lg-le 1 toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja väidetest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja saatnud 10.06.2008 teatise OÜ-le Mambres tähitud kirjaga aadressile Mustamäe tee 137-112, Tallinn. Nimetatud aadress on märgitud äriregistris OÜ Mambres asukoha aadressina. Sama aadress on OÜ Mambres kontaktaadressina märgitud ka liisingulepingus. Seega saab kõnealust aadressi pidada TsÜS § 69 lg 3 mõttes nii OÜ Mambres tegevuskohaks kui asukohaks. Hageja poolt esitatud tähitud kirja saatmisteatest võib järeldada, et ülalmainitud teatis postitati OÜ Mambres aadressil 12.06.2008. Posti tavapärast liikumiskiirust arvestades tekkis OÜ-l Mambres eeldatavalt hiljemalt 16.06.2008 võimalus teate sisuga tutvuda. Seega võib teatise lugeda OÜ Mambres poolt viimatinimetatud kuupäeval vastavalt TsÜS § 69 lg-le 3 kättesaaduks. Tähitud kirja tagastamine postiasutuse poolt hagejale ei oma seejuures õiguslikku tähtsust. Teatist saab kättesaaduks lugeda ka vastavalt TsÜS §-le 70, kuna hageja on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Samuti võimaldab liisingulepingu üldtingimuste punkt 10.3 edastada teate ülesütlemise kohta tähitud kirjaga liisingulepingus märgitud liisinguvõtja kontaktaadressile (kui muud aadressi ei ole liisinguandjale hiljem teatavaks tehtud). Juhul kui nimetatud aadressile saadetud teade tagastatakse postiasutuse poolt seoses hoiutähtaja möödumisega, loetakse liisinguvõtja sama lepingupunkti kohaselt teate kätte saanuks. Teatisest nähtuva põhjal oli liisingulepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks see, et OÜ Mambres oli jätnud tasumata liisingu osamaksed ja intressimaksed. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 10.1.3 koosmõjus punktiga 10.2 annab liisinguandjale õiguse öelda liisinguleping erakorraliselt üles, kui liisinguvõtja on jätnud tasumata või on tasunud mittetäielikult liisingu osamakse/ja või intressi ning ei ole võlgnetavaid kohustusi täitnud ka 14-päevase täiendava tähtaja jooksul. Sisuliselt samad õigused tulenevad liisinguvõtjale ka võlaõigusseaduse regulatsioonist. Riigikohus on 21.05.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-53-09 tehtud otsuse punktis 11 selgitanud, et lepingust taganemine ja ülesütlemine on sarnased õiguskaitsevahendid, millele kohaldatakse ka analoogseid reegleid. Nii võib
29.03.2010 tsiviilasjas nr 32-1-5-10 tehtud otsuse punktis 11 on Riigikohus leidnud, et lepingu ülesütlemise korral võib 3 põhimõtteliselt kohaldada ka
Seega võib
lg-st 5 järelduvalt juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Viidatud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Hageja ja OÜ Mambres vahel sõlmitud liisingulepingu p 10.2 sisu ei välista
Eeltoodu põhjal võis hageja teatises põhimõtteliselt ette näha, et juhul kui OÜ Mambers oma võlga täiendava 14-päevase tähtaja jooksul ei tasu, loeb hageja liisingulepingu erakorraliselt üles öelduks. Samuti TsÜS § 75 lg 1 regulatsiooni kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada eeskätt vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Üksnes juhul, kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Käesoleva juhul OÜ Mambres teadis või vähemalt pidi teadma hageja tegelikku tahet vaidlusaluses teatises sisalduva tahteavalduse tegemisel. Kostjad ei ole oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele eitanud 10.06.2008 teatises märgitud võlgnevuse olemasolu, seega ka liisingulepingu lõpetamise ühe materiaalse eelduse täidetust. Lisaks võib eeldada liisingulepingu täitmata jätmisest tuleneva võlgnevuse olemasolu omaksvõttu vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 kostjate esindaja 20.09.2010 toimunud kohtuistungil esitatud avalduse põhjal kõnealuse võlgnevuse tasumise kohta. Samuti on kostjad menetluses omaks võtnud, et OÜ Mambres tagastas 2008 juulis liisingulepingu objektiks olnud sõiduki hagejale. Eeltoodust järeldub, et ka OÜ Mambres pidas liisingulepingut erakorraliselt ülesöelduks. Hageja nõuab liisingulepingu punkti 10.7 alusel OÜ-lt Mambres muuhulgas 99 596,33 krooni hüvitamist, kuna liisingulepingu objektiks olnud sõiduki võõrandamisest saadav rahasumma ei katnud kõiki liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid.
lg-st 3 tuleneb, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Käesoleval juhul jäi liisingulepingu lõppemisel sõiduki omandiõigus hagejale, mistõttu säilitas ta nii sõiduauto kui omandas ka tasutud liisingumaksed (koos intressiga). Seega jäi hagejale kogu sõiduki väärtus
ÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Samas ei ole kostjad praegusel juhul siiski väitnud, et kõnealuse sõiduki harilik väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli auto müümise hinnast (686 440,75 kr) suurem. Tõendeid liisingulepingu objektiks olnud sõiduki väärtuse kohta kohtule asjas esitatud ei ole. Seda arvestades, võib sõiduki võõrandamise hinda 686 440,75 krooni (käibemaksuta) lugeda eelduslikult selle harilikuks väärtuseks. Seega on hageja nõue 99 596,33 krooni hüvitamiseks vastavalt
Samuti tuleb OÜ-lt Mambres välja mõista liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud summas 41 095,01 krooni, mis koosnevad sõiduki realiseerimise eest makstud tasust 40 500 krooni ning kuludest sõiduki tehnilise korrasoleku kontrollile ja puhastusteenustele kogusummas 595 krooni. Vastavate kulude kandmist on hageja esitatud kuludokumentidega tõendanud. Nimetatud kulud on mõistlikud ning seonduvad liisingulepingu ülesütlemisega. Seega moodustuvad
Liisingulepingu eritingimustes on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 23.09.
Kohus jättis ka tähelepanuta, et puudub lepinguline alus nõuda kostjatelt viivist 0,25% päevas. Käesoleval juhul tuleneb 10.06.2008 teatisest koosmõjus tingimuste punktidega 10.1.3 ja 10.2, et võlgnevuse likvideerimata jätmise korral on liisinguandjal õigus, aga mitte kohustus, leping üles öelda. Liisinguvõtja ei tea, millise käitumisvariandi lepingupartner valib. Selleks, et seda teada saada, tuleb lepingu lõpetamisest ka liisinguvõtjat teavitada. Eriti aktuaalne on see käesoleval juhul tuvastamist leidnud asjaoludel, kui nn võlgnevuse kustutamiseks antud viimase tähtaja jooksul võlgnik ka tegelikult tasus poole võlgnetavast summast. Sellisel juhul on võlgnik vähemalt osaliselt oma kohustuse täitnud ning ei saa aprioorselt eeldada, et vaatamata sellele loetakse leping lõpetatuks kooskõlas teatisega, milles hoiatatakse lepingu lõpetamise võimalusega. Mitte ühestki liisingulepingu tingimusest ei tulene, et teatis, millega antakse täiendav tähtaeg tekkinud võlgnevuse kustutamiseks, on ühtlasi lepingu ülesütlemist tõendavaks dokumendiks.
p 5 ei saa lepingut lõpetada, kui kohustus, mille täitmisega hilineti, moodustas tema lepingulistest kohustusest ebaolulise osa. Toimunud lepingu üleütlemine ei ole kooskõlas ei
ega liisingulepingu tingimustega, mistõttu ei saanuks maakohus tegelikult hagi õiguslikult rahuldada. Liisingulepingu punkt 4.1 sätestab, mida loetakse lepingu mõttes makseteks. Nendeks on osamaksed, intressimaksed ja lepingutasu vastavalt maksegraafikule. Tingimuste punkt 4.8 sätestab, et juhul, kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes nimetatud määras. Seega saab viivist nõuda ainult viidatud maksete hilinemisega tasumisel. Käesoleval juhul on liisinguvõtja sisuliseks kohustuseks mitte lepingu loetletud makse tegemine, vaid liisingueseme müügist saadud väidetava kahju ja võõrandamiseks tehtud kulude kustutamine. Liisingulepingus ei ole kokku lepitud, et sellisel juhul oleks tegemist maksega, mille tähtaegse tasumata jätmise korral rakenduks viivis. Järelikult ei ole lepingutingimustes kehtestatud hagis esitatud nõudele erilist viivise suurust. Seetõttu puudub alus 0,25% suuruse viivise väljamõistmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.11.2010 otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Asjas on puudulikult läbiviidud eelmenetlus. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 5 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Nimetatud nõudeid ei ole maakohus asja arutamisel järginud. Vastuoluline on maakohtu otsus ka osas, kus maakohus andis hinnangu liisingulepingu ülesütlemise õiguspärasuse kohta, samuti selle kättetoimetamise asjaolude kohta. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et otsuses toodud asjaoludel puudus õiguslik alus tugineda
Maakohus ei rääkinud läbi pooltega nimetatud sätte võimalikust kohaldamisest. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt pole maakohus arvestanud siinjuures, et
lg 5 teise lause kohaselt ei või kahjustatud lepingupool sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulisest kohustusest ebaolulise osa. Vaidlus puudub selles, et tasumata oli vaid kahe kuu maksed. Maakohus sellele asjaolule hinnangut ei andnud. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja OÜ Mambres ei saanud reaalselt kätte hageja poolt 10.06.2008 saadetud teatist (t.l.23). Teatis väljastati tähitud postiga ning see tagastati postiasutuse poolt hagejale tähtaja möödumisel (t.l.82-83). Riigikohus on lahendis 3-2-1-8-09 asunud seisukohale, et tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel tuleb kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Selles otsuses on Riigikohus märkinud järgmist: “kuna kohtud tuvastasid, et laenusaaja pole lepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud, vaid see on tagastatud kostjale II, siis tuleb järeldada, et laenusaajale jäeti postkasti teade kostjalt II saabunud tähitud kirja kohta, millele laenusaaja postiasutusse järele ei läinud ja see tagastati kostjale II. Seega tuleb lahendada küsimus, kas tahteavalduse saab lugeda TsÜS § 69 lg 3 teise lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Kolleegium vastab sellele küsimusele eitavalt. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Järelikult ei olnud laenusaaja praeguses asjas krediidilepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ja ülesütlemine tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei olnud toimunud”. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid antud asjas asuda Riigikohtu otsuses väljandatust teistsugusele seisukohale. Eelnev ei välista, et liisinguleping öeldi üles hiljem, nt kohtumenetluses hagiavalduse esitamisega. Neile asjaoludele tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnang anda. Vaidlus poolte vahel puudub ka selles, et peale hageja poolt tehtud telefonikõnet tõi liisinguvõtja 14.07.2008 liisingueseme hageja parklasse. Vaidlus puudub ka selles, et sel päeval liisingueseme väärtust kindlaks ei tehtud. Sellekohased tõendid asja materjalide hulgas puuduvad. Seda kinnitasid ringkonnakohtu istungil nii kostjate kui ka hageja esindaja. Riigikohus rõhutas lahendis 3-2-1-77-08, et on 29. aprilli 2008. a otsuses tsiviilasjas 3-21-33-08 ja 17. juuni 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Nii on see selgelt sätestatud ka
detsembrist 2003.
lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb
lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Maakohus asja arutamisel ei seletanud piisavalt õiguslikku olukorda ega juhtinud hageja tähelepanu sellele ja otsuses põhjendamata võttis ebaõigesti aluseks liisisingueseme müügihinna. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja kohtu selgitamiskohustus ning lahendada asi seaduse nõuete kohaselt põhjendatud kohtulahendiga. 6 Apellatsioonikohus ei saa ülalkirjeldatud menetlusnormide rikkumisi kõrvaldada, sest apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud eelmenetluse ülesandeid. Uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-es 5 ja TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.