2-11-843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- märtsil 2011.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-11-843 Tsiviilasja hind 1 251.09 eurot Hageja J Š (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja Ljudmila Šugurova (isikukood XXX) Kostja Y S (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon J Š hagi Y S vastu elatise nõudes Kirjalik menetlus
- Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Välja mõista Y S J Š (sündinud XXX.) kasuks elatis J Š ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 1 sent alates
- jaanuarist 2011.a. kuni J Š täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.
- Menetluskulud jätta Y S kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 10.01.2011.a esitas J Š hagi Y S vastu elatise nõudes J Š ülalpidamiseks 2 175 krooni (139 euro) nõudes kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on kirjalikus vastuses hagile teatanud, et võtab 1
(2)2-11-843 hagi õigeks ja on nõus maksma hageja kasuks elatist 2 175 krooni (139 eurot) kuus alates hagi esitamisest kuni lapse J Š täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus tuvastas, et hageja J Š, kes on sündinud XXX. elab koos ema L Š ja on ema ülalpidamisel. Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud hagejat ülalpidama. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 139.01 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja J Š ülalpidamiseks igakuuliselt 139.01 eurot alates hagiavalduse esitamisest kohtule s.o. 10.01.2011.a. kuni J Š täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Seega ei ole kohtul vajadust rahaliselt kindlaks määrata menetluskulusid. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 2
(2)