lg 2 (kehtinud kuni 30.06.2010) kõikidel juhtudel selleks kohustatud abikaasa varalisest seisundist. Lisaks peab
samas paragrahvis lg 2 sätestatud eeldusena lapse eostamine olema aset leidnud õiguslikult kehtiva abielu kestel. Sünnitunnistuse alusel on L. L. sündinud 24.12.2008.a. Seega lapse eostamise periood (üheksa kuud enne lapse sündi) on aprill 2008.a. Kuna õiguslikult kehtiv abielu algas 06.09.2008, ei ole lapse eostamine toimunud õiguslikult kehtiva abielu kestel ning see on aluseks jätta hagi rahuldama. Kostja töötab Remeksi Keskuses ja tema keskmine kuupalk on 12 000 krooni. Kostja maksab hagejale elatist 2 632 krooni (kohtuotsus tsiviilasjas 2-09-14803). Samuti on kostja igakuised võlakohustused 3 500 krooni. Kostja enda ülalpidamisega seotud kulud moodustavad kuus umbes 7 100 krooni. Kostja isa V. L. on töövõimetu, tema töövõimekaotuse protsent on 100%. Puude tõttu vajab isa ööpäevaringset kõrvalabi ning tal 2 on lisakulutused. Kostja on sunnitud osutama isale rahaabi summas 1000 – 1500 krooni kuus. Seega ei võimalda kostja varaline seis hagejat ülal pidada.
lg 1 p 2 (kehtiv kuni 30.06.2010) kohaselt võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga, kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Poolte abielu kestis lühisest aega ehk 1,3 aastat. Kostja leiab, et antud juhul oli abielu väga lühike, mistõttu ei ole alust, et kohus määraks endisele abikaasale ülalpidamise. Hageja väidab, et tema sissetulek koosneb lastetoetusest 900 krooni ja elatisest lapsele 2632 krooni. Seega saab hageja kätte 3 538 krooni. Hageja koos lapsega elab vanemate juures, kes osutavad talle materiaalset abi. Hageja hoiab kokku korterikulutused (elekter, vesi, soojus, gaas jne). Hageja vanemad töötavad ja omavad kinnisvara. Hageja ei ole töövõimetu ja ta saaks leida endale töö. Kostja leiab, et väitega oma kriitilise olukorra kohta soovib hageja eksitusse viia nii kostjat kui ka kohut. III Kohtuistung Kohtuistungil hageja toetas hagi, selgitades, et elatise summat võib aja eest, mil ta sai tööturult raha, vähendada. Praegu ta töötu abiraha ei saa, mingit sissetulekut tal ei ole. Ta sai 13 000 krooni lapse elatise võlgnevusena. Ta võib kuni lapse kolme aastaseks saamiseni lapsega kodus olla, samuti ei ole lasteaiakohti. Ta ei usu, et kostja toetab oma isa, kostjal on vend ja õde ning isal abikaasa. Kostja esindaja selgitas, et hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, kas laps käib lasteaias. Linnavalitsuselt saadud info põhjal ei ole sellist probleemi, et lasteaiakohti ei ole. Hageja peab tõendamata, et ta istub kodus, hoolitseb lapse eest ja ei saa seetõttu tööle minna. Hageja lihtsalt kuritarvitab olukorda. Hagejal on piisav sissetulek, ta elab vanematega, kes maksavad korterikulud. Abielu kestis lühikest aega, hagejal ei ole ühtegi põhjust saada kostjalt ülalpidamist. Kostja tunnistab hagi 300 euro ulatuses alates 2011.a jaanuarist. IV Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte kuulub rahuldamisele osaliselt. seisukohad, leiab, et hagi Kohus on tuvastanud, et poolte abielu sõlmiti 06.09.2008.a Ida-Viru Maavalitsuses. Abielust on sündinud xxx.a tütar L. L.. Poolte abielu on lahutatud 22.12.2009.a Ida-Viru Maavalitsuses. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise enda ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni alates 09.07.2010.a. Kostja on vaidlustanud elatise maksmise kohustust, põhjendustel, et poolte abielu kestis lühikest aega, hageja materiaalne olukord võimaldab tal end ise ülal pidada ning kostja materiaalne olukord ei anna võimalust maksta hagejale ülalpidamist ilma tema enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kohtuistungil nõustus kostja maksma hagejale alates jaanuarist 2011 elatist igakuise elatusrahana 30 eurot. 3 01.07.2010. a jõustunud
lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud
. Vastavalt
, kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Alates 01.07.2011.a kehtiv perekonnaseadus ei piira elatise nõudeõigust asjaoluga, et lapse eostamine peab olema toimunud õiguslikult kehtiva abielu kestel ning see oleks hagi rahuldama jätmise aluseks.
lg1 kohaselt kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.
lg 1 kohaselt ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.
lg 1 p 1 ja p 5 kohaselt kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui abielu on kestnud lühikest aega või selleks on muu kaalukas põhjus.
lg 2 kohaselt kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.
lg1 alusel ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa võib nõuda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist üksnes alates hagi esitamisest. Asjas on tõendamist leidnud, et poolte alaealine tütar on alla kolmeaasta vanune. Asjas pole tõendamist leidnud, et poolte ühist last hooldaks keegi teine peale hageja. Kostja väide, et Kohtla-Järve linnas jätkub lasteaiakohti ning hageja võib lapse panna lasteaeda, ei anna iseenesest alust väita, et hageja last ei hoolda. Ka lasteaias käiv laps vajab kodust hooldust ja kasvatamist. Samas on hagejal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni õigus lapsehoolduspuhkusele ning väide, et hageja hooldades alla kolmeaastast last kuritarvitab olukorda, on antud juhul ainetu. Sotsiaalkindlustusameti tõendi (tl 4) kohaselt saab J. L. alates 01.06.2010 peretoetust 900 krooni kuus. AS Remeksi Keskus tõendite (tl 21, 68,69) kohaselt on V. L. keskmine töötasu ajavahemikus jaanuar 2010 kuni detsember 2010 olnud 15 420 krooni. Eesti Töötukassa otsuste (tl 49-51) kohaselt on J. L. võetud töötuna arvele 03.08.2010 ning talle hüvitise maksmise perioodiks on 10.08.2010 kuni 05.02.2011. Eesti Töötukassa poolt on hagejale makstud töötuskindlustushüvitist 09.09.2010 2604,75 krooni, 08.10.2010 3380,10 4 krooni, 08.11.2010 3476,75 krooni, 09.12.2010 3128,10 krooni, ning 07.01.2011 183,83 eurot. Hageja poolt esitatud arvestuse (tl 59) kohaselt on tema vajalikud kulud kuus 4400 krooni/281,2 eurot, sh kommunaalmaksed 500 krooni/32 eurot, toit 2000 krooni/128 eurot, rõivad, jalatsid 1000 krooni/64 eurot, isikliku hügieeni tarbed 300 krooni/19,17 eurot, vitamiinid 100 rooni/6,4 eurot, muud kulud 300 krooni/19,17 eurot, transpordikulud 200 krooni/12,8 eurot. Kostja poolt esitatud kalkulatsiooni (tl 20) kohaselt on tema enda ülalpidamiseks vajalikud kulud 7 100 krooni/453,77 eurot. Pooled kirjalikke tõendeid nende ülalpidamiseks vajalike kulutuste kohta esitanud ei ole, mistõttu kohus lähtub nii hageja kui kostja vajalike ülalpidamiskulude suuruse määramisel Statistikaameti andmetest (tl 58), mille kohaselt ühe liikmega leibkonna arvestuslik elamusmiinimum on ühes kuus (30 päeva) on 170 eurot. Seega ei ole hageja poolt nõutava elatise suurus 2175 krooni/139,01 eurot liialdatud.
sätestab alused, mille esinemisel võib kohus ülalpidamisnõuet piirata või selle täiesti ära jätta. Tegemist on kohtu kaalutlusõigust sisaldava sättega, mille kohaldamisel tuleb lähtuda õigluse ja mõistlikkuse põhimõtetest. Kostja on esitanud väite, et kuna antud juhul oli poolte abielu kestvus lühike, ei ole alust hagejale kui kostja endisele abikaasale elatist määrata. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Antud juhul tuleneb elatise nõue asjaolust, et hageja poolte ühise lapse hooldamise tõttu ei saa ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Pooltel ühise lapse sünd, millega kaasneb lapse hooldamise vajadus, ei ole iseenesest sõltuvuses abielu pikkusest ning abielu kestvus iseenesest ei saa lapse sündimise fakti mõjutada. Samuti on
lg1 sätestatud lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus juba seadusest tulenevalt piiratud tähtajaga, s.o kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Arvestada tuleb ka hageja hooldada jäetud alaealise huvidega, sest alla kolmeaastase lapse tervise ja heaolu huvides on ilmselt parem kui teda igapäevaselt hooldatakse ja kasvatakse kodus, mitte aga näiteks lasteaias. Kostja on esitanud tõendi (tl 64), et ta on tasunud 04.12.2010 kohtutäituri kaudu hagejale 13,972,44 krooni. Kostja leiab, et hagejal on võimalik end nimetatud rahaliste vahendite arvel ülal pidada. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et eeltoodud summa näol on tegemist lapsele väljamõistetud elatise võlgnevusega. Tulenevalt
§-st 100 lg 2 lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Seega ei saa hageja lapsele ülalpidamiseks saadavat elatist kasutada enda ülalpidamiseks vajalike kulutuste tegemiseks. Kostja on esitanud väite, et tal tuleb igakuiselt toetada oma töövõimetut isa 1000 – 1500 krooniga. Arstliku ekspertiis otsuse (tl 25-27) kohaselt on V. L.le määratud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi ning tema töövõime kaotuse protsent on 100%. Samas pole kohtule esitatud tõendeid V. L. puudega seotud vajalike lisakulutuste suuruse kohta ning selles, et nimetatud isiku varaline seisund ei võimalda tal endal oma sissetulekute arvel neid kulutusi kanda. Kohus juhib kostja tähelepanu
lg 1, mille kohaselt abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Sellest tulenevalt peaks abivajavale V. L.le ülalpidamist andma esmalt abikaasa. Vaid juhul, kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abivajavale abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist abivajava isiku sugulased. Seega ei ole kostja väide töövõimetu vanema toetamise kohta tõendatud ega põhjendatud. 5 Kostja on esitanud väited, et hagejal on piisav sissetulek, kuna teda peavad ülal tema vanemad, samuti kuulub hageja vanematele mitu kinnistust. Perekonnaseadusest tulenevalt ei ole hageja vanemad kohustatud hagejat kui täisealist last ülal pidama. Asjaolu, et hageja vanemad on hagejale kostja (kohustatud isiku) asemel ülalpidamist andnud, ei vabasta iseenesest kostja
Hageja isale kuuluv kinnisvara (tl 28-30) ei kuulu hagejale. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades kostja enda ülalpidamiseks vajalikke kulutusi ja kohustusi (tl 22), leiab, et kostja on suuteline andma hagejale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata igakuise elatusrahana 139,01 eurot. Kuna hagejale on ajavahemikus 10.08.2010 kuni 07.01.2011 Eesti Töötukassa poolt makstud suuremaid summasid, kui on hageja elatusmiinimum (170 eurot) ning seega omas hageja nimetatud ajavahemikus vahendeid enda ülalpidamiseks, leiab kohus põhjendatud olevat jätta selle perioodi eest elatis välja mõistmata. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat mõista kostjalt hageja kasuks viimase ülalpidamiseks välja elatis igakuise elatusrahana 139,01 eurot ajavahemikus 09.07.2010 kuni 08.02.2010 ning alates 08.01.2011 kuni tütre L. L. kolmeaastaseks saamiseni, so kuni 24.detsembrini 2011 või kuni poolte varalise seisundi muutumiseni. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Seega elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtuvalt TsMS § 163 lg1 leiab kohus põhjendatud olevat jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.