Obsah (7)

§ 67§ 100§ 101§ 50§ 651§ 93§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-669 Otsuse kuupäev 30.08.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov´i kaebus Viru Vangla 27

) §-de 22, 30-32, 3438, 41, 43 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinni peetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Kartseri karistus määrati A. Streltsov´ile selle eest, et ta 30.12.2009.a kella 08:35 ajal pani toime distsipliininõuete rikkumise, mis fikseeriti vanemvalvur Ranno Tohver´i 30.12.2009.a ettekandega nr

1. Rikkumine väljendus selles, et A. Streltsov ei allunud P-hoone kartseriosakonnas kambris nr 1284 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele anda kartseris arvel olev riietus tagasi ning riietuda ümber oma isiklikesse riideesemetesse seoses toimuva kohtuistungiga. Käskkirja kohaselt keeldus A. Streltsov väljumast oma kambrist ja nõudis enne kohtusse minekut end pesta ja habet ajada. Kuna vahistatu keeldus kohtuistungile minemast, siis kasutati tema suhtes füüsilist jõudu ning ta paigutati vastuvõtuosakonna kambrisse. 01.02.2010.a esitas Aleksandr Streltsov Viru Vanglale seoses 30.12.2009.a etappi viimisega vaide. Sama juhtumi osas esitas A. Streltsov 03.01.2010.a vanglale ka kaebuse, kus taotles 500 000 krooni ulatuses kahju hüvitamist. Kahjunõue tagastati A. Streltsov´ile 07.04.2010.a kuna vangla ei jõudnud taotlust tähtaegselt menetleda ning A. Streltsov oli Tartu Halduskohtule esitanud taotluse, kus taotles 500 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel. Tartu Halduskohus oli haldusasjas nr 3-10-477 võtnud A. Streltsov´i kaebuse 18.03.2010.a menetlusse. Viru Vangla ei olnud A. Streltsov´i 01.02.2010.a vaide osas veel vaideotsust teinud kui 08.03.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov´i kaebus Viru Vangla 27.01.2010.a käskkirja nr 6-3/175-D peale ja Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 500 000 eurot. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-10-
2. Tartu Halduskohtu 13.05.2010.a kohtumäärusega tagastati A. Streltsov´i kaebus haldusasjas nr 3-10-669 osaliselt, s.o. A. Streltsov´i taotlus Viru Vangla tegevusega – 30.12.2009.a enne kohtusse minekut ei võimaldatud pesta ja habet ajada ning etapiautoni transportimisel vanglaametnike poolt füüsilise vägivalla kasutamine – tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 500 000 eurot põhjusel, et kohtu menetluses on samade poolte vahel sama asi sama eseme kohta samal alusel (haldusasi nr 3-10-477). Kohus märkis, et tähtsust ei oma asjaolu, et haldusasja nr 3-10-669 raames esitatud kaebuses on kaebaja märkinud kahjunõude suuruse eurodes, kuna kaebuse ese, alus ning vaidluse pooled on kattuvad. Ülejäänud nõude osas jäeti A. Streltsovi kaebus 13.05.2010.a kohtumäärusega käiguta. Oma 25.05.2010.a vastuses käiguta jätmise määrusele täpsustas A. Streltsov oma kohtule esitatud nõuet. Ta soovis Viru Vangla 27.01.2010.a käskkirja nr 6-3/175-D õigusvastasuse tuvastamist ning nimetatud käskkirja alusel kartseris veedetud 12 päeva eest mittevaralise kahju hüvitist summas 17 000 krooni 28.06.2010.a kohtumäärusega tagastati A. Streltsovi kaebus osaliselt, s.o. 17 000 krooni kahjunõude osas, sest kaebuse esitajal oli selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. 28.06.2010.a määrusega võttis kohus menetlusse A. Streltsov´i kaebuse Viru Vangla 27.01.2010.a käskkirja nr 6-3/175-D (12 ööpäeva kartserit) õigusvastasuse tuvastamise nõudes. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt pidi A. Streltsov sõitma 30.12.2009.a kohtusse. Ta viibis sellel ajal Viru vangla P-2 kambris
3. Peaaegu nädal enne seda rääkis kaebaja iga päev P-2 sektori valvuritele, et enne kohtusse minekut peab ta ennast pesema ja korda tegema, kuid vanglaametnikud ignoreerisid seda. Kaebuse esitaja ei nõustunud seepeale 30.12.2009.a kella 08:35 ajal kohtusse minemiseks riidesse panemisega ja keeldus saapaid jalga panemast. Kaebaja märgib, et teda hakati seepeale kambris nr 1284 murdma, et ta etapiautoni viia. Kaebaja keeldus kartserist väljumast enne, kui vanglaametnikud annavad talle habemeajamiseks vajalikud esemed. Valvur Ranno Tohver, tema abiline ja veel kolm ja hiljem neli valvurit väänasid tema käsi ja tirisid väänatud kätega ning paljajalu ta etapiautoni, kuid sel ajal oli väljas külm. Kaebuse esitaja leiab, et tal on endal õigus otsustada, kas ta läheb kohtusse või mitte ja kuidas ta ennast sinna riidesse paneb. Valvurid peavad teda aitama, et ta näeks normaalne välja, nemad aga tegid vastupidi. Kinnipeetav peab jälgima hügieeni nõudeid ja kaebuse esitaja ei soovinud minna kohtusse habemega. Tal oli seljas spetsiaalne kartseri riietus, need olid kerged riided. Kuna kaebuse esitajal ei lastud ennast 2 korda teha, oli ta tujust ära ja ei olnud kohtuks valmis. Omad riided on tal olemas ja kohtus käib ta nii nagu heaks arvab, paneb sellised riided selga nagu tahab. Jõhvis on kaebuse esitaja käinud kohtus kas oma või kartseri riietes. Kartseris ei saanud A. Streltsov pesta. Seep ja kraanikauss olid olemas, kuid kuuma vett seal ei ole ja habemeajamisvahendid võetakse ära. Kaebaja hoiatas vanglat eelnevalt, et kui ta ei saa habet ajada, siis ta kohtusse ei lähe. Ta tunneb ennast siis halvasti. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus korralik välja näha. Eelnevalt on ta saanud etappi sõites habet ajada. Sel päeva kohtusse jõudes, kohtunik vaatas, milline ta välja näeb ja lükkas istungi kaebuse esitaja taotlusel edasi. Tegemist oli kriminaalasjaga, milles kaebuse esitaja on süüdistatav. Valvuritel ei ole õigus sekkuda tema isiklikku ellu. A. Streltsov leiab, et Viru Vangla on oma tegevusega tugevalt rikkunud kaebaja õigusi ning vabadusi ning teda on ebaseaduslikult koheldud, millega on tekitatud kaebajale moraalset ja füüsilist kahju. Kaebuse esitaja palub kohtul tunnistada Viru Vangla 27.01.2010.a käskkiri nr 6-3/175-D millega talle määrati ülalnimetatud intsidendi eest 12 ööpäeva kartserit, õigusvastaseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

§ 67

p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

§ 67

p 2 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud julgeoleku tagamiseks mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus täita vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja – teenistujate seaduslikele korraldustele.

§ 100

kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele anda kartseris arvel olev riietus tagasi ja riietuda ümber isiklikesse riietesse mitte allumises ja vanglaametnike teenistuskohustuste täitmise takistamises, kuna kaebaja keeldus oma kambrist väljumast. 30.12.2009.a toimus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas istung, millest A. Streltsov pidi osa võtma. Vanemvalvur Ranno Tohver andis 30.12.2009.a kella 08:35 ajal A. Streltsov'ile korralduse anda seoses kohtuistungiga kartseris kandmiseks ettenähtud riietus lattu hoiule ja panna selga oma isiklikud riided. A. Streltsov korraldusele ei allunud, keeldus kambrist väljumast ning ütles, et tema kohtusse ei lähe enne, kui saab kätte oma pesemisasjad ja habemeajamisvahendid. Kuna A. Streltsov keeldus kambrist väljumast, takistas A. Streltsov vanglaametnike teenistuskohustuste (kaebaja ootekambrisse viimine) täitmist ning vanglaametnikud olid sunnitud kasutama A. Streltsov`i suhtes füüsilist jõudu ootekambrisse viimiseks. Füüsilise jõu kasutamine väljendus selles, et vanglaametnikud võtsid kaebaja mõlemast käest, et viia kaebaja ootekambrisse. 3 A. Streltsov oli kohustatud vanglaametniku korraldusele alluma, isegi juhul kui A. Streltsov leidis, et temale antud korraldus ei ole seaduslik. Riigikohus on oma 01.03.2007.a lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 Ig-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Aleksandr Streltsov'ile antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. A. Streltsov'i põhjendus, et ta ei soovinud kohtusse minna enne kui talle on võimaldatud end pesta ja habet ajada, ei õigusta allumatust. Kaebaja kandis kartserikaristust ning vanglasisekorra eeskirja (VSkE) § 601 kohaselt ei ole kartserikambris lubatud esemete loetelus habemeajamisvahendeid. Seega ei olnud vanglaametnikel kohustus väljastada A. Streltsov'ile habemeajamisvahendeid tema soovi peale, vaid vanglaametnikud väljastavad habemeajamisvahendid ajal, mil on ettenähtud duši kasutamine.

§ 50

lg 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kartseriosakonnas, kus viibis A. Streltsov, on vanglasiseselt määratud duši kasutamine neljapäeviti, seega on vangla poolt tagatud

ettenähtud duši kasutamine ning kaebajal ei olnud õigust nõuda enne kohtuistungit habemeajamisvahendeid ja duši alla viimist. Igapäevaselt hügieeni eest hoolitsemiseks on kartserikambris tagatud külm vesi. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanemvalvur Ranno Tohver`i ettekandega nr 5310. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumine ning vanglateenistujate teenistuskohustuste täitmise takistamine on vastuolus

§ 67

p-des 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Toomas Pastak, kes teavitas kaebajat 05.01.2010.a menetluse alustamisest ning andis võimalus selgituste andmiseks. A. Streltsov seletusi anda ei soovinud. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 22.01.2010.a distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 25.01.2010.a. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale A. Streltsov'ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja Viru Vangla 27.01.2010.a käskkirja nr 6-3/175-D, millega talle määrati karistus 12 ööpäeva kartserit selle eest, et ta (t.l. 53) pani 30.12.2009.a kella 08:35 ajal toime distsipliininõuete rikkumise, mis seisnes selles, et olles kambris nr 1284 4 ei allunud kaebaja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele anda kartseris arvel olev riietus tagasi ning riietuda ümber oma isiklikesse riideesemetesse seoses toimuva kohtuistungiga. Vahistatu keeldus väljumast oma kambrist ja nõudis, et ta saaks enne kohtusse minekut end pesta ja ajada habet. Käskkirja nr 6-3/175-D täitmiseks paigutati kaebaja 09.02.2010.a kartserisse ja vabastati sealt 20.02.2010.a kell 12:30 (t.l. 60). Seega on karistus ära kantud. Kaebaja taotles nimetatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja märkis põhjendatud huvina – kahjunõude suuruses 17 000 krooni esitamine (t.l. 34) selle eest, et ta oli 12 ööpäeva kartseris õigusvastaselt. Haldusasjas nr 3-10-477 on 28.07.2010.a tehtud kohtuotsus, millega A. Streltsov´i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju suuruses 500 000 krooni hüvitamise nõudes on jäetud rahuldamata. Kaebaja väitis, et tal ei võimaldatud 30.12.2009.a vanglas, enne kohtuistungit tema kriminaalasjas Viru Maakohtus, end pesta ja habet ajada ja tema suhtes kasutati Viru Vangla ametnike poolt füüsilist vägivalda, mille tagajärjel valutasid käsi, õlg ja selg. Teda sunniti kõndima 100 meetrit paljajalu mööda külma kivipõrandat kuni konvoiautoni, samuti teda solvati ja alandati, tekitades talle füüsilist ja hingelist valu ja ta nõudis selle eest mittevaralist kahju suuruses 500 000 krooni. Ülalnimetatuga on tuvastatud, et haldusasjades nr 3-10-669 ja nr 3-10-477 on kaebuse ese ja nõue erinevad. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus alljärgnevatel põhjustel. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja kandis 30.12.2009.a distsiplinaarkaristust kartseris. 30.12.2009.a kell 10:00 toimus Viru Maakohtus kriminaalasja istung, kus kaebaja oli süüdistatav. Samal päeval kella 08:35 paiku ei täitnud kaebuse esitaja vanemvalvur Ranno Tohver´i korraldust anda kartseris arvel olev riietus tagasi ning riietuda ümber oma isiklikesse riideesemetesse seoses toimuva kohtuistungiga. Vahistatu keeldus väljumast oma kambrist ja nõudis, et ta saaks enne kohtusse minekut end pesta ja ajada habet.

§ 651

lg 2 kohaselt kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

§ 93lg 1 kohaselt kannab vahistatu isiklikke riideid.

Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse. Seega oli vanglaametnikul õigus anda kaebajale käskkirjas märgitud korraldus. Kaebaja väide, et vanglaametnikud ei ole täitnud tema palvet ega võimaldanud enne kohtuistungit pesta ja habet ajada, ei ole käesolevas asjas asjasse puutuv.

§ 50lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.

Kuna kartseris oli kaebajale võimaldatud dušši all käimine üks kord nädalas neljapäeviti ja see oli 24.12.2009.a, siis on arusaadav, et kaebaja tahtis 30.12.2009.a habet ajada ja puhas olla enne kohtuistungit, kuid see ei õigusta tema käitumist ja korralduse mittetäitmist. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja eiras vanglaametniku korraldust, rikkus Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 ja tema süü on sellega tõendatud ja määratud karistus on 5 õiguspärane ja karistuse määr motiveeritud. Märgitud on, et kaebaja omab 60 kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on süstemaatiline korrarikkuja. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarkaristus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Juhindudes HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega ei ole alust käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 6