← Eesti

3-10-2489/12

Obsah (4)§ 63§ 67§ 64§ 41

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2489 Haldusasi D.Z kaebus Viru

) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et kaebaja ei allunud Viru Vangla S-9 hoones 03.01.2010 kella 20.00 paiku vanemvalvur Aivo Tammiste käsule lõpetada telefoniga rääkimine ja minna oma kambrisse. 02.03.2010 esitas kaebaja vaide Viru Vangla direktori käskkirja nr xx peale, milles taotles talle määratud karistuse asendamist vestlusega. Viru Vangla jättis kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja pöördus halduskohtusse kaebusega Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks ja kaebajale määratud karistuse asendamiseks vestlusega. Kaebuse kohaselt 03.01.2010 kella 20.00 paiku ei allunud kaebaja vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna oma kambrisse kuna vestles telefoni teel oma kolmeaastase pojaga. Kaebaja väitel oli tema jaoks see kõne väga tähtis ja ta palus korrapidajal anda talle lisaaega, et võiks kõne korrektselt lõpetada. Kaebaja lõpetas vestluse 3-4 minuti möödumisel pärast korrapidajalt saadud korraldust. Kaebaja arvates ei antud talle piisavalt aega telefonikõne lõpetamiseks ja tema väike poeg ei saanud aru, miks temaga nii kiiresti vestlus lõpetati. Kaebaja väitel põhjustas enneaegne kõne katkestamine tema perekonna lagunemise ja ei ole välistatud, et kaebajalt võetakse vanemlikud õigused ära. Seda 3-10-2489 oleks olnud võimalik vältida kui kaebajal oleks lubatud lõpuni rääkida. Kaebaja palub kohtul tühistada Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx ja asendada määratud karistus vestlusega. Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. Vangistusseaduse (edaspidi

) § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sissekorraeeskirju (edaspidi VSkE) ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma

, VSkE, vangla kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele.

§ 63

lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse ja vangla sissekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele minna oma kambrisse. Distsiplinaarrikkumine on tõendatud vanemvalvur Aivo Tammiste ettekandega nr 43 ja kaebaja seletuskirjaga. Vanemvalvur Aivo Tammiste ettekandest nähtub, et 03.01.2010 kella 20.00 paiku õhtuse loenduse ajal andis ta kaebajale kaks korda korralduse minna oma kambrisse. Kaebaja korraldusele ei allunud ning jätkas telefoni teel rääkimist ning läks kambrisse alles pärast kõne lõpetamist ja külmkapi juures käimist kella 20.05 paiku. Kaebaja tunnistab oma seletuskirjas, et ta püüab olla tähelepanelikum, vabandab ning lubab, et selline olukord ei kordu. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas. Kaebajat teavitati 19.01.2010 menetluse algatamisest ning kaebajale anti võimalus seletuse andmiseks. Menetleja kogus asjas kõik olulised tõendid ja koostas kõiki asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 03.02.2010. Karistuse määramisel arvestati nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastutaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg-tes 1, 2, 3, 4, 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitanud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja selgitab, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele väga mõjuval põhjusel. Kui kaebaja

  1. aastal vahistati ja talle määrati pikaajaline karistus, siis tekkisid tal probleemid oma perega. 03.01.2010 pidi kaebaja tegema kõik endast oleneva, et tagada pere edasine allesjäämine. Kui valvur andis talle 03.01.2010 korralduse kambrisse minemiseks, siis rääkis ta oma alla kolmeaastase pojaga, mistõttu ta palus valvurilt luba kõne korrektselt lõpetada. Kaebaja lõpetas kõne 3-4 minuti pärast, kuid ka see ei olnud korrektne, sest väike laps ei saa aru, miks kõne nii kiiresti lõpetati. Kaebaja arvates on just see asjaolu põhjustanud tema endise abikaasa kohtusse avalduse esitamise kaebajalt vanemlike õiguste äravõtmiseks. Kaebaja arvates ei võimalda Viru Vangla piisavalt talle pikaajalisi kokkusaamisi ning telefoni kasutamise võimalus osakonnas on ebapiisav. Kaebaja väitel jõudis temani helistamise järjekord just enne seda, kui ta pidi kambrisse minema. Vastutaja märgib, et S-hoone kinnipeetavatel on tulenevalt Viru Vangla kodukorra punktist 14.6 võimalik kasutada telefoni ajavahemikul alates 17.30 - 20.
  2. Alates 20.00 toimub õhtune loendus ja kambrite sulgemine. Seega pidi kaebaja arvestama, et kell 20.00 oli vaja 2

(5)3-10-2489 telefonikõne lõpetada ja minna loenduseks ja kambrite sulgemise ajaks kambrisse. Vanemvalvur Aivo Tammiste andis kaebajale korduvalt korralduse minna oma kambrisse, kuid kaebaja seda ei teinud, vaid läks oma kambrisse alles 5 minuti möödudes arvates korralduse andmisest. Seega oli tegemist vanglaametniku poolt antud korralduse otsese eiramisega. Kaebaja väited, et ta vestles telefoni teel oma väikse pojaga, kes ei saanud aru, miks kõne nii kiiresti lõpetati, ei õigusta korraldusele allumata jätmist. Kaebaja peab arvestama asjaoluga, et vangistuses viibimisega kaasnevad teatud piirangud ning ta ei saa oma lähedaste tegemistes osaleda sellises mahus nagu vabaduses viibivad isikud. Samuti peavad kaebaja lähedased arvestama sellega, et kinnipeetava võimalused nendega suhtlemiseks ja kohtumiseks on piiratud. On kahetsusväärne, et kaebaja väidetavalt on kaotanud suhted oma perega, kuid peresuhete lagunemises ei saa süüdistada vanglat. Vangla tagab kinnipeetavatele seaduses ette nähtud lühi- ja pikaajalised kokkusaamised ja lähedastega on võimalik suhelda telefoni ja kirja teel. Vastustaja leiab, et peresidemete säilitamine vanglas viibides on raskem kui vabaduses olles, kuid sellega oleks kaebaja pidanud arvestama juba siis, kui otsustas toime panna seaduserikkumise. Kaebaja märgib, et tal on ainult üks kehtiv distsiplinaarkaristus ja ta kahetseb oma tegu, kuid vangla on otseselt süüdi selles, et talle ei looda piisavalt võimalusi perega suhtlemiseks. Vastutaja väitel kaebajale karistuse määramisel arvestati asjaoluga, et kaebaja on rikkumist tunnistanud, kahetsenud oma tegu ja et kaebajal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Samas vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vangla ei loo piisavalt võimalusi perega suhtlemiseks ning see ei puuduta karistuse määramist. Kaebajale määrati kõige leebem distsiplinaarkaristus (noomitus), kuid kaebaja karistamata jätmine oleks olnud mõeldamatu, sest korraldusele allumata jätmine on raske rikkumine vangla julgeoleku tagamise seisukohalt. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla 01.02.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt algatati D.Z suhtes vanemvalvur Aivo Tammiste 03.01.2010 ettekande nr 43 alusel distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusena karistati kinnipeetav D.Z-d Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel noomitusega

§ 67p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest.

Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 03.01.2010 kaebaja, viibides Viru Vangla 9. eluhoone S-15 sektsioonis kella 20.00 paiku ei allunud vanemvalvur Aivo Tammiste käsule lõpetada telefoni teel rääkimine ja minna oma kambrisse. Samal päeval tegi Viru Vangla vanemvalvur Aivo Tammiste vangla direktorile ettekande nr 43, millest nähtub, et 03.01.2010 kella 20.00 paiku S-15 õhtuse loenduse alguses, andes kaks korda seadusliku korralduse kinnipeetav D.Z-le minna oma kambrisse nr 9218, kuhu ta on paigutatud, kuid kinnipeetav selle asemel, et minna oma kambrisse, helistas päevaruumis telefoniga. Kinnipeetav ütles, et las ma jätan trellukse lahti ja kui ta lõpetab kõne, siis tuleb kambrisse (trellukse ma sulgesin). Kinnipeetav läks oma kambrisse alles kella 20.05 paiku siis, kui oli telefonikõne lõpetanud ja külmkapis käinud (t.lk.8). Kinnipeetav D.Z-d teavitati ettekande tegemisest ja talle anti kolm korda võimalus kirjutada seletuskiri, kuid kaebaja vastas sellele midagi ebamäärast. Hiljem umbes kella 20.35 paiku hakkas kinnipeetav nõudma vanemvalvur Aivo Tammiste´lt seletuskirja blanketti, mida vanemvalvur Aivo Tammiste ei andnud kuna selleks ajaks oli koostatud juba akt seletuskirjast keeldumise kohta (t.lk.10). 02.03.2010 esitas kaebaja vaide Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx peale, milles taotles määratud karistuse asendamist vestlusega. Viru Vangla 24.08.2010 vaideotsusega nr 6.-12/136-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (t.lk 3). Kaebaja pöördus 22.09.2010 Tartu Halduskohtusse Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks ja talle määratud karistuse vestlusega asendamiseks. Kaebusest nähtuvalt ei allunud kaebaja 03.01.2010 kella 20.00 paiku vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna oma kambrisse kuna ta vestles telefoni teel oma alla kolmeaastase pojaga. Kaebaja väitel oli see telefonikõne tema jaoks väga tähtis, mistõttu ta palus korrapidajal anda talle 3

(5)3-10-2489 lisaaega, et ta võiks kõne korrektselt lõpetada. Kaebaja lõpetas vestluse 3-4 minuti pärast korrapidajalt saadud sellekohast käsku. Kaebaja leiab, et see ei olnud piisav aeg telefonikõne korrektseks lõpetamiseks ja tema väike poeg ei saanud aru, miks temaga nii kiiresti vestlus lõpetati. Kaebaja arvates põhjustas kõne enneaegne katkestamine tema perekonna lagunemise ja kuna kaebaja suhtes alustati tsiviilkohtumenetlust, siis ei ole välistatud, et kaebajalt võetakse ära vanemlikud õigused. Kaebaja arvates oleks olnud võimalik kõike seda vältida, kui tal oleks lubatud kõne korrektselt lõpetada. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht ei ole kooskõlas Viru Vangla kodukorraga. Viru Vangla kodukorra (kinnitatud Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61) p-i 1.1 kohaselt sätestab kodukord vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Viru Vangla territooriumil. Kodukord täpsustab vangistusseaduses, justiitsministri 30.11.2000 määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ja muudes õigusaktides sätestatut. Kodukorra p-i 1.3 kohaselt on kodukord kohustuslik täitmiseks kinni peetavatele isikutele, vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele. Vanglaametniku käsule allumata jätmist ei saa õigustada asjaoluga, et kaebaja rääkis telefoni teel oma perekonnaliikmega. Kaebaja peab arvestama Viru Vanglas kehtivate reeglitega ja neid täitma. Viru Vangla kodukorra p-st 6.10 nähtub, et S-9 hoones algab kell 20.00 kambriuste sulgemine ja õhtune loendus. Seega ei olnud kinnipeetaval seadusest tulenevat õigust jätkata telefonikõnet kuna ta pidi viibima õhtusel loendusel. Kaebaja väide tema perekonnasuhete väidetavast lagunemisest lõpetamata telefonikõne tõttu ei ole usutav. Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 14.6 S-hoonete ja E-hoonete avatud osakondade kinnipeetavad saavad kasutada osakonnas asuvat taksofoni üldjuhul iga päev selleks ette nähtud aegadel. Seega võis kaebaja lahendada oma perega seonduvaid probleeme talle sobival ajal ajavahemikel alates 8.30-11.30, 14.00-15.00 ja 17.30-20.00, mil oli kinnipeetaval õigus telefoniga rääkida.

§ 41

lg 2 kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, siis võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama vangistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse tagamise põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

§ 67

p-st 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja viibis kell 20.00 alanud loenduse ajal väljaspool kambrit ja vestles telefoniga selleks mitteettenähtud ajal ega ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele lõpetada telefoniga rääkimine. Kohus leiab, et kaebaja karistamine

§ 67

lg 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 rikkumise eest noomitusega on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud süülise teoga. Kaebaja rikkumine on tõendatud vanemvalvur Aivo Tammiste 03.01.2010 ettekandega, millest nähtub, et kaebaja rikkus

§ 67

p-i 1, mis sätestab, et kinnipeetav peab täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (t.lk 8). Samuti eiras kaebaja kodukorra p-i 8.1.1 kuna keeldus telefonikõnet lõpetamast. VSkE,

ja vangla kodukorraga on kaebaja tutvunud 08.05.2009 (t.lk.7). Kaebaja kahetseb toimepandud rikkumist ja lubab, et sellist olukorda enam ei teki. Kinnipeetava kahetsust ja oma teo tunnistamist arvestab vangla kergendava asjaoluna. Vanglateenistuse ametniku korraldusele allumata jätmine on vangla julgeoleku seisukohalt raske rikkumine. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest (05.06.2009). Viru Vangla distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt ei kasuta kaebaja sagedasti lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, mistõttu ei ole otstarbekas teda karistada ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keeluga, kuna see ei avaldaks soovitud mõju. Kinnipeetavale on varasemalt määratud distsiplinaarkaristusena noomitus, pärast mida ei ole ta toime pannud vangla sisekorra rikkumisi. Seega on kinnipeetav suuteline seaduskuulekalt käituma ning teda ei saa lugeda süstemaatiliseks sisekorra eeskirjade rikkujaks. Kohus 4

(5)3-10-2489 nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja kahetseb oma tegu ning tal on varem olnud vaid üks distsiplinaarkaristus, siis saab asuda seisukohale, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne tema poolt toimepandud süüteoga. Eeltoodut aluseks võttes tuleb jätta D.Z kaebus HKMS § 26 lg 1 p-i 6 alusel rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Mare Krull Kohtunik Allkirjastatud digitaalselt Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 05.04.2011 Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.