3-10-612/29

3-10-612 KOHTUMÄÄRUS kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-612 Haldusasi OÜ R kaebus: - Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Linnavalitsuse 12.10.2009 korralduse nr 520 õigusvastasuse tuvastamise nõudes; Pärnu Linnavalitsuse 08.02.2010 korralduse nr 93 punktide nr 1 ja 2 tühistamise nõudes Kaeba Kaebaja OÜ R, esindaja vandeadvokaat Ants Laretei Vastustaja Pärnu Linnavalitsus Kolmas isik OÜ J Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2011 RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 23 lg 3 p 1: Jätta läbi vaatamata OÜ R kaebus haldusasjas nr 3-10-
3. Edasikaebamise Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 11.03.2010 saabus kohtusse OÜ R kaebus Pärnu Linnavalitsuse 08.02.2010 korralduse nr 93 tühistamise nõudes (tl 6-8). 31.03.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ning kaasati
4. isikuna menetlusse OÜ J (tl 40). 20.04.2010 esitas kolmas isik seisukohad esitatud kaebusele (tl 43-47). 27.04.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 51-54). 14.05.2010 esitas kaebaja seisukohad Konkurentsiameti menetlusse kaasamise osas (tl 64). 1 3-10-612 05.10.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 69). 01.11.2010 esitas kaebaja kaebuse täienduse ning täpsustas taotlust (tl 75-77). 03.12.2010 esitas vastustaja seisukohad kaebuse täiendusele (tl 87). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vastavalt HKMS § 26 lg 1 p 1 ja p 3 tunnistada Pärnu Linnavalitsuse 12.10.2009 korraldus nr 520 õigusvastaseks ning tühistada selle alusel antud Pärnu Linnavalitsuse 08.02.2010 korralduse nr 93 punktid 1 ja
5. Pärnu Linnavalitsuse 12.10.2009 korraldusega nr 520 kuulutati välja avalik kirjalik enampakkumine, mille võitja võib vastavalt vaidlustatud korralduse p 1 paigaldada reklaami praktiliselt samadele kohtadele, kuhu kaebaja võib reklaame paigaldada vastavalt lepingule
6. Vastavalt vaidlustatud korralduse p 1.
7. võib aga enampakkumise võitja paigaldada reklaame suurusega 3x6m ka kohtadesse, kuhu vastustaja vastavalt 05.10.1999 allakirjutatud Lepingu 68/98 lisale linn kohustus mitte sõlmima täiendavaid reklaamlepinguid kolmandate isikutega (3m x 6m) EURO-suuruses reklaamplakatite eksponeerimiseks mõeldud reklaamkonstruktsioonide paigaldamiseks lähemale kui 1000m antud reklaami asukohast. Vastustaja ei teavitanud kaebajat avaliku enampakkumise korraldamisest, kuigi pidanuks seda vastavalt HMS §-de 11 lg 1 p 3; 40 lg 1 ja 2; 47 lg 1 p 2 ning 62 lg 2 sätetele tegema. Lisaks korralduse 520 p 1.
8. märgitule rikub ka korralduse 520 p 1.
9. kaebaja õigusi, kuna juhul, kui OÜ R poolt Lepingu 1111 kohaselt paigaldatud Paviljonidega sarnaste reklaamikandjate kasutamine jätkub ka teiste reklaamimüüjate poolt ilma, et viimased teeksid linna infrastruktuuri OÜ R poolt paviljonide paigaldamise ja hooldamise näol tehtavate investeeringutega võrdväärseid investeeringuid, muutub OÜ R poolt tehtavate investeeringute tasuvus ja seega ka Lepingu täitmise võimalus ja mõistlikkus kaheldavaks. OÜ R leiab, et juhul kui mõni teine reklaamimüüja saab uueks tähtajaks õiguse paigaldada OÜ R poolt paigaldatud paviljonidega konkureerivaid reklaamikandjaid oluliselt soodsamatel tingimustel, kui lepingus OÜ R jaoks sätestatud, on see vaadeldav võlaõigusseaduses sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete eiramisega linna poolt. Lisaks sellele võib muuhulgas olla tegemist linna poolt ka ebaausa äritegevuse võimaldamisega konkurentsiseaduse § 50 mõttes. Vastustaja andis välja 08.02.2010 korralduse nr 93, mille punktiga 1 tunnistati korralduse 520 alusel toimunud pakkumismenetluses parimaks pakkujaks ja anti reklaamkandjate paigaldamiseks kasutusse linnavara või nende osad OÜ-le J. Sama korralduse p.2 kohaselt pidi kasutusse saaja sõlmima 15 päeva jooksul korralduse kättesaamisest linnavara kasutusse saamiseks lepingu. Ka korraldus 93 on eespoolmärgitud põhjustel ebaseaduslik ja kaebaja õigusi rikkuv ning tuleb seega tühistada. Olenemata eeltoodust on korraldus 520 (ja järelikult ka selle alusel antud korraldus 93) 3 ebaseaduslik seetõttu, et vastavalt „Linnavara valitsemise korra § 11 p. 3 võib linnarajatisi reklaamikandja paigaldamiseks anda kasutusse kuni 3 aastaks, kuid kaevatava korralduse kohta avaldatud teate kohaselt antakse maa-alad reklaamikandjate paigaldamiseks kasutusse 3 5 aastaks. Seega kuulub kaevatav korraldus „Linnavara valitsemise korra“ § 11 p. 3 sätete rikkumise tõttu tühistamisele olenemata muudest eespoolmärgitud asjaoludest. Ka on korraldus 520 (ja järelikult ka selle alusel antud korraldus 93) ebaseaduslik seetõttu, et vastavalt Pärnu Linnavalitsuse
10. jaanuari 2002 määruse nr. 2 „Reklaamilubade väljastamise kord“ punktile 3.5.8 võidakse reklaamiloa väljastamisest keelduda juhul, kui reklaam on dubleeriv 100 m raadiuses. Et enamus korralduse 520 alusel kasutusse antavatest reklaamikandjate paigalduskohtadest asuvad kaebaja poolt lepingu 1111 alusel paigaldatud bussipaviljonidele lähemal kui 100 meetrit, siis on sinna teiste isikute poolt kaebaja omadele sarnaste reklaamikandjate paigaldamine vaadeldav kaebaja õiguste rikkumisena. Asjaolu, et korralduse 520 alusel alanud ja korraldusega 93 lõppenud haldusmenetlus on juba viinud vastustaja ja kaebaja vahelise Lepingu 68/98 rikkumiseni, on seejuures tõendatud asjaoluga, et kolmas isik OÜJ on juba paigaldanud kaks 3x6m suuruses reklaamikandjat Pärnus Papiniidu tänaval lähemale kui 1000 meetrit kaebaja sama suurusega reklaamikanda tarvis Lepinguga 2 3-10-612 68/98 ettenähtud asukohast, millised asuvad kaebaja sama suurusega reklaamikandjast vähem kui 1000 meetri kaugusel. Kaebaja põhjendatud huvi korralduse 520 õigusvastasuse tuvastamiseks seondub kaebaja sooviga esitada Lepingu 68/98 rikkumisega vastustaja poolt kaebajale tekitatud kahju hüvitamise nõue pärast kogukahju suuruse selgumist lepingutähtaja lõppemise järel 31.12.2012, samuti kaebaja sooviga nõuda vastustajalt lepingu 68/98 rikkumise lõpetamist ning vältida sarnaste rikkumiste kordumist tulevikus. Seega taotleb kaebaja korralduse 520 õigusvastasuse tuvastamist. Kuna vastustaja 08.02.2010 korralduse nr. 93 aluseks olev korraldus 520 on õigusvastane, ei saa õigusvastase korralduse alusel antud järgnevad haldusaktid, sealhulgas korraldus 93, olla õiguspärased ja kaebaja on seetõttu õigustatud nõudma korralduse 93 kui tema õigusi rikkuva haldusakti tühistamist. Vastustaja leidis vastuväidetes, et kaebaja on oma kaebuses korralduse 93 tühistamise nõudes keskendunud peaasjalikult korralduse 520 tühistamise nõude argumenteerimisele. Kaebaja ei ole argumenteerinud korralduse 93 tühistamise nõuet, v.a argument, et korraldus 93 on õigusvastane ja tuleb tühistada seetõttu, et on antud korralduse 520 alusel. Eelpool nimetatut ei saa aga kasutada argumendina olukorras, kus korralduse 520 näol on tegemist kehtiva haldusaktiga. Kaebusest ei tulene ka, milles seisneb korraldusest 93 tulenev OÜ R subjektiivsete õiguste rikkumine. Vastustaja hinnangul korraldus 93 ei riku OÜ R subjektiivseid õigusi, sest puudub õigusnorm, mis kohustaks Pärnu linna kaitsma OÜ R huvi olla Pärnu linnas ainsaks välireklaami eksponeerimise teenust pakkuvaks ettevõtjaks, millele kaebaja on oma kaebuses eelkõige tuginenud. Vastustaja on ka seisukohal, et kui üleüldse, siis võiks kaebaja õigusi rikkuda (vastustaja ei väida et rikub) OÜ´le J väljastatud reklaamiluba, sest alles see saaks anda õiguse eksponeerida reklaami linnavarale paigaldatud reklaamikandjatel. Linnavara kasutusse andmine ei saa aga rikkuda OÜ R õigusi, sest linnavara kasutusleping ei anna õigust osutada OÜ´ga R konkureerivat välireklaami eksponeerimise teenust. Kaebaja on põhjendatud huvina toonud välja soovi esitada vastustaja poolt Lepingu 68/98 rikkumisega kaebajale tekitatud kahju hüvitamise nõude ning nõuded Lepingu 68/98 rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus sarnaste rikkumiste vältimiseks. Vastustaja hinnangul puudub kaebajal käesoleval juhul põhjendatud huvi Pärnu Linnavalitsuse 12.10.2009 korralduse nr 520 õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esitamiseks, sest korralduse 520 õigusvastasus ei ole mingil viisil sõltuvuses Lepingu 68/98 rikkumisest tulenevate nõuete esitamisega. Leping 68/98 on kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud eraõiguslik kokkulepe ning kui kaebaja leiab, et vastustaja on kokkulepet rikkunud, siis on tal õigus ja võimalus rakendada VÕS-is sätestatud õiguskaitsevahendeid. Lepingus 68/98 sätestatud kohustust saab rikkuda ainult poole tegelik käitumine, mitte haldusakt, mis (kaebaja arvates) loob võimaluse kohustuse rikkumiseks ehk korraldus 520 ega Pärnu Linnavalitsuse 08.02.2010 korraldus nr 93 ei saa iseenesest rikkuda Lepingus 68/98 sätestatud kohustusi. Kuna lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamine, ei ole mingil viisil sõltuv korralduse nr 520 õigusvastasusest ning korraldus 520 iseenesest ei riku Lepingus 68/98 sätestatud kohustusi, siis puudub vastustaja hinnangul kaebajal põhjendatud huvi taotleda korralduse 520 õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et korralduse 520 õigusvastasus tuvastamise põhjendatud huvi seisneb selles, et korralduse 520 õigusvastasus toob omakorda kaasa korralduse 93 õigusvastasuse. Vastavalt HMS § 60 lg 2 on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks haldusasjas nr 3-10-465 (korralduse 520 tühistamise nõudes) jäeti Tallinna Halduskohtu 14.09.2010 kohtumäärusega rahuldamata ning kaebaja seda kohtumäärust vaidlustanud ei ole. Seega on korraldus nr 520 kehtiv olenemata sellest, kas korraldus 520 on õigusvastane või mitte (vastustaja seisukoht on et ei ole) ning ka õigusvastasest, kuid kehtivast haldusaktist peavad haldusorgan ja isikud juhinduma ehk see seob vastustaja teatud õiguslike tagajärgedega. Antud juhul on nendeks tagajärgedeks vastustaja kohustus 3 3-10-612 korraldusega 520 kehtestatud tingimustel enampakkumise läbiviimine, millele vastab enampakkumisest osavõtjate õigus nõuda kehtivast haldusaktist kinnipidamist. Tulenevalt eeltoodust ja HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel palub vastustaja jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus tunnistada Pärnu Linnavalitsuse 12.10.2009 korraldus nr 520 õigusvastaseks. Kolmanda isiku isiku arvates ei saa kaebaja üldse vaidlustada OÜ J parimaks pakkujaks tunnistamist (korralduse nr 93 p 1), sest OÜ R ise kõnealusel pakkumiskonkursil ei osalenud. Nii ei saa ka kaevatava haldusakti punkt 1 kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Väär on OÜ R õiguslik konstruktsioon, nagu olnuks ta tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punktist 3 juba eelduslikult selle konkursiga seotud menetluse osaline. Isik, kes konkursil ei osalenud, ei saa olla osaline ka enampakkumise tulemuste kinnitamise menetluses, sest see ei saa tema õigusi kuidagi rikkuda. Asjaolu, et OÜ R ja Pärnu linna vahel on linnarajatiste kasutamiseks lepinguline suhe, ei muuda kaebajat automaatselt menetlusosaliseks kõigis järgnevates linnavara kasutamisega seonduvates menetlustes. Juhul kui kaebaja leiab, et uus menetlus rikub temaga sõlmitud lepingut, võib ta vaidlustada uue menetluse algatamiseks antud haldusakti või vastava toimingu. Eelnevast tulenevalt on ilmselgelt väär kaebaja seisukoht, et Pärnu Linnavalitsus rikkus tema õigusi ka sellega, et ei teavitanud teda avaliku enampakkumise korraldamisest. Avaliku kirjaliku enampakkumise väljakuulutamisest ei teavitata eraldi teatega mitte ühtegi potentsiaalset pakkujat. Ka kaevatava akti punkt 2 ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Korralduse punkt 2 annab kolmandale isikule õiguse ja paneb ühtlasi kohustuse sõlmida Pärnu linnaga tsiviilõiguslik linnavara kasutamise leping. Teoreetiliselt on mõeldav, et kehtiva lepingu üks pool sõlmib kolmanda isikuga lepingu, mis rikub varasema lepingu teise poole mingeid õigusi. Sel juhul on teisel lepingupoolel õigus kasutada adekvaatseid õiguskaitsevahendeid. Eelöeldu aga ei tähenda, et OÜ R saaks juba eelduslikult keelata avaliku konkursi võitnud kolmandal isikul (OÜ-l J) Pärnu linnaga lepingu sõlmimise, tehes seda Pärnu Linnavalitsuse 08.02.2010 korralduse nr 93 punkti 2 tühistamise nõude esitamise kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja ja Pärnu Linnavalitsuse vahel on sõlmitud 29.01.1998 leping, mille p 1.1 (tl 9) kohaselt on lepinguobjektiks kaebaja lepingujärgne õigus paigaldada reklaami/ärisilte kokkulepitud kohtades Pärnu linnas. Lepingu 05.10.1999 sõlmitud lisa kohaselt pikendati lepingut kuni 01.01.2008 ning Pärnu Linnavalitsus kohustus mitte sõlmima täiendavaid reklaamlepinguid kolmandate isikutega (3m*6m) EURO-suuruses reklaamplakatite eksponeerimiseks mõeldud reklaamikonstruktsioonide paigaldamiseks lähemale kui 1000 m antud reklaami asukohast, välja arvatud 4 reklaamkonstruktsiooni paigalduskohale, mis on määratud Pärnu Linnavalitsuse ja OÜ T vahelise kehtiva lepinguga (tl 10). 21.11.2005 sõlmiti poolte vahel lepingu lisa p 1, kus täpsustati lepingu p 1.
11. reklaamsildi suurust ja selle paigaldamise asukohti ning tasumise ja kooskõlastamise kohustust. Lepingu lisa p 4 kohaselt lõppeb leping 31.12.2012 (tl 11). Pärnu Linnavalitsuse 12.10.2009 korraldusega nr 520 kuulutati välja avalik kirjalik enampakkumine linnavara reklaamikandjate paigaldamiseks kasutusse andmine. 08.02.2010 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 93 tunnistati parimaks pakkujaks ja anti reklaamkandjate paigaldamiseks kasutusse linnavara või nende osad OÜ´le J, kes esitas parimad pakkumised. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oli kohustatud kaebajat teavitama avaliku enampakkumise korraldamisest tulenevalt eeltoodud lepingutest, kuna ta oli 12.10.2009 korralduse nr 520 osas menetlusosaliseks HMS § 11 lg 1 p 3 alusel, millest tulenevalt on ebaseaduslik ka 08.02.2010 korraldus nr
12. 4 3-10-612 Korralduse nr 520 õigusvastasuse tuvastamisel kaebaja on põhjendatud huvina toonud välja soovi esitada vastustaja poolt Lepingu 68/98 rikkumisega kaebajale tekitatud kahju hüvitamise nõude pärast kogukahju suuruse selgumist ning nõuda Lepingu 68/98 rikkumise lõpetamist ja tulevikus sarnaste rikkumiste vältimist. HKMS § 7 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 11 lg 1 p 3 alusel on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Esitatud tõendite kohaselt ei osalenud kaebaja korraldusega nr 520 kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise pakkumismenetluses. Seega ei saanud pakkumismenetluse läbiviimine rikkuda ja/või riivata kaebaja õigusi. Oluline on, et isiku õiguslik seisund pakkumismenetluses pakkumismenetluse ajal ja pärast pakkumismenetluse tulemuste kinnitamist on erinev. Kaebuses käsitletud lepingust tulenevaid õigusi võib riivata pakkumistulemuste alusel linnavara kasutusse andmiseks vastustaja ja pakkuja vahel sõlmitav tsiviilõiguslik leping. Tulenevalt eeltoodust ei olnud kaebaja kolmandaks isikuks kaevatava korralduse vastuvõtmisel ning vastustajal ei olnud kohustust kaebaja kaasamiseks menetlusosalisena läbiviidud haldusmenetluses. Kaebaja eraldi teavitamine enampakkumise toimumisest oleks loonud kaebajale põhjendamatu eelise võrreldes teiste isikutega/pakkujatega. Samuti leiab kaebaja, et korraldus 520 (ja järelikult ka selle alusel antud korraldus 93) 3 ebaseaduslik seetõttu, et vastavalt „Linnavara valitsemise korra § 11 p 3 võib linnarajatisi reklaamikandja paigaldamiseks anda kasutusse kuni 3 aastaks, kuid kaevatava korralduse kohta avaldatud teate kohaselt antakse maa-alad reklaamikandjate paigaldamiseks kasutusse 5 aastaks. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et kaebaja näol ei ole tegemist menetlusosalisega kaevatavate korralduste menetluses, millest tulenevalt ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud, ei ole võimalik vaidlustada menetlusvälisel isikul võimalikke rikkumisi üldistes huvides. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Juhul, kui eelpool nimetatud Pärnu Linnavalitsuse ja OÜ R vahel sõlmitud lepingute mittetäitmisest/mittenõuetekohasest täitmisest tekivad vaidlused, on neid võimalik lahendada kokkuleppel või pöörduda hagiga maakohtusse. Kaevatavatele otsustele saab kaebaja esitada vastuväited ka üldkohtus toimuvas vaidluses lepingu täitmise üle. Tulenevalt HKMS § 23 lg 3 p 1 halduskohus võib määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata juhul kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Arvestades eeltoodut tuleb OÜ R kaebus jätta läbi vaatamata. Annika Vendik Kohtunik 5