) § 90 lg 4, mis kohustab tarbijale võrguühenduse katkestamisest 15 päeva ette teatama, ning lg 7, mis elektriküttega hoones ei luba ajavahemikul 1.10.-30.04. üldse elektritarbimist katkestada. 14.06.2010.a. otsusega nr 7.3-3/10-009 jättis Konkurentsiamet kaebuse rahuldamata, sest ei leidnud tõendamist, et korteriühistu „Kopli 69E/1“ on korteritele nr 38, 83, 87, 89, 91 ja 92 tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohase tehnilise kaitseseadme paigaldamisel 19.11.2009.a. rikkunud
-i regulatsiooni – korteriühistu pole rikkunud
Korteriühistu näol on tegemist
-i kohase võrguettevõtjaga, kes peab tarbija võrguühenduse katkestamisel järgima
§-s 90 sätestatud korda. Kaebaja on korteriühistule võlgu tarbitud elektrienergia eest, mille ta on kohustatud tasuma.
lõige 7 sätestab, et kui võrguühendus katkestatakse põhjusel, et jaotusvõrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma on jäetud tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikuks 1.oktoobrist kuni 30.aprillini katkesta- da hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil, üksnes pärast seda, kui
§-s 90 lg 2 nimetatud teate saatmisest on möödunud vähemalt 90 päeva ja tarbija pole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjat või müüjat teavitanud.
lg 8 kohaselt pole lõikega 7 vastuolus tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohase tehnilise kaitseseadme paigaldamine ja kasutamine võrguettevõtja poolt, kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus või võrguettevõtja nimetatud müüjaga
§-s 76 lg 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on nimetatud lepingutest tulenevat kohustust muul viisil oluliselt rikkunud. Võimsuse piiramisest tuleb tarbijale
§-s 90 lg 2 ja 3 sätestatud korras vähemalt 15 päeva ette teatada. Korteriühistu paigaldas releed 19.11.2009.a., s.t. ajavahemikus 1.10.-30.04.
õigus võrguühendus katkestada ning seda ka eluruumis, mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil. Oluline on, et niisugusel juhul on seadusandja kehtestanud võrguettevõtjale üksnes täiendavad tähtajalised piirangud
§-s 90 lg 2 nimetatud teate saatmiseks.
lubatud tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohase tehnilise kaitseseadme paigaldamine ja kasutamine teavitades sellest tarbijat vähemalt 15 päeva ette. Kaebaja korteritele releede paigaldamisega 19.11.2009.a. ei rikkunud korteriühistu
lg 7 ja järgis lõigetes 2 ja 8 sätestatud korda, sest edastas enne releede paigaldamist 2.11. 2009.a. kaebajale teate releede kavandatava paigaldamise kohta, nimetades ka releede paigaldamise põhjuse - konkreetse võlgnevuse kasutatud elektrienergia eest - ja kavandatud paigaldamise aja ning andis tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Praegu on releed paigaldatud korterite nr 38, 83, 87, 91 ja 92 elektrikilpidesse, korterilt nr 89 võttis korteriühistu elektrienergia kasutamise piirangu maha 2010.a. märtsis, kuna kaebaja oli korteri võlgnevuse tasunud ja praegu sellel korteril elektrienergia kasutamise osas piiranguid pole. Otsuse tühistamiseks esitatud vaides väitis OÜ „General Equity CIS“, et ei võlgne korteriühistuse midagi. Kuna korteriühistu on 3.02.2009.a. loovutanud kogu võlanõude OÜ-le „Aksalis“, võib ainult viimasel olla tema vastu nõudeid. Ka Harju Maakohtu tagaseljaotsusest nähtub, et hagejaks on OÜ „Aksalis“ ja võlg on mõistetud välja tema kasuks. Võlaõigusseaduse(VÕS) alusel astub nõude loovutamisega nõude omandaja nõude loovutaja asemele ning talle lähevad üle kõik vanale võlausaldajale kuulunud õigused. 21.06.2010.a. jättis Konkurentsiamet vaideotsusega nr 7.3-3/10-011 vaide rahuldamata. Korteriühistu pole kaotanud talle
§-st 90 lg 1 ja 8 tulenevat õigust ka siis, kui ta väidetavalt on võlasumma sissenõudmise õiguse loovutanud kolmandale isikule. Osundatud sätetes ettenähtud võrguettevõtja õigus võrguühenduse katkestamiseks või tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohaste tehniliste kaitseseadmete paigaldamiseks on lahutamatult seotud võrguettevõtja – korteriühistu - isikuga. Seetõttu pole see õigus VÕS § 167 lg 1 mõttes üleantav ja jääb ka nõude loovutamisel korteriühistu õiguseks. Tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohaste tehniliste kaitseseadmete paigaldamine on õige ka võla sissenõudmise üleandmisel. Konkurentsiametil pole pädevust võtta seisukohta, kas korteriühistu on 3.02.2009.a. loovutanud kogu võlanõude OÜle “Aksalis”, samuti hinnata, kas vaide esitaja ei võlgne korteriühistule seetõttu enam midagi. Menetluses kogutud materjalist nähtub, et OÜ „General Equity CIS“ on jätnud korteriühistule tasumata tarbitud elektrienergia eest ning selle faktilise asjaolu tuvastamisega Konkurentsiameti kontrolli pädevus nimetatud osas ka piirdub. Konkurentsiamet saab anda oma seisukoha üksnes selles, kas korteriühistu järgis tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohase tehnilise kaitseseadme paigaldamisel
-i või mitte. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada ja kohustada vastustajat kaebust uuesti läbi vaatama. Korteriühistu on 3.02.2009.a. loovutanud kogu võlanõude OÜ-le „Aksalis“, millel ainsana võib olla nõudeid kaebaja vastu. Nõude loovutamise lepingust, korteriühistu teatisest nõude loo2 vutamise kohta ja korteriühistu poolt kaebajale esitatud kommunaalarve näidisest nähtuvalt on võlg elektri eest arvestatud kogu kommunaalmaksete võlgnevuse hulka. Ka Harju Maakohtu jõustumata ja kaebaja poolt vaidlustatud tagaseljaotsusest nähtub, et hagejaks on OÜ „Aksalis“ ning võlgnevus on välja mõistetud viimase kasuks.
lubab võrguettevõtjal piirata elektrienergia kasutamist või katkestada see vaid juhul, kui tarbija on elektri tarbimise eest võlgu. OÜ „Aksalis“ ei saa esineda ei võrguettevõtja ega ka elektrienergia edasimüüjana. Kuna kaebaja ei võlgne korteriühistule mitte midagi, puudub korteriühistul õiguslik alus kaebajale kuuluvates korterites alates 19.11.2009.a. elektrienergia tarbimise piiramiseks. VÕS alusel astub nõude loovutamisega nõude omandaja nõude loovutaja asemele ning talle lähevad üle kõik vanale võlausaldajale kuulunud õigused. Konkurentsiamet pole kohelnud menetlusosalisi võrdselt ja on oma otsuse teinud kallutatult. Korteriühistu pole tõendanud oma nõudeõiguse olemasolu kaebaja suhtes. Korteriühistu on nõuded loovutanud ja seega oma raha OÜ-lt „Aksalis“ nõudeõiguse loovutamise teel kätte saanud. Vastustaja on omavoliliselt asunud tõlgendama seadusandja õigusakte ega järgi head haldustava, samuti kaldunud kõrvale proportsionaalsuse printsiibist, jättes kogu tõendamiskoormuse kaebaja kanda. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodule järgmised põhjendused.
lg 8 grammatilisest sõnastusest tulenevalt on seadusandja pidanud oluliseks üksnes faktilise asjaolu saabumist – tarbija on jätnud võrguettevõtjale ettenähtud rahasumma tasumata. Seadusandja pole pidanud vajalikuks lisada sätte sõnastusse täiendavate eeltingimuste saabumist, enne kui võrguettevõtja võib tarbija suhtes
§-s 90 sätestatud viisil käituda - näiteks võrguettevõtja tsiviilkohtumenetluses tunnustatud nõude olemasolu, nõude loovutamise keeldu vms eeltingimust. Vastustaja pole pädev andma hinnanguid seaduse üldiste eesmärkide ja põhimõtete kohta, sest seaduse tõlgendamine on kohtu pädevuses. VÕS § 167 lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale.
§-s 90 lg 1 ja 8 ettenähtud võrguettevõtja õigus võrguühenduse katkestamiseks või tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohaste tehniliste kaitseseadmete paigaldamiseks ja kasutamiseks on lahutamatult seotud võrguettevõtja isikuga. Seetõttu pole see õigus VÕS § 167 lg 1 mõttes üleantav ja jääb ka nõude loovutamisel korteriühistu õiguseks, mille rakendamisel on korteriühistu kohustatud järgima
-i nõudeid. Tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohaste tehniliste kaitseseadmete paigaldamine on õige näiteks ka võrguettevõtjale ettenähtud rahasumma tasumata jätmisel selle sissenõudmise üleandmisel. Kuna haldusmenetluses leidis kinnitust, et kaebaja on jätnud korteriühistule tarbitud elektrienergia eest tasumata, oli korteriühistul õigus paigaldada võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohased tehnilised kaitseseadmed. Vastustaja pole vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses andnud hinnangut nõude olemasolule ega ka sellele, kas kaebaja on korteriühistule võlgu ja kui suur see võlgnevus on. Vastustaja on korduvalt väljendanud oma seisukohta ja selgitanud kahes varasemas kaebaja kaebuste lahendamisel tehtud otsuses(tl 63-68), et korteriühistu „Kopli 69E/1“ näol on tegemist võrguettevõtjaga, kes peab tarbija võrguühenduse katkestamisel järgima
-s sätestatud regulatsiooni. Vastustaja seisukohti kinnitavad ka Tallinna Halduskohtu 13.04.2005.a. otsus haldusasjas nr 3-122/ 2005 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2005.a. otsus haldusasjas nr 2-3/762/05, milles kohtud on asunud seisukohale, et ühistu on käsitatav võrguettevõtjana
Vastustaja on täitnud
§-st 99 tulenevat ülesannet lahendada turuosaliste vahelisi vaidlusi ja viinud läbi haldusmenetluse, mis vastab HMS-i nõuetele. Tarbijate õiguste eest seismine ei tähenda, et tarbijal oleks võrguettevõtjaga võrreldes parem positsioon ning et tarbijal on alati õigus. Vastustaja on olnud kaebuse lahendamise menetluses erapooletu ja kohelnud menetluse osapooli võrdselt. Samuti ei ole ta jätnud kogu tõendamiskoormust kaebajale, kuna on nõudnud teavet ja asjakohaseid dokumente mõlemalt osapoolelt. Kolmas isik korteriühistu „Kopli 69E/1“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik loovutas OÜ-le „Aksalis“ õiguse võla väljanõudmiseks, mitte võlanõude, OÜ „Aksalis“ on tema 3 esindaja võlgade väljanõudmisel. 1.09.2010.a. seisuga võlgneb kaebaja korteriühistule 311 570,94 kr, sealhulgas 18 121,05 kr elektrienergia eest. Korteriühistu on kohustatud tasuma teenuste tarnijatele täies ulatuses, kuid kaebaja ei maksa tarbitud teenuste eest isegi kohtuotsuste alusel vabatahtlikult, vaid ainult kohtutäituri kaudu. Selles olukorra oli korteriühistu sunnitud piirama vähemalt elektrienergia tarbimist kaebaja korterites, et mitte koormata ülemääraste tasudega teisi korteriühistu liikmeid. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud, selle tühistamiseks puudub alus. Elektrienergia tootmist, edastamist ja müüki reguleerib
(§ 1 lg 1).
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet(§ 93 lg 1), mille pädevusse kuulub turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine; kontrollimine, kas turuosalised järgivad
s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi; vajaduse korral turuosalistele
-s ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslike ettekirjutuste tegemine(§ 94 lg 1 p-d 11, 13, 14). Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja(§ 5); elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja(§ 6). Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu(§ 8 lg 1), müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja(§ 10). Peale vastavat tegevusluba omavate aktsiaseltside ja osaühingute võib elektrienergiat müüa ka isik, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad, ning mittetulundusühing, mis müüb elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks(§-d 15 lg 6 p-d 1, 2; 22 lg 11; 22 lg 2 p-d 1, 11). Turuosaline võib osta ja/või tarbida üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja(§ 75 lg 1). Elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; võrk on elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini(§ 3 p-d 9, 29). Korteriühistuseaduse(KÜS) § 151 lg 1 järgi on korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest. Korteriühistu majandamiskulude hulka kuulub ka korterelamu üldelekteri – hoones asuvate korterite kasutajate ühiseks kasutamiseks mõeldud tehnosüsteemide ja elektritarvitite(näit. trepikodade valgustus, küttesüsteemi osad, liftid) – kulu. Konkurentsiameti 2.12.2009.a. otsusest nr 7.3-3/09-0013(tl 66-67) nähtuvalt on korteriühistu 14.12.2007.a. sõlminud OÜ-ga “Eesti Energia Jaotusvõrk” võrgu- ja elektrilepingu, mille kohaselt on kolmas isik elektrienergia ostjaks ja tarbimiskohaks on korterelamu Kopli 69e/1. Korteriühistu müüb elektrit edasi korteriomanikele. KÜS, kolmanda isiku põhikiri ja üldkoosoleku otsused ei kohusta korteriühistut sõlmima korteriomanikega eraldi lepinguid elektrienergia ostumüügi jaoks. Kuna kaebajale kuuluvate korterite elektripaigaldised on ühendatud korteriühistu võrku, on kolmas isik käsitatav võrguettevõtjana ning kuna ta müüb elektrienergiat edasi kõikidele oma liikmetele, on ta käsitatav ka müüjana
-i mõttes. Vaidlust pole selles, et kaebaja oli vaidlusaluse toimingu - võrguühenduse võimsuse piiramise ajal korterite nr 38, 83, 87, 89, 91 ja 92 omanikuna kõnealuse korteriühistu liige. Kolmanda isiku väitel võlgneb kaebaja korteriühistule 311 570,94 kr, sealhulgas 18 121,05 kr elektrienergia eest. Kaebaja pole seda võlgnevust ei haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses eitanud, vaid väidab, et ei võlgne kolmandale isikule midagi, kuna too on võlanõude OÜ-le “Aksalis” loovutanud ning seega polnud kolmandal isikul ka õigust elektrienergia tarbimist temale kuuluvates korteristes piirata. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele 4 võlausaldajale üle ainult need nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, mis pole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad. Nagu vastustaja õigesti on märkinud, on
§-s 90 lg 1 ja 8 ettenähtud võrguettevõtja õigus võrguühenduse katkestamiseks või tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks asjakohaste tehniliste kaitseseadmete paigaldamiseks ja kasutamiseks lahutamatult seotud võrguettevõtja isikuga ega ole seega koos võlanõude loovutamisega üleantav. Konkurentsiamet teostab järelevalvet üksnes
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, tema pädevusse ei kuulu kaebaja ja kolmanda isiku vaheliste tsiviilvaidluste lahendamine, otsustamaks, kas ja kui suurel määral on kolmanda isiku võlanõue kaebaja vastu põhjendatud. Korteriühistu 14.09.2006.a. erakorralise üldkoosoleku otsuse kohaselt lülitatakse võlgnikel, kelle võlg ühistu ees ületab kommunaal- ja sihtmaksete 3 kuu summat, elektrienergia välja kuni võla täieliku kustutamiseni.
lg 8-st tulenevalt võib võrguettevõtja tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks paigaldada asjakohase tehnilise kaitseseadme, kui tarbija on jätnud võrguettevõtjale tarbitud elektrienergia eest tasumata. Korteriühistu juhatuse 24.10.2009.a. otsusega otsustati kaebaja korterite kilpidesse paigaldada elektrienergia tarbimist piiravad seadmed(tl 58). Vastavalt KÜS §-le 13 lg 2 ja 3 jõustub juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras ning liikmetel on õigus seda 3 kuu jooksul kohtus vaidlustada. Kohtule teadaolevalt pole kaebaja seda otsust vaidlustanud. Võrguühenduse võimsuse piiramisest tuleb tarbijale vähemalt 15 päeva ette teatada(
Paljasõnaline ja kohtutoimikus olevate tõenditega vastuolus on kaebaja väide, et teda pole sellest teavitatud. Kolmanda isiku haldusmenetluses antud seletuse kohaselt edastas korteriühistu vastavasisulise hoiatuse kaebajale Eesti Posti kaudu tähitud kirjaga(tl 54 pöördel). Eesti Posti saadetiste registrist nähtuvalt on kolmanda isiku tähtsaadetis edastatud kaebajale 3.11.2009.a(tl 54 pöördel). Asjakohased seadmed paigaldati 19.11.2009.a.(tl 55). Kohtunik: D.Maastik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.