← Eesti

2-10-48692/15

Obsah (6)§ 478§ 532§ 520§ 526§ 172§ 531

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2011.a Jõhvi, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-10-48692 Tsiviilasi L. M. avaldus täisealisele isikule A. B. ´

§ 478

kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 532

sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada.

§ 532

lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on L. M. avaldus täisealisele isikule A. B.´le eestkostja määramiseks. Avaldaja taotleb eestkostja määramist A. B.´le, kes ei tule toime iseseisva eluga, ta ei ole võimeline enda eest hoolitsema ja ei saa aru oma tegudest ega ei ole võimeline neid juhtima. A. B.`l on dementsuse ja liikumishäirete tõttu diagnoositud sügav puue, ta vajab pidevat abi. Avaldaja palub määrata teda oma ema A. B. eestkostjaks. Puudutatud isiku, Jõhvi Vallavalitsuse esindaja esitas

  1. novembril 2010 arvamuse, milles nõustus eestkoste määramisega. Arvamuse kohaselt elab A. B. alates 2009.a. sügisest oma tütre L. juures. A. B.`le kuulub korter aadressil xxx, mille ülalpidamiseks tuleb pidevalt teha kulutusi. Esindaja arvamuse kohaselt ei ole A. B. võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ega oma huve kaitsma. Puudutatud isikul on diagnoositud dementsus ja liikumispuue, talle on määratud sügav puue.Tütar L. on kogu aeg tegelenud ema hooldamisega. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata L. M. oma ema A. B. eestkostjaks (tl. 13). Viru Maakohtu
  2. novembri 2010 kohtumäärustega määrati A. B.´le esindaja riigi kulul, 2

(5)samuti määrati A. B.´le kohtupsühhiaatriline ekspertiis. A. B. suhtes teostati
  1. detsembril 2010 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole A. B. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. B. ei ole võimeline elama iseseisvat elu, ta põeb raskekujulist psüühikahäiret – ägeda algusega vaskulaarset dementsust, ta vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. A. B. ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist, kuid tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist. (tl. 29). Viru Maakohtu
  2. veebruari 2011 menetlustoimingu protokollist nähtub, et menetlustoimingu käigus külastati A. B.`t tema elukohas aadressil Nooruse 8/11-9, Jõhvi linn. Protokolli kohaselt nimetas A. B. oma vanuseks 50 aastat, viibimiskoha ja sugulaste kohta ei osanud midagi öelda. A. B. liigub ise, kuigi vaevaliselt. Juures viibis L. M., kuid A. B. ei osanud öelda, kes ta talle on. KOHTUISTUNG
  3. märtsi 2011 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja palus avaldus rahuldada. Puudutatud isiku A. B. esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol toetas avaldust ja palus määrata A. B. eestkostjaks tema tütar L. M., andes talle volitused kõikide tehingute tegemiseks. Eestkoste seadmine on vajalik, kuna A. B. nimel on korteriomand, isiklike õiguste kaitsele lisandub ka varaliste õiguste kaitse. A. B. on voodihaige. Temaga on võimalik saada kontakti, ta teab oma nime, kuid igapäevaste toimingutega ta hakkama ei saa. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata eestkoste 5 aastaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Puudutatud isiku Jõhvi Vallavalitsuse esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata L. M. oma ema A. B. eestkostjaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt

§ 520

lg 1, kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 10. novembri 2010 kohtumäärusega määrati A. B.´le riigi õigusabi osutaja, kohtumääruse võttis täitmisele vandeadvokaat Veljo Viilol. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga 3

(5)kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenust. 24.12.2010 koostatud ekspertiisiakti nr KP-91-10/2691 kohaselt ei ole A. B. võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. B. ei ole võimeline elama iseseisvat elu, ta põeb raskekujulist psüühikahäiret – ägeda algusega vaskulaarset dementsust, ta vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. A. B. ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist, kuid tema isiklik ärakuulamine ei ohusta tema tervist. (tl. 29). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. B. on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab A. B. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades A. B. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. B. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A. B.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. L. M. on andnud nõusoleku olla ema eestkostjaks. Kohus määrab A. B. eestkostjaks L. M. kuni 24.03.2016.a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamine või pikendamine. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. 4

(5)Vastavalt

§ 172lg 3, /---/.

Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda. TEATAVAKSTEGEMINE Lähtuvalt

§ 531

lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele

§ 532lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 520lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Marge Tamme Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.