3-09-2762/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2762 Otsuse kuupäev 31.märts 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Viru Vangla vastu Asja läbivaatamise kuupäev 25.märts 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja – XXX ja vastustaja – Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus osaliselt.
2. Mõista Viru Vanglalt XXX kasuks välja 500.- (viissada) krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla direktori 22.04.2009 käskkirjaga nr 6.-3/984-D määrati XXX kambris ette nähtust suuremal hulgal ravimite hoidmise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Karistus viidi reaalselt täide ajavahemikus 17.05.2009-22.05.
3. 23.04.2009 esitas XXX nimetatud käskkirja peale vaide Justiitsministeeriumile. 10.09.2009 rahuldas Justiitsministeerium oma vaideotsusega nr 11-7/890 XXX vaide ning tunnistas Viru Vangla direktori 22.04.2009 käskkirja nr 6.-3/984-D kehtetuks. Justiitsministeerium leidis, et vaidlustatud käskkiri on vastuoluline ja ebaselge, kuna käskkirjast ei ole võimalik üheselt aru saada, millist tegu vangla vaide esitajale ette heidab ja millise rikkumise eest vaide esitajat karistatakse. Tulenevalt vangistusseaduse § 63 lõikest 1 saab kinnipeetavat karistada vaid õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Seega ei ole isikut võimalik karistada teo eest, mida ta toime ei ole pannud. 23.09.2009 esitas XXX Viru Vanglale kahjunõude, milles selgitas, et kuna Justiitsministeerium tunnistas vaidlustatud Viru Vangla direktori käskkirja kehtetuks, siis muutus tema kartserisse paigutamine ebaseaduslikuks. XXX taotles temale tekitatud kahju hüvitamist summas 5000 krooni, millele lisandub seadusega ettenähtud hüvitis põhjusetult kartseris viibitud aja eest. Viru Vangla ei jõudnud tähtaegselt XXX kahjunõuet menetleda. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 25.11.2009 saabus kohtule XXX kaebus, milles ta taotleb Viru Vangla poolt tekitatud mittemateriaalse kahju hüvitamist summas 5000 krooni, millele lisandub seadusega ettenähtud hüvitis põhjuseta kartseris viibitud aja eest. Kaebaja leiab, et tema paigutamine kartserisse oli ebaseaduslik. Kaebaja seletuse kohaselt võeti temalt kartserisse paigutamisel ära talle kuuluvad vangla poest ostetud toiduained (sh tee/kohv) ning tubakatooted. Samuti piirati tema liikumist väljaspool kambrit ja ta ei saanud tegeleda spordiga, millega tekitati enam kannatusi, kui vangistus iseenesest ette näeb. Kaebaja on seisukohal, et neid kannatusi oleks saanud vangla ära hoida või edasi lükata kuni kindla süüdimõistva otsuse jõustumiseni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Viru Vangla esindaja palub jätta XXX kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et karistuse täitmisele pööramise ajal oli tegemist kehtiva käskkirjaga ning vangla ei osanud ette näha, et XXX määratud distsiplinaarkaristus tunnistatakse Justiitsministeeriumi poolt kehtetuks. Seega vangla poolt ei olnud tegemist tahtliku ja eesmärgipärase tegevusega, et paigutada kaebaja õigusvastaselt kartserisse, vaid tegemist oli tavapärase kartserisse paigutamisega kehtiva distsiplinaarkaristuse käskkirja alusel. Vastustaja on seisukohal, et hiljem kehtetuks tunnistatud käskkirja alusel viis ööpäeva kartseris viibimine, tingimustes, mis vastasid seaduses sätestatud nõuetele ning kaebajale ei tekkinud terviseprobleeme, ei ole sellise tõsidusastmega, et tegemist oleks inimväärikuse alandamisega. Vangla vabandab kaebaja ees talle tekitatud ebamugavuste eest ning leiab, et käskkirja kehtetuks tunnistamine ning vabandamine on piisav hüvitis ebamugavuste eest, mida kaebaja pidi taluma viibides kartseris käskkirja alusel, mis hiljem kehtetuks tunnistati. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja viibis kartseris 5 (viis) ööpäeva alates 17.05.200922.05.2009 Viru Vangla direktori 22.04.2009 käskkirja nr 6.-3/984-D (tl 5) alusel, mis Justiitsministeeriumi 10.09.2009 vaideotsusega nr 11-7/890 (tl 4) tunnistati täielikult kehtetuks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, au või hea nime teotamise korral. Muu hulgas on RVastS § 9 lõikes 1 ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Vangistuse ajal on piiratud isiku põhiseaduse §-st 20 tulenev õigus vabadusele, samuti võimalus teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi. Vangistusega kaasnevate piirangute määr on sätestatud 2 vangistusseaduse
4. ja 3.peatükis. Vangistusseaduse (VangS) §-s 651 on sätestatud kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Näiteks ei ole kinnipeetavale kartseris lubatud isiklikud asjad ning tal ei ole lubatud liikuda vangla territooriumil. Samuti võib vangla piirata VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kartserisse paigutamisega piiratakse seega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Riigikohtu halduskolleegium leidis oma 15.03.2010 lahendis nr 3-3-1-93-09, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguste rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis. Samas nimetatud lahendis asus riigikohus seisukohale, et õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest, milline hüvitise määr on ka kooskõlas kolleegiumi varasema praktikaga (otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-06, p 14). Käesolevas asjas arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel kaebaja õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid, aga ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Samuti peab kohus vajalikuks ära märkida, et kaebaja ei ole esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suurendamise. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus XXX kaebuse osaliselt ja mõistab Viru Vanglalt XXX kasuks välja rahalise hüvitise 500 krooni alusetult kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maare Aloe kohtunik 3