KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-25590 Otsuse kuupäev 09. märts 2011.a Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi O. S. hagi A. M.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja

) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust. 2

§ 94

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

§ 84lg 1 p 2 kohaselt, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Kohtuistungil ei olnud vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Kostja tunnistas, et J. S. põlvneb temast. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega leiab kohus, et alaealise J. S. põlvnemine A. M.`ist on tõendamist leidnud. Kostja väljamõistetava elatise suurusega nõus ei ole, kuna ta on töötu. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et hageja O. S. on alaealise lapse J. S. ema, seega lapse seaduslik esindaja. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Seega on kostja, kui alaealise J. S. isa, kohustatud teda ülal pidama. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (

§ 100

lg 1, 2, 4).

101 lg1 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad

§ 102lg 2.

Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

Rahaliste vahendite puudumine ei vabasta kostjat iseenesest elatise maksmise kohustustest. Seega puuduvad

§ 102

lg 2 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla

§ 101lg 1 nimetatud suuruse. 3

§ 96

sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Hagiavaldus on kohtule esitatud 28.05.2010.a. Hageja palus välja mõista elatise alates 01.10.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108

). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-36-08 leidnud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse J. S. (sündinud 11.03.2008.a.) ülalpidamiseks alates 01.10.2009 igakuise elatusrahana 139,01 eurot kuni J. S. täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. MENETLUSKULUDE JAOTUS Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülatoodust lähtuvalt jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda. Viru Maakohtu
3. septembri 2010 määrusega anti hagejale riigipoolset menetlus – ja riigi õigusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja määrati talle riigi õigusabi osutaja advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja vabastati, mõista kostjalt välja riigituludesse vastavalt TsMS § 190 lg
4. Menetluskulu on riigilõiv 319,55 eurot. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (kostja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber
5. Hagejale osutatud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. 4