TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1221 Otsuse kuupäev 27.10.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.K. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 5000.krooni nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 07.10.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta J.K. kaebus haldusasjas 3-10-1221 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on .26.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Kaebuse esitaja J.K. on esitanud 22.02.2010 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 krooni ulatuses seonduvalt sellega, et vangla jättis oma 05.05.2009 haldusaktis nr 3-30/16 märkimata vaidlustamisviite. Tartu Ringkonnakohtu 02.02.2010 lahendist haldusasjas 3-09-1366 sai kaebuse esitajale teatavaks, et vaidlustamisviite märkimata jätmisega Tartu Vangla mitte ainult ei rikkunud haldusmenetluse seaduse § 57 lg 1 ja kaebuse esitaja õigusi, vaid ka solvas teda. Oma tegevusega sundis vangla kaebajat tegelema rohkema dokumentatsiooniga, et pöörduda ringkonnakohtu poole. Kuni ringkonnakohtu lahendini pidi kaebaja taluma solvanguid , halduskohus on kaebajale vangla süül kaebuse tagastanud, mis on põhjustanud kaebajale kannatusi, tekitades kaebajale sellega šoki ja stressi, mis piinas teda kuni Tartu Ringkonnakohtu otsustuse langetamiseni. Kaebaja on märkinud, et vanglale on teada, et erinevate terviseprobleemide tõttu peab kaebaja tarvitama erinevaid ravimeid ja tal on seetõttu raske dokumentidega töötada. Vangla käitumine viis kaebaja endast välja ja pani moraalselt kannatama. Vangla ei pidanud vajalikuks ka vabandada. Tartu Vangla jättis 22.04.2010 haldusaktiga nr 3-30/32 kaebaja kahjuhüvitise taotluse rahuldamata, kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud. Haldusakt on kaebuse esitajale 27.04.2010 kätte toimetatud. Kaebuse esitaja taotleb halduskohtu kaudu mittevaralise kahju 5000.- krooni hüvitamist selle eest, et Tartu Vangla jättis 05.05.2009 otsuses nr 3-30/16 vaidlustamisviite märkimata, millega viis kaebaja tahtlikult eksitusse ja tekitas kaebajas kannatusi ja solvanguid ning kaebaja pidi kulutama kuid, et saavutada edasikaebamise võimalus - : alles 02.02.2010 tegi Tartu Ringkonnakohus vastava lahendi haldusasjas nr 3-09-1366, mis oli kaebajale ootuspärane. Kaebaja jaoks on sellel suur tähtsus ning ta leiab, et kirjeldatud kannatused kuuluvad rahaliselt hüvitamisele. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja subjektiivne solvumistunne ei ole käsitletav RVastS § 9 lg 1 loetletud kahjuliku tagajärjena, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). See tähendab, et kahju hüvitamiseks on esmalt tarvis kindlaks teha, kas ja milline RVastS § 9 lg 1 loetletud kahju kannatanule tekkis, kas kahju tekitaja tegevus oli õigusvastane ja süüline ning kas selline tegevus põhjustas vahetult saabunud kahjuliku tagajärje. Tartu Vanglas on kõigile kinnipeetavatele isikutele tagatud võimalus tutvuda seadusandlusega elektroonilise Riigi Teataja vahendusel, halduskohtumenetluse seadustikku (sh venekeelset versiooni) kui enimnõutud seadust on võimalik ka paberkandjal lugemiseks saada inspektor-kontaktisiku kaudu vangla raamatukogust. Inspektor-kontaktisikud külastavad oma haldusalas olevaid kinni peetavaid isikuid igal tööpäeval vähemalt ühel korral, kuid J.K. ei palunud endale selgitada edasikaebekorda ja –tähtaega 05.05.2009 otsuse nr 3-30/16 peale. Kahju hüvitamiseks on esmalt tarvis kindlaks teha, kas ja milline RVastS § 9 lg-s 1 loetletud kahju kannatanule tekkis, kas kahju tekitaja tegevus oli õigusvastane ja süüline ning kas selline tegevus põhjustas vahetult saabunud kahjuliku tagajärje. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja subjektiivne solvumistunne ei ole käsitletav RVastS § 9 lg 1 loetletud kahjuliku tagajärjena, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja J.K. on esitanud 22.02.2010 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 krooni ulatuses seonduvalt sellega, et vangla jättis oma 05.05.2009 haldusaktis nr 3-30/16 märkimata vaidlustamisviite. Kaebaja on märkinud, et vangla süül on halduskohus haldusasjas 3-09-1366 jätnud kaebetähtaja ennistamata, mis tekitas kaebajas stressi ja šoki. Vaidlustamisviite puudumine on kaebaja sõnutsi viinud kaebaja eksitusse ning kaebaja on pidanud kulutama kuid, et saavutada õiglus – saavutada edasikaebevõimalus. 02.02.2010 on Tartu Ringkonnakohus teinud lahendi haldusasjas 3-09-1366, millega on tühistatud halduskohtu kohtumäärus Tartu Halduskohtu
- septembri 2009.a määrusega jäeti J. K. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati Tartu Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes menetlus. Kaebaja sõnutsi on kuni ringkonnakohtu lahendini kaebaja pidanud taluma solvanuid ning üleelamisi seonduvalt kaebetähtaja mitteennistamisega ning kaebaja on esitanud kahju nõude taotluse. Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist 5000.- krooni selle eest, et vangla ei ole oma 05.05.2009 otsuses nr, 3-30/16 kahju hüvitamise rahuldamata jätmise kohta märkinud vaidlustamise viidet. Tartu Vangla jättis 22.04.2010 haldusaktiga nr 3-30/32 kaebaja kahjuhüvitise taotluse rahuldamata, kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud. Haldusakt on kaebuse esitajale 27.04.2010 kätte toimetatud. Seega on kaebajal läbitud kohtueelne menetluse kord. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas kaebaja avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus) , millega isikule kahju tekitati, on õigusvastane , ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos. Vastustaja on asunud seisukohale, et kaebaja subjektiivne solvumistunne ei ole käsitletav RVastS § 9 lg 1 Mittevaralise kahju mõiste sisustamine toimub eraõiguse normide alusel, VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hingeliseks kannatuseks võib olla alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu , stress või närveerimine. Hüvitamisele võivad kuuluda ka mittepüsivad füüsilised ja emotsionaalsed kannatused. Isikule tekkinud füüsiline või hingeline valu peab olema kaasnenud isikule seoses RVastS § 9 lg 1 nimetatud õiguste süülise rikkumisega. Nimetatud sätte kohaselt on kannatanul võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Nendeks on: väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse rikkumine, sõnumisaladuse rikkumine ning au või hea nime teotamine. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel peab kohus tuvastama konkreetse õigushüve, mille rikkumise eest kahju taotletakse. Kohus asub seisukohale, et vaidlustamisviite puudumine ei saa tekitada solvamistunnet, küll aga võis see tekitada rohkem toiminguid seonduvalt sellega, et kaebaja soovis nimetatud haldusakti 05.05.2009 nr. 3-30/16 vaidlustada. Ainuüksi vaidlustamisviite puudumine ei saa kaebajas tekitada solvamistunnet ja kannatusi , kuna haldusakti kättesaamisel nähtus kaebajale, et vaidlustamisviide puudub ning kaebajal oleks olnud võimalus selle kohta küsida vangla administratsioonilt. Kaebaja on esitanud kaebuse halduskohtusse, kus kaebetähtaegsuse tõttu ei vaadatud asja sisuliselt läbi ja lõpetati menetlus ning kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule, kus ringkonnakohus ennistas kaebetähtaja ning saatis halduskohtule asja menetluse jätkamiseks, seega on ringkonnakohus taastanud kaebeõiguse ning kaebus on sisuliselt läbi vaadatud kohtuotsusega 14.09.2010 Kaebaja solvumist ja väidetavaid kannatusi ei saa seostada kaebuse menetlemisega või menetlustoimingutega ning ebausutav on kaebaja väide, et kuni ringkonnakohtu lahendi saamiseni pidi kaebaja solvanguid taluma. Kaebajal tulnuks endal astuda samme selleks, et tema kaebus saaks menetletud. Riigikohus on kohtulahendis 3-3-1-93-04 p.12 asunud seisukohale, et tegu, mida vaidlustatakse, pidi tekitama vahetult ja vältimatult kahju, õigusvastane tegu peab olema kahju tekkimise vältimatuks põhjuseks ehk siis põhjustama kahju vahenditult, mis tähendab põhjusliku seose nõuet teo ja tagajärje vahel. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu , kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming , millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase teo või õigusvastase haldusakti vahel esineb põhjuslik seos. Kui üks nimetatud elementidest puudub, ei kuulu kahju hüvitamisele. Samas tuleb kontrollida, kas kahju oli võimalik vältida või kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahenditega. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et isegi juhul kui kaebajale oleks tekkinud mingi kahju, oli tal võimalus seda ära hoida. Kaebajal olnuks võimalus koheselt vangla administratsiooni poole pöörduda vaidlustamisviite puudumisel selgituse saamiseks ning samas on kõigil kinnipeetavatel tagatud võimalus tutvuda seadusandlusega elektroonilisel teel või saada paberkandjal seaduse lugemise võimalust kontaktisikult sealhulgas ka vene keelset versiooni. Antud haldusasjas haldusakt, millel puudus vaidlustamisviide, ei saanud viia kaebajat olukorrani, kus kaebajal tekib õigus nõuda kahju hüvitamist ning kus kaebaja õigused on saanud korvamatult kahjustada. Eeltoodu alusel jätab kohus J.K. kahjunõude kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks