MS §162, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi H. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista H. K. võlgnevus summas 775,53 eurot (12 134,37 krooni) ja viivis protsendina põhinõudelt ( 650,94 eurot/ 10185 krooni) alates 07.09.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni
lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas 239,67 eurot (3750 krooni) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (07.03.2011.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 14.01.2009.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx summas 650,94 eurot (10 185 krooni), intressimääraga 25% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.12.1010.a. Kostja kohustus tagama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20.kuupäevaks. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist
Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse 20.04.2009.a. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 08.07.2010.a. laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgne võlgnevus seisuga 06.09.2010.a. kogumahus 775,53 eurot (12 134,37 krooni), sealhulgas : põhiosa võlgnevus 650,94 eurot (10 185 krooni) intressivõlgnevus summas 62,81 eurot (982,73 krooni), viivis põhiosalt 61,78 eurot (966,64 krooni). Samuti põhinõudelt 650,94 eurolt (10 185 krooni) viivis alates 07.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni
lg 1 sätestatud määras ja menetluskulud summas 239,67 eurot ( 3 750 krooni) ja menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni §
Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust. Kostja on teatanud, et soovib asja lahendada kirjalikus menetluses. /tl.48/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses (TsMS §440 lg.3), lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea 2
) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi.
, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest.
lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgne võlgnevus seisuga 06.09.2010.a. summas 775,53 eurot (12 134,37 krooni) ja viivis protsendina põhinõudelt (650,94 eurot /10 185 krooni) alates 07.09.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni
MS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 239,67 euro (3 750 krooni) väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist
lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 239,67 eurot (3 750 krooni) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Annemarie Gerassimov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.