124 lg1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda ning lg 2 kohaselt kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud.
lg 1 järgi kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest) kuritarvitamine, hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas lapse eraldamist perekonnast.
lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja 3 kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale või kahjustab oma käitumisega lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. Asja arutamisel on tuvastamist leidnud, et T. K. ei suutnud 2010 juulis ja augustis tingituna alkoholi tarvitamisest nõuetekohaselt täita oma kohustusi poja M. K.i kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Alates 04.08.201o elas laps oma isa A. K.i juures (tl 14-15, 19-21). T. K. on ajavahemikus 31.08.2010 kuni 09.09.2010 läbinud alkoholivastase ravi (tl 60-61). Alates 20.09.2010 elab alaealine M. K. ema T. K. juures ning sellest ajast puuduvad igasugused T. K. käitumisega ja tema poolt lapse kasvatamise ja hoolitsemisega seotud pretensioonid (tl 5659). Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kuna M. K.i vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus TsMS § 5521 alusel tema ärakuulamist vajalikuks. Alaealise lapse esindaja arvamuse (tl 47-49) kohaselt on lapse hooldusõiguse A. K.ile üleandmise nõue on alusetu, sest ei esine ja puuduvad
Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (
123). Kohus leiab, et antud juhul on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lapsel on õigus mõlema vanema armastusele ja hoolele. Lapse ema T. K. on läbinud alkoholivastase ravi ning ta on alates 20.09.2010 suutnud nõuetekohaselt tagada lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustuse täitmise. Samuti arvestab kohus seda, et laps on praktiliselt enamuse oma elust elanud ema elukohas, tal on seal tekkinud kodutunne, väljakujunenud elulaad ja harjumused, tal on poolõed, kellega on õe-venna suhted ning kes hoolitsevad tema eest ema vahetustega töötamise ajal. Kuigi avaldaja on võimeline last kasvatama ja ülal pidama, on tal seoses tööga raskem tagada lapsele emaga võrdsustatavat hoolitsust lapse eest. Avaldaja ema tingituna oma vanusest avaldajale olulist abi lapse kasvatamisel ja hooldamisel osutama võimeline ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et alaealise M. K.i hooldusõiguse üleandmine A. K.ile ei ole lapse huvides. Avaldaja poolt esitatud väide, et ta tasus puudutatud isiku poolt lasteaiale tekitatud võlgnevused, ei anna iseenesest avalduse rahuldamiseks alust, kuna lasteaiatasu näol on tegemist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega ning elatise maksmise viisi võivad vanemad omavahelise kokkuleppel täpsustada (
T. K. avaldust lapse hooldusõiguse temale üleandmiseks esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus määrata alaealise lapse elukohaks T. K. elukoht.
lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. 4 Kohus selgitab avaldajale ja puudutatud isikule T. K.le, et kuna neil on ühine lapse hooldusõigus, tuleb neil seda teostada ja täita omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (
MS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 554, § 557, § 661 lg 2, jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.