3-09-826/23

3-09-826 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-826 Haldusasi OÜ S kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 05.12.2008 maksuotsus nr 12-5/550; - tühistada Maksu- ja Tolliameti 16.03.2009 väideotsus nr 6-1/82-2 osas, millega muudeti maksuotsuse motiive ja osas, millega jäeti maksuotsus muutmata; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud. Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2010 Menetlusosalised Kaebaja OÜ S esindaja Ivo Raudjärv Vastustaja Maksu- ja Tolliameti esindaja Heili Kaares Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Arnold Vismann RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ S kaebus haldusasjas nr 3-09-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. veebruaril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 05.12.2008 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/550 kohustati OÜ S tasuma täiendavalt käibemaksu 14 825 krooni, tulumaksu 134 180 krooni, sotsiaalmaksu 192 734 krooni (tl 12-19). 1 3-09-826 16.03.2009 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/82-2 rahuldati kaebaja vaie maksuotsusele osaliselt (tl 20-25). 16.04.2009 esitas OÜ S kohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (tl 6-10). 24.04.2009 määrusega lahendati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 53-55). 04.08.2009 esitasid vastustajad vastuväited kaebusele (tl 70-76). 21.10.2009 täiendas vastustaja oma selgitust (tl 171-172). 31.12.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 179). 15.01.2010 esitas kaebaja vastuse vastustaja selgitusele ja kohtukulude nimekirja (tl 184196). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt soetas ta T 29 kinnistu ja jaotas selle kaheks ning ehitas kinnistule kahepereelamu. T 29-2 korteriomand müüdi K. S´le 1 000 000 krooniga. Korteriomandi soetamiseks laenu saamiseks koostati hindamisakt väärtuses 1 400 000 krooni. Hindamisakti koostamisel ei kontrollitud objekti varjatud puuduseid. T tn piirkonnas esinesid probleeme sademe- ja pinnavee äravooluga, millest hindaja ei olnud samuti teadlik. T 29-1 korteromandi võõrandas OÜ S, mitte K. S. Kinnistul asuvad korteriomandid ei ole võrdsed, sest kasutuskorra kohaselt kasutab T 29-1 omanik oluliselt suuremat osa krundist. Enne T 29-2 võõrandamist ei olnud korteriomand ja krunt veel lõplikult valmis. Muutused pinnases nähtuvad T 29-2 eramu ehistuslikust ekspertiisist. OÜ S omab ehitusjärelevalve luba ning seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht, mille kohaselt on mõistlik eeldada ehitusjärelevalvega ühenduse võtmist täite uhtumise probleemi osas. Kaebaja ei teinud T 29-2 osas kulutusi seoses deformatsiooniga seetõttu, et see võõrandati K. S´ile. Maksuhaldur on turuhinna määramisel lähtunud kinnisvarabüroo poolt koostatud hindamisaktist. K. S lähtus tehingu hinna määramisel talle teadaolevatest asjaoludest, hindamisakti ei tehtud mitte hinna määramiseks, vaid laenu saamiseks vajaliku formaalsusega. Kaebaja hinnangul tekib erisoodustus turuhinnast madalamal võõrandamisel, mitte hindamisaktis toodud hinnast madalama hinnaga müümisel. Kaebaja on seisukohal, et hindamisakt ei kajasta turuhinda, kuna seal nimetatud asjaolud ei ole õiged, sest seal ei ole käsitletud puuduseid, mis vähendaksid hindamisaktis toodud turuhinda. Hindamisaktis ei ole käsitletud põranda deformatsiooniga seonduvaid puuduseid ega pandud tähele hoone ümbrust. Kinnistul tehti suures mahus töid peale selle soetamist K. S´i poolt. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et maksuotsuses toodud järeldused erisoodustuse osas on õigusvastased. Kaebaja kasutas kontrollitaval perioodil liisinglepingu alusel sõiduautot Peugeot
6. ARK andmebaasi kohaselt oli õigus sõiduki kasutamiseks K. S´il ja H S´il. Kaebaja kinnitusel H S sõidukit ei kasutanud. H S elab 40 km kaugusel K. S´ist ning on ebatõenäoline tema poolt antud sõiduki kasutamine. Maksuhaldur on seisukohal, et K. S ühildab erasõite ettevõtte sõitudega. Kaebaja hinnangul ei ole põhjendatud erisoodustuse määramine sõidupäeviku puudumise tõttu. Maksuhaldur ei ole tuvastanud isiklike sõitude tegemist. K. S on maksuhaldurile selgitanud, et on ühildanud mõned erasõidud töösõitudega, kuid sellega ei ole kaasnenud äriühingule kulutusi ning seetõttu ei ole tegemist erisoodustustega. Oluline on arvestada ka seda, kui töötaja hüvitab erisoodustuse hinna tööandjale, siis erisoodustust ei teki. Antud juhul toimus hüvitamine tasaarveldamise teel. Kaebajal oli vajalik kasutada K. S´i vara: kontorit ja garaaźi ning üüri hinnaks oli 2 000 krooni kuus. Vastustajad esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on kaevatavad haldusaktid tehtud seaduse alusel ning on sellega kooskõlas. Maksuhaldur on kinnistu turuväärtuse määramisel tuginenud kinnisvarabüroo poolt koostatud eksperthinnangule ning hinnangule antud täiendavale selgitusele. Eksperthinnangust nähtub, et selle koostamisel on ekspert 2 3-09-826 tuginenud nii objekti vaatlusel tuvastatud asjaoludele kui ka K. S´i poolt antud teabele. Hinnangu koostamisel on võetud arvesse turu-uuringud, toodud välja võrdlevad objektid ning neile antud hinnangud. Hinnangut on aktsepteerinud nii tellija kui ka selle saaja. Kaebaja poolt kohtule esitatud 11.04.2009 koostatud ehituslik ekspertiis on teostatud tunduvalt hiljem ning akti koostaja ei ole teinud kinnistu vaatlust
7. aastal, seetõttu puudub alus väita, et seal märgitud kahjustused tekkisid
8. aastal. Antud ekspertiisi ei ole esitatud maksumenetluses ega vaide menetluses. Kuna antud ekspertiis tugineb huvitatud isiku ütlustel ja järelevalve oletuslikel seisukohtadel, ei kajasta see asjaolusid objektiivselt. Eksperthinnangu koostamisel ei ole kaebaja ega K. S koostajale etteheitnud tähelepanematust hoone ja selle ümbruse kajastamisel, vaid tugineb naabrite selgitusele. Maksuhalduri hinnangul oleks eksperthinnangu koostaja kajastanud deformatsioonid hindamisaktis, kui need oleksid olnud märgatavad. Hinnangu koostaja ei pidanudki aktis märkima seda, mis objektil puudus. Seetõttu ei peagi seal kajastuma kaebaja poolt kaebuses toodud asjaolud seoses prügikonteinerite, garaaźiga jne. Samas on kinnistul tehtud parendusi võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega. Maksuhalduri hinnangul oleks saanud korteriomandi müüja kolmandale isikule eksperthinnangus märgitud summas. Oluline on ka märkida, et kaebaja versioon T 29-2 võõrandamise asjaolude osas on maksumenetluses antud seletuste kohaselt ajas muutunud. Alles 14.11.2008 eriarvamuses on viidatud korteriomandi puudustele ning 05.01.2009 on täpsustatud , et tegemist on varjatud puudustega. T 29-2 korteriomand võõrandati juhatuse liikmele ka omahinnast madalama hinnaga: korteri omahind oli 889 082 krooni, müügihind ilma käibemaksuta oli 847 458 krooni. Vaideotsuses ei ole väidetud, et K. S müüs T 29-1 korteriomandi, vaid on väidetud, et T 29-1 korteriomanik tasus K. S´rile korteri eest. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide T 29-1 ja T 29-2 proportsioonide ebatäpsuse osas, need andmed tuginevad kinnistusregistrile. Sõiduki Peugeot 307 osas on maksuhaldur tuginenud kaebaja ja K. S´i vahelise 28.12.2005 sõlmitud kokkuleppele isikule kuuluva vara ja kaebajale kuuluva sõiduauto kasutamise kohta. Maksuhalduri hinnangul anti kokkuleppega juhatuse liikmele piiramatu õigus sõiduki kasutamiseks isiklikul otstarbel. H S´il puudub seos kaebajaga, ta on juhatuse liikme isa. Kaebaja ei ole selgitanud põhjuseid äriühingu sõiduki kasutamisõiguse andmiseks äriühinguga mitteseotud isikule, tuleb eeldada, et antud isikul oli vajadus sõiduki kasutamiseks. Vastasel korral oleks ARK-is vastav kanne kustutatud. Oluline on ka asjaolu, et H S elab kaebaja asukoha- ja postiaadressil ning tal endal puudub sõiduauto. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebaja vara kasutati ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Vaideotsuses on selgitatud, miks ei saa pidada usutavaks kaebaja selgitusi tasaarvlemise osas. Vastustaja hinnangul on arusaamatu kaebaja taotlus tühistada vaideotsuse p 4, kuna puudub vaidlus sõiduauto omaniku ja kasutajate üle. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
9. Kaebus on esitatud 16.04.2009 vastustajate 05.12.2008 ja 16.03.2009 haldusaktidele. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. T 29-2 korteriomand müüdi 01.08.2006 K S´ile. Maksumenetluses kaebaja juhatuse liikme K. S´i poolt antud seletuste kohaselt oli T 29-2 korteriomand müügihetkel peaaegu valmis, tehtud oli siseviimistlus ja olemas oli ka sisustus, tegemata oli vaid piirdeaed ja juurdepääsutee (tl 153). P hindas T 29-2 asuva paariselamu osa K. S´i tellimusel ning 28.07.2006 koostatud eksperthinnangu kohaselt oli tegemist väga heas seisukorras paariselamu osaga (tl 28). Seega koostati hindamisakt vahetult enne selle müüki kaebaja poolt. 3 3-09-826 Eksperthinnangus on toodud kirjeldus nii paariselamu kui ka krundi osas (tl 28 pöördel,29, 29 pöördel). Kirjeldustest nähtub, et hinnatud on nii elamut kui ka krunti selle ülevaatamise seisuga, seega on turuväärtus kujundatud varale hindamispäeva seisuga so konkreetsel hetkel. Seetõttu ei puutu asjasse kaebaja väited ja tunnistajate M. O, V. V kinnitused kaebuses kirjeldatud tööde teostamise kohta pärast 01.08.2006 (tl 7, tl 42 pöördel, 42), sest eksperthinnangu kohaselt ei võetud kinnistu turuhinna kujunemisel arvesse tulevikus plaanitavaid/teostatavaid krundi heakorrastamise/parendamise töid. K. S´i seletustest saab järeldada, et ta oli enne müügilepingu sõlmimist paariselamu ja seda ümbritseva krundi ülevaadanud ning oli teadlik ka kinnistu varjatud puudustest enne selle ostmist. Samuti kinnitab kaebaja, et K. S juhatuse liikmena lähtus tehingu hinna määramisel talle teadaolevatest asjaoludest. Kaebaja juhatuse liikme ja T 29-2 ostja K. S väidetel ei olnud T 29 võimalik müüa kolmandatele isikutele ja ainus viis raha objekti alt kätte saada oli müüa enda elamine ja osta T 29-2 (tl 156). Hindaja kinnitusel ei olnud ta hindamisel teadlik kinnistul esinevatest sadevee äravoolu probleemidest (tl 37). Arvestades seda, et kinnisvarabüroo ekspert lähtus hindamisel muuhulgas ka tellija so K. S´i poolt antavast informatsioonist, jääb arusaamatuks, mis takistas tellijal muuhulgas anda hindajale teavet talle teadaolevatest asjaoludest sh varjatud puudustest. Kohtu hinnangu ei saa hindamisakti lugeda pelgalt formaalsuseks, sest hindamisakti eesmärgiks ei olnud lihtsalt tehingu hinna määramine, vaid kinnistu turuväärtuse tuvastamine, mille eest peaks olema võimalik sooritada varaga tehingut ning mis on aluseks pangaga laenutingimuste osas läbirääkimisel. Samas ei ole asjas esitatud tõendeid, mille alusel on võimalik tuvastada, et vaidlusalune korteriomand müüdi turuhinnaga ka juhul, kui hoonel/kinnistul olid kaebaja poolt kirjeldatud puudused. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid, millega tuvastati vaidlusalusel hoonel/kinnistul enne selle müümist kaebaja poolt kirjeldatud puudused. T 29-2 korteriomand müüdi 01.08.2006, sade- ja pinnavee äravool lahendati
10. aastal (tl 44). 11.04.2009 koostatud ehitusliku ekspertiisi arvamusest selgub, et peale sade- ja pinnavee äravoolu tegemist ei ole hoonel enam deformatsioone esinenud. AS K kinnitab T tn piirkonnas probleeme sademe- ja pinnavee äravooluga alates
11. aastast (tl 38), K OÜ on andnud arvamuse selle kohta, et sügavate täitemahtude korral on mõistetavad muutused pinnases (tl 39), kuid eeltoodud kinnitab probleeme äravooluga T tänava piirkonnas ning viitab T tn 20 asuva vana elamu keldri täitmisest tekkida võivatele probleemidele, kuid ei kinnita kohtu hinnanul kaebaja väiteid ja kirjeldatud asjaolusid T 29-2 korteriomandil esinevate puuduste olemasolu kohta enne selle müüki. T tn 29-2 eramu ehituslik ekspertiis on teostatud 11.04.
12. Antud ekspertiisi kohaselt tuvastati, et T tn oli
13. aastal probleeme sadevete ja pinnasevee äravooluga ning probleem lahendati alles
14. aastal. Arvamuses on märgitud, et T tn 29 elamu vundament ja selle mahukas tagasitäide teostati
15. aastal ning arvamuses kirjeldatud muudatuste tagajärjel toimus vajumine hoone ühes nurgas. Samas on arvamuses märgitud, et vajumisest põhjustatult on hoone tervikuna ebaühtlaselt vajunud ning tekkinud on praod viimistlusmaterjalides. Ekspertiisi objektiks oli T 29-2 kahjustuste põhjuste ja tagajärgede hinnang, mis koostati 11.04.2009.Seega oli võimalik anda objektile hinnang selle koostamise hetkeseisuga ning seetõttu ei tõenda antud arvamus kaebaja väiteid selle kohta, et ekspertarvamuses tuvastatud puudused ja kirjeldatud tagajärjed esinesid korteriomandi müümisel kaebajale 01.08.
16. Oluline on märkida, et samas hoones müüdi T 29-1 korter 2 000 000 krooni eest 23.07.
17. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et T 29-1 korter müüdi turuhinnast madalama hinnaga. 4 3-09-826 Eramule 11.04.2009 teostatud ehitusliku ekspertiisi järelduste kohaselt on hoone tervikuna ebaühtlaselt vajunud ning tekkinud on praod viimistlusmaterjalides. Arvestades seda, et hoones asub kaks korterit ning hinnates kaebaja väiteid, pidi ka korteri nr 1 puhul esinema sarnased puudused kui korter 2 puhul, kuid asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebuses kirjeldatud puudused olnud takistuseks korteri nr 1 müümiseks turuhinnaga. Asjas ei ole esitatud ka tõendeid, mille alusel saaks väita varjatud puuduste ilmnemisel garantiiremondi teostamist T 29-1 korteris. Eeltooduga on ümberlükatud kaebaja väited selle kohta, et T 29-2 ei olnud võimalik müüa kolmandatele isikutele sellel esinevate varjatud puuduste tõttu, sest oleks endaga kaasa toonud kaebajale olulisi kulutusi. Järelikult ei saanud objekti alt raha kätte saamise ainus lahendus olla selle võõrandamine kaebaja juhatuse liikmele alla hindamisaktis märgitud turuhinda. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kaebaja kasutuses alates 2005 detsembrist sõiduauto Peugeot. Maksuotsuse kohaselt ei tasutud sõiduauto eest erisoodustuselt arvestatavaid makse ega peetud sõidupäevikut. Maksuotsuses p 2.1 on tuvastatud, et juhatuse liige K. S kasutab antud sõidukit ning era- ja töösõitude üle arvestatust ei peeta. Samuti puudub arvestus töötaja poolt sõiduki kasutamise eest tasutava summa osas. Kaebaja väidetel ei ole erisoodustuse määramine sõidupäeviku puudumise tõttu põhjendatud. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et vaidlustatud maksuotsust ei ole põhjendatud üksnes asjaoluga, et tööandja sõidukit kasutati sõidupäevikut pidamata, vaid on hinnatud ka kaebaja väiteid tasaarvlemise kohta seoses sõiduki kasutamisega. Kaebaja selgituste kohaselt toimus tema poolt K. S´ile kuuluva vara kasutamise ja K. S´i pool sõiduauto kasutamise osas vastastikku tasaarvlemine: K. S kohustus tasuma sõiduki eest 2 000 krooni kuus ning kaebaja kohustus tasuma K. S´ile kuuluvas hoones asuvate ruumide kasutamise eest 2 000 krooni kuus. Maksuotsuse kohaselt esitas kaebaja 24.11.2008 maksuhaldurile kokkuleppe kulude tasaarvlemise kohta (tl 159). Maksuotsusega on tuvastatud, et kokkuleppest tulenevaid tehinguid kaebaja raamatupidamises kajastatud ei ole. Samuti on maksuotsuses tuvastatud, et kaebaja ei ole deklareerinud füüsilisele isikule makstud renditulu ning K. S ei ole deklareerinud renditulu füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Kaebaja eelpool käsitletud asjaolusid kaebuses vaidlustanud ei ole. Arvestades seda, et kulude tasaarvlemise kohta esitatud kokkulepe kannab kuupäeva 28.12.2005, oli kaebajal võimalik see esitada juba enne revisjoniakti koostamist 17.10.
18. Ka juhul, kui antud kokkulepet ei olnud võimalik esitada enne antud kuupäeva, saab kokkuleppest tulenevad tehinguid tõendada vastavate kannetega raamatupidamises. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja sõiduki kasutamise kohta pidanud sõidupäevikut ega arvestust töötaja poolt sõiduki kasutamise eest makstud summade kohta ning jätnud raamatupidamises kajastamata tasaarvlemisest tulenevaid tehinguid. Seega ei ole kaebaja maksustamise seisukohast oluliste asjaolude kohta ise mingit arvestust pidanud, mille tõttu ei ole kaebaja väited kontrollitavad. Seetõttu ei oma kohtu hinnangul asjas määravat tähtsus maksumenetluses H S´i kohta tuvastatud asjaolud. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited hüvitise ja renditasu tasaarvlemise kohta. Kaebaja taotleb kaebusega tühistada Maksu- ja Tolliameti 16.03.2009 vaideotsuse nr 6-1/822 osas, millega on tuvastatud sõiduauto omandiõigusega seotud asjaolud vastavalt vaideotsuse p 2 tuvastatud asjaoludele ja osas, millega jäeti maksuotsus muutmata. MKS § 151 lg 1 p 3 alusel võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Antud juhul leiab kaebaja, et tema õigusi on vaideotsusega rikutud sõiduauto omandiõigusega seotud asjaolude tuvastamisega vaideotsuses. 5 3-09-826 Vaideotsuse p 2 on märgitud, et maksumenetluses on jäetud tuvastamata sõiduauto Peugeot 307 omanik ning seetõttu on tuvastatud sõiduki omanik vaideotsusega ja selles osas on muudetud maksuotsuse motiive vastavalt vaideotsusega tuvastatud asjaoludele (tl 21). MKS § 147 lg 1 kohaselt on vaide sisulise lahendamise korral maksuhalduril õigus: 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) anda haldusakt, sooritada toiming või teha asjas uus sisuline otsus; 3) teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uuesti otsustamiseks; 4) taastada toimingu tegemisele eelnenud olukord või teha see ülesandeks toimingu sooritanud haldusorganile; 5) jätta vaie rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ei ole maksuhalduril vaidemenetluses õigust muuta maksuotsuse motiive. Kuid arvestades seda, et kaebaja ei ole vaidlustanud ega ümberlükanud vaideotsusega sõiduauto omandiõiguse osas tuvastatud asjaolusid, ei saa vaideotsusega faktilise asjaolude õige tuvastamine rikkuda kaebaja õigusi vaidemenetluses. Vaideotsuse p 3 on märgitud, et K. S´i pangakonto väljavõtte kohaselt on T 29-1 korteri omandamise eest omanik tasunud K. S´ile (tl 22 pöördel). Seega on alusetu kaebaja etteheide selle kohta, et vaideotsuses on märgitud, et T 29-1 korteri võõrandas K. S. Korteriomandiseaduse § 3 lg 1 alusel võib korteriomanditeks jagada kinnisomandi, mille ese on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega. Korteriomandiseaduse § 4 lg 3, lg 4 kohaselt tekib korteriomand käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 ettenähtud alusel kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punkti 1 nõuetele vastav plaan või projekt. Lähtudes korteriomandiseaduse § 5 lõike 3 punktist 1 tuleb korteriomandite registriosade avamiseks kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud maksuhalduri poolt korteriomandi eseme piiritlemine kinnistusregistri andmete alusel. Kuna vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, ei saa halduskohtus vaidlustada vaideotsust põhjusel, et sellega jäeti maksuotsus tühistamata. Kui vaideotsusega on kaevatav haldusakt jäetud kehtetuks tunnistamata võib kooskõlas HMS § 87 lg 2 p 1 esitada halduskohtusse kaebuse haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud, mida kaebaja ka antud juhul on teinud vaidlustades kaevatava maksuotsuse. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist (tl 190-196). Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2011 kohtuotsuse resolutsioon:
19. Rahuldada OÜ S apellatsioonkaebus. 6 3-09-826
20. Tühistada Tallinna Halduskohtu
21. veebruari
22. a otsus haldusasjas nr 3-09-826 osas, millega jäeti OÜ S kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
23. detsembri
24. a maksuotsuse nr 12-5/550 tühistamiseks rahuldamata, ja osas, millega jagati menetluskulud. Teha selles osas uus otsus.
25. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
26. detsembri
27. a maksuotsus nr 12-5/550 osas, millega määrati maksud seoses T 29-2 korteriomandi võõrandamise ja sõiduauto kasutamisega.
28. Jätta Tallinna Halduskohtu otsus muus osas muutmata.
29. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt OÜ S kasuks välja menetluskulu 4 080.09 €. 7