportsionaalselt kasvavad, märgib kohus, et PKD-s puudus nõue hindade proportsionaalsest kasvust. Kaebuse esitaja käsitlus, mille kohaselt ta seab hindade proportsionaalse kasvu ja hindade mõistlikkuse ( kaebuse kohaselt hindade lubatavuse) vahele võrdusmärgi, on eeltoodust tulenevalt ekslik. 35.PKD punkti 15.1 kohaselt anti erinevate jäätmemahutite ühekordseks äraveoks pakutud hindadele erinev arv punkte( kõrgema kaalupunktide hinna-30 punkti, andis 240-liitrise jäätmemahuti ühekordseks äraveoks pakutud hind, 20 punkti andsid 140liitrise ja 600-liitrise jäätmemahuti ühekordseks äraveoks pakutud hinnad) ning kolmanda isiku poolt 240-liitrise ja 140-liitrise jäätmemahuti ühekordseks äraveoks teiste pakkujatega võrreldes kõige soodsama hinna pakkumisel on viimatinimetatu kinnitusel lähtunud ta pakkumise tegemisel Saku Vallavalitsuse poolt seatud prioriteetidest, mida kajastas erinevate jäätmemahutite hindade kaalupunktide pingerida. Arvestades PKD p 1.12 toodud veopiirkonna kirjeldust,millest nähtuvalt ühepereelamute ja alaliseks elamiseks kasutatavate aianduskruntide omanike arv ületab ligi kaks korda korteriomanike arvu ja kelle puhul on põhjendatud eeldada, et enamus neist kasutab väiksemaid mahuteid, on ekslik kaebuse väide , nagu oleks vallas jäätmevaldajate poolt kõrvuti 600 liitrise mahutiga enamkasutatav 2500 liitrine mahuti . Kaebuses esiletoodud kahte üksikjuhtumit ei saa laiendada kõigile jäätmevaldajatele ning väiksema mahuti tühjendusgraafiku tihendamise võimatust ei tõenda üksikjuhtum, kus üksikelamu juures asuvat 240 l mahutit sooviti tühjendada kolm korda nädalas.
  44. Kinnitamaks kaebuse väidet ebaproportsionaalsest ristsubsideerimisest on kaebuses tehtud arvutused 2500 l jäätmete 240 l konteineriga äraandmise maksumuse kohta ja on leitud, et väiksemate konteinerite kasutamisel maksaks see kliendile 138,32 krooni, 2500 l konteineri puhul kulub 424,80 krooni, seega tuleb viimatinimetatud konteinerite kasutajatel maksta kuupmeetri jäätmeveo eest kolm korda suuremat hinda. Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud arvutused, et kolmanda isiku pakutud hinnad koormaksid ebamõistlikult suuremate jäätmemahutite kasutajaid või, arvestades menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid erinevatel konkurssidel pakutud hindade kohta, et AS Veolia Keskkonnateenused poolt pakutud hinnad järsult eristuksid tehtud hinnapakkumistest üldiselt. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kõnealusel konkursil kaebuse esitaja enese pakutud teenusehindadest lähtuvalt samasuguse metoodika alusel vallavalitsuse poolt tehtud arvestusest 240 l ja 2500 l mahutite kohta nähtub, et 240 l mahuti kasutaja peab maksma käitlemisteenuse eest ligi kaks korda rohkem. Kõnealusel konkursil olid kaebuse esitaja pakkumises odavamad suuremate mahutite teenustasud ja AS Veolia Keskkonnateenused pakkumises olid odavamad väiksemate mahutite käitlemise teenustasud. Vallavalitsus on tunnistanud vastavaks nii kaebuse esitaja kui kolmanda isiku pakkumise. Ülaltoodud viisil teostatud arvestusi peab kohus lihtsustatuiks ning kui lähtuda kaebuse käsitlusest, siis taanduks hinnapakkumised erinevate mahtudega konteineritele vastavate kordajate jada fikseerimisele. Siinkohal juhib kohus veelkord tähelepanu, et hindade proportsionaalse kasvu nõuet PKD.s ei olnud ja seega ei saadud sellist nõuet ka rikkuda.. Kaebuse esitaja poolt tehtud viite Entec AS-i poolt läbiviidud uuringule Tallinna Nõmme linnaosas aastatel 2003-2004 asjakohasus on vastustaja ja kolmanda isiku 8 poolt veenvalt kahtluse alla seatud ning selle pikemat käsitlemist kohus vajalikuks ei pea. 37.Riigikohus on 18.11.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-44-09 selgitanud: Kolleegium märgib, et linnas on raske määrata täpselt kindlaks iga jäätmetekitaja jäätmekogust, mis tähendab seda, et praktikas peavad jäätmetekitajad paratamatult osa kulusid jagama. Samuti on ka Euroopa Kohus leidnud, et "saastaja maksab" põhimõttega ei ole alati vastuolus see, kui osad jäätmetekitajad peavad kandma teiste jäätmetekitajate kulusid, kuid jäätmetekitaja kanda ei tohi jätta ilmselgelt ebaproportsionaalset suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid. Lisaks eespoolmärgitud jäätmeveo teenustasu piirmääradele on PKD-s (p 15.5) fikseeritud, et kui mõne teenuseliigi osas esitatakse pakkumus null- või miinushinnaga, siis hindepunktide arvutamisel arvestatakse hindamistabelis hinnaks 1 sent. Asjas esitatud andmetest nähtuvalt ei pakkunud segaolmejäätmete puhul kolmas isik ka miinushinda. Asjas esitatud andmetest Veolia Keskkonnateenuste AS-i poolt pakutud hindade kohta, et kolmas isik on kavandanud hinnad, mille puhul jäetakse segaolmejäätmete 600 ja 2500 l jäätmemahutite kasutajate kanda kõik 240liitrist ja 140-liitrist jäätmemahutit kasutavate jäätmetekitajate kulud, mis oleks ilmselgelt ebaproportsionaalselt koormav.
  45. Pakkumiste vastavaks tunnistamise eeldusena ei lasunud õiguse andjal hinnakontrolli läbiviimise kohustust.Vastustaja on selgitanud, et mõistlikkuse piires ristsubsideerimiseks sai PKD-st tulenevalt pidada jäätmeveo teenustasu piirmäärasid.Kolmanda isiku pakkumises esitatud hindade puhul puudub ka alus väita 600 ja 2500 l jäätmemahutite kasutajate ilmselgelt ebaproportsionaalset koormamist kulude kandmisel. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks õiguse andja poolt antud selgituse osas täpsustava küsimuse esitamist, ei tähenda kolmanda isiku pakkumise mittevastavust PKD-le ja Saku Vallavalitsuse korralduse õigusvastasust selle pakkumise vastavaks tunnistamisel.
  46. Seoses kaebuse väidetega , et kaebuse esitaja 06.10.2010 pöördumises olid esitatud sisulised ja põhjendatud argumendid kolmanda isiku pakkumise tagasilükkamiseks ja nendega mittearvestamine viis ebaõigele otsusele, peab kohus asjakohaseks kolmanda isiku viidet Riigikohtu 18.11.2009.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-3-1-44-09 toodud seisukohtadele. Riigikohus leidis, et kuna pakkumise kutse dokument, eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord, Elva Linnavolikogu määrus nr 3 ega jäätmeseadus ei näe konkursi osalejale ette võimalust esitada endapoolset arvamust teiste konkursil osalejate vastavuse kohta, millele konkursi korraldaja oleks kohustatud reageerima, siis ei ole Ragn-Sells AS menetluslikke õigusi konkursi läbiviimisel rikutud. Kuigi pöördumisele vastamata jätmine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, kuid tegemist ei ole sellise rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise, sest vastamata jätmine ei mõjutanud lõplikku tulemust. Eeltoodud seisukohtadest lähtudes ja tulenevalt HMS § 58 sätestatust ei too hea halduse põhimõtte rikkumine kaasa jäätmeveo konkursi tulemuste tühistamist.
  47. Nagu kohus on eespool märkinud, tunnistatakse PKD p.13.2 kohaselt pakkumine vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega. PKD p.13.4 sätestab, et õiguse andja lükkab pakkumise tagasi, kui 9 pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kohus nõustub kolmanda isikuga , et nimetatud punktidest ei tulene kaalutlusõigust, vaid haldusorgan peab käituma normis näidatud viisil. Kui pakkumine on kooskõlas PKD tingimustega, peab pakkumise vastavaks tunnistama. Kohtu hinnangul on kaalutlusõiguse teostamine vajalik näiteks Korra § 41 rakendamisel, kui leitakse, et kõrvalekaldumised ei ole sisulised. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsustest ei nähtu, et kolmanda isiku pakkumise puhul oleks leitud, et esinevad kõrvalekaldumised PKD-st, kuid need ei ole sisulised,millisel juhul tuleb eeldada vastavate kaalutluste esitamist. Asjakohane on kolmanda isiku viide Riigikohtu 22.10.2009 lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-66-09, milles Riigikohus selgitas, et pakkumiste hindamisel on haldusorganile kuuluv kaalutlusõigus redutseerunud nullini, kui näiteks parim pakkumine selgitatakse ühe, selgelt mõõdetava kriteeriumi alusel: Kolleegium selgitab, et otsustuse enampakkumise võitja väljaselgitamiseks teeb haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, andes sellekohase haldusakti. Samas on võimalik, et haldusorgani kaalutlusõigus enampakkumisele esitatud pakkumiste hindamisel on vähenenud nullini, kui parim pakkumine selgitatakse ühe, selgelt mõõdetava kriteeriumi alusel. Näiteks on see nii, kui enampakkumise võitja valitakse ainuüksi pakutud hinna alusel. Seega ka juhul, kui asuda seisukohale haldusorganil kaalutlusõiguse olemasolust vaidlustatud haldusaktide andmisel, siis oli see käesoleval juhul vähenenud nullini. Saku Vallavalitsuse 12.10.2010.a. korraldused nr. 807, 808, 809 ja 810 on arusaadavad, on viidatud nii õiguslikele kui faktilistele asjaoludele, samuti on korraldustes viide komisjoni protokollilisele otsusele. Vaidlustatud haldusaktid on piisavalt motiveeritud, mida kinnitab ka esitatud kaebuse sisu.
  48. Kaebuse väitel sisaldas Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine ebamõistlikku ristsubsideerimise kasutust ja olles seetõttu mittevastav PKD-le, ei oleks olnud sellist pakkumist võimalik vastavaks tunnistada, mistõttu on õigusvastased ka järgnevad selle otsuse alusel Veolia Keskkonnateenused AS suhtes kõnealuse konkursi raames tehtud otsused- nimelt Veolia Keskkonnateenused AS kvalifitseerimise, tema pakkumise edukaks tunnistamise ja temale ainuõiguse andmise kohta. Õigusvastane Veolia Keskkonnateenused AS pakkumise edukaks tunnistamine ja temale ainuõiguse andmine toob kaebuse kohaselt kaasa lepingu õigusvastasuse. Kuna Veolia Keskkonnateenused AS pakkumise vastavaks tunnistamise otsus (Saku Vallavalitsuse 12.10.2010 korraldus nr 807 ) on õiguspärane ja kaebuse motiivide kohaselt sõltus nimetatud otsusest teiste vaidlustatud otsuste ja 27.10.2010 Saku Vallavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu õiguspärasus, tuleb kaebus täielikult jätta rahuldamata. VI KOHTUKULUD 42.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kolmas isik on taotlenud menetluskulude( menetlusosalise esindaja kulud) suuruses 1518 eurot ja 54 eurosenti väljamõistmist

§ 93lg 1 sätestatud korras.

Kulude kandmine on tõendatud,

§ 93lg 5 kohaldamiseks kohtu hinnangul alus puudub.

Lea Kuuse 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.