kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 139.01 eurot. Hageja nõuab elatist summas 139.01 eurot (2 175 krooni) igakuuliselt hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lapsele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse 2
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps.
lg 2 alusel vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest seoses asjaoluga, et elatise väljamõistmisel võib saada kahjustatud lapsevanema enda tavaline ülalpidamine. Kostja esitatud palgatõendi kohaselt on kostja keskmine sissetulek ühes kuus 612.81 eurot (t.l. 17). Ka kostja igapäevased väljaminekud (t.l. 18-32), mis kostja arvestuse kohaselt on ühes kuus 434 eurot, ei ole seega mõjuvaks põhjuseks, mis lubaks kohtul vähendada elatist alla miinimummäära. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et igasuguste võlaõiguslike kohustuste täitmine ei saa olla tähtsamad kui seaduses sätestatud vanema ülalpidamiskohustuse täitmine. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, ja arvesse võttes, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu, siis kohus leiab, et kostja peaks kõik endast tegema, et tagada lapsele ülalpidamine vähemalt seaduses sätestatud laps miinimumvajadusi arvestades. Kohus leiab, et kostja sissetulekust 612.81 eurot on võimalik anda lapsele ülalpidamist ühes kuus 139.01 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja D I ülalpidamiseks igakuuliselt 139.01 eurot alates elatise nõude esitamisest kohtule s.o. 07.01.2011.a. kuni D I täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulu õigusabi eest tasutud 80 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulu tsiviilasja lahendamiseks on olnud põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.