← Eesti

2-10-52125/19

Obsah (7)§ 520§ 293§ 219§ 524§ 229§ 526§ 172

2-10-52125 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-52125 Määruse kuupäev Rakvere, 21. märts 2011.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus M.

§ 520

lg 1 p1 kohus määrab isikule esindaja eelkõige, kui teda ei esinda tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik ja kui kohus ei pea isikut ennast menetluses ära kuulama. Ajas vastavalt

§ 293lg 1, § 522 lg 1 on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja M.

K.’ile vastavalt

§ 219

lg 1, lg 2 p 2, lg 5 on määratud advokaadist esindaja ja sellega on täidetud

§ 520

lg 2 p 1 ja p 2 nõudeid, Kohtuekspertiisi akti kohaselt esineb isikul tõsine psüühikahäire, mille tagajärjel ei ole isik võimeline aru saama oma tegudest. Kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama, mistõttu

§ 524lg 1 p 2 alusel ei pea kohus teda ära kuulama.

  1. Avaldaja nõudeks on täiseilsele isiku üle eestkoste seadmine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause alusel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 13.

§ 229

lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse juurde lisatud Virumaa Pensioniameti Arstliku Ekspertiisi Komisjoni 08.11.2006.a otsuse nr 303456 järgi esineb M. K.’il sügav puue (t. lk. 13). Arst N. N.’i 15.10.2010.a tõendi kohaselt eestkostetav vajav kõrvalabi ja juhendamist ning järelevalvet ööpäevaringselt (t. lk. 14). 14. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 tulenevalt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

§ 229lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Olev Toomla poolt 24.12.2010.a koostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. KP-95-10/2821 kohaselt esineb M. K.’il tõsine psüühikahäire, millest tingituna isik ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Selline seisund on kestva iseloomuga. Isik ei ole võimeline ennast hoolitsema ja vajab eestkostja määramist (tl. 56). Seega esineb seadusest tulenev alus M. K.’i üle eestkoste seadmiseks. 3

(4)2-10-52125
  1. Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult on asunud eestkostja ülesandeid täitma. Avalduse kohaselt eestkostetava abikaasa A. K.a tervislikust seisundist lähtuvalt viibib MTÜ Turvakodu Rudolf ööpäevaringsel hooldusteenusel, mistõttu teda ei ole võimalik eestkostjaks määrata. o. M. K.i poeg Valeri K. ja tütar V. P. on nõus G. F.’i isa eestkostjaks määramisega (t. lk. 15-18). Teisi isikuid, keda saaks eestkostjaks määrata, ei ole avaldaja teatanud.
  2. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt G. F.’i ei saa määrata oma isa eestkostjaks, kohus ei tuvastanud.

§ 526lg 2, lg 3 alusel kohus määrab G.

F.’i eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 21.03.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. 17. Vastavalt

§ 526lg 5 kohus keelab M.

K.’il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. MENETLUSKULUD 18.

§ 172

lg 2 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab asjas määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 255.65 eurot (4 000 krooni) Eesti Vabariigi kanda.

  1. M. K.’i esindaja ei ole veel esitanud taotlust riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Kuna Viru Maakohtu 09.11.2010.a kohtumäärusega määrati M. K.’ile esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
  2. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel

, § 525 lg 1, lg2 , § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.