3-10-225 3-10-226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 16.07.2010; Tallinn Haldusasja number 3-10-225 (liidetud haldusasjaga 3-10-226) Haldusasi M.H.`i ja L.J. kaebus Notarite Koja kohustamiseks maksta kaebuse esitajatele täiendavalt notari kandidaaditeenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas või alternatiivselt kohustada Notarite Koda täiendavalt maksma 1 kuu notarikandidaadi ametipalga suurust hüvitist koos vastava ametipalga maksmise nõudega lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest ATS § 134 lg 3 alusel või alternatiivselt viivist tulenevalt VÕS §-st 113 Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 28.06.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitajad (avaldajad) – M.H. ja L.J., lepingulised esindajad vastavalt A. Junti ja K. Kägi; Vastustaja – Notarite Koda, volitatud esindaja A. Vutt; Kaasatud isik – justiitsminister, volitatud esindaja G. Vaikmaa 2 RESOLUTSIOON Rahuldada kaebused ja teha Notarite Kojale ettekirjutus maksta M.H.’ile ja L.J.’le notari kandidaaditeenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist lisaks varasemalt tasutud kahe kuu notarikandidaadi ametipalga suurusele summale veel nende 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas ning lähtuvalt ATS § 134 lg-st 3 täiendavalt 1 kuu notarikandidaadi ametipalga suurust hüvitist lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest (HKMS § 26 lg 1 p 2); Mõista Notarite Kojalt M.H.’i kasuks välja menetluskulud summas 9 370 (üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni ja L.J. kasuks menetluskulud summas 4 330 (neli tuhat kolmsada kolmkümmend) krooni Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 16.07.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Justiitsministri 27.11.2009 käskkirjaga nr 388-k peatati kaebuse esitajate notarikandidaadi teenistus ning nimetatud käskkirjaga kohustati Notarite Koda maksma kandidaaditeenistuse peatamisel hüvitist vastavalt notariaadiseaduse §-le
- Notarite Koja 09.12.2009 kirjaga teatati kaebuse esitajatele, et Notarite Koda maksab hüvitise kandidaati 2 kuu tasu ulatuses peale tasustamata puhkuse lõppemist. Kaebustest nähtuvalt kanti nimetatud summa avaldajate pangakontole. 28.01.2010 esitasid M.H. ja L.J. Tallinna Halduskohtule kaebused nõudega kohustada Notarite Koda maksma notari kandidaaditeenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist täiendavalt 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas või alternatiivselt kohustada Notarite Koda maksma täiendavalt 1 kuu hüvitist notarikandidaati ametipalga suuruses summas koos vastava ametipalga maksmise nõudega lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest ATS § 134 lg 3 alusel või siis alternatiivselt viivist tulenevalt VÕS §-st
- Tallinna Halduskohtu 02.03.2010 määrusega võeti M.H.i kaebus (haldusasi 3-10-225) menetlusse (tl 35-36) ning 03.03.2010 määrusega võeti L.J. kaebus (haldusasi 3-10-226) menetlusse. Tallinna Halduskohtu 24.05.2010 määrusega liideti haldusasjad 3-10-225 ja 3-10-226 ühte menetlusse ning määrati kindlaks kohtuistungi aeg. Liidetud haldusasjade ühiseks numbriks loeti 310-
- KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 3 L.J. ja M.H. nimetati justiitsministri 06.09.2006 käskkirjaga nr 351-k notarikandidaatideks. Notarikandidaadid nimetati teenistusse arvestades vabade notari ametikohtade olemasolu. Kandidaaditeenistusse nimetatutel oli õigustatud ootus positiivse notarieksami sooritamise järel notari ameti pidamisele. Notarite Koda ja kaebuse esitajad sõlmisid
- aastal kandidaaditeenistuse lepingu nr 83 (L.J.) ja lepingu nr 76 (M.H.). Nimetatud lepingute punkti 2.1 järgi asus notarikandidaat Notarite Koja poolt määratud väljaõppele 06.11.
- Eksami sooritanud notarikandidaat oli kohustatud kandideerima notari ametikoha konkursil. Notari nimetab vastavalt NotS § 8 lg 2 ametisse justiitsminister. Kandidaaditeenistus lõpeb notariks nimetamisega (NotS § 28 lg 3).
- aastal otsustasid Notarite Koda ja justiitsminister vabu notari ametikohti mitte välja kuulutada. Notarite Koda ja L.J. sõlmisid 30.12.2008 ja Notarite Koda ning M.H. 13.03.2009 kandidaaditeenistuse lepingu lisa nr 1, mille kohaselt jäi L.J. palgata puhkusele alates 12.01.2009 kuni 31.12.2009 ja M.H. alates 23.03.2009 kuni 31.12.
- 08.06.2009 jõustusid NotS muudatused, millega muuhulgas nähti ette kandidaaditeenistuse peatumise institutsioon. 14.10.2009 esitasid kaebuse esitajad Notarite Kojale avalduse oma kandidaaditeenistuse peatamiseks ja hüvitise väljamaksmiseks vastavalt NotS §-dele 25 ja § 573, lisades andmed oma avaliku teenistuse staaži kohta. 19.11.2009 said kaebuse esitajad 09.11.2009 toimunud Notarite Koja eestseisuse koosoleku protokolli, mille kohaselt teeb Notarite Koda justiitsministrile ettepaneku 10 notarikandidaadi, sealhulgas kaebuse esitajate, kandidaaditeenistuse peatamiseks alates seni vormistatud tasustamata palgata puhkuse lõppemisest ning teatab sellest ning tasustamata puhkuse lõppemise järel kahe kuu tasu ulatuses hüvitise maksmisest eksami sooritanud kandidaatidele. Lisaks märkis eestseisus, et "ei välista kandidaaditeenistusele eelnenud ajal avalikus teenistuses oldud aja eest hüvitise saamist, kui makstakse riigi poolt". Seega Notarite Koja eestseisus nõustus, et hüvitist tuleb tasuda vastavalt varasemale avaliku teenistuse staažile, kuid käesoleval ajal keeldub täitmast justiitsministri käskkirjaga talle pandud kohustust. Justiitsminister andis 27.11.2009 välja käskkirja nr 388-k, millega peatas kümne notarikandidaadi, sealhulgas kaebuse esitajate suhtes kandidaaditeenistuse alates 01.01.2010 ja kohustas Notarite Koda maksma igale notarikandidaadile hüvitist vastavalt NotS §-le
- Samuti teatati Notarite Koja 09.12.2009 kaaskirjaga nr 9-3/410, et Notarite Koda maksab hüvitise kandidaadi kahe kuu tasu ulatuses. Samuti tehti kirjas ettepanek sõlmida kandidaaditeenistuse lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste lõpetamise kokkulepe. Notarite Koda maksis 30.12.2009 kaebuse esitajatele välja hüvitise üksnes kahe kuu tasu ulatuses. Kaebuse esitajad peavad vastustaja tegevust (toimingut) seadusega mitte kooskõlas olevaks, leides, et talle tuleb hüvitis kandidaaditeenistuse peatamisel maksta vastavalt ATS §-le 131 kümne kuu tasu ulatuses. Notarite Koda ei ole isegi kaebuse esitaja kandidaaditeenistuses oldud aega, mis näeb ette kolme kuu tasu ulatuses hüvitise maksmise, arvestanud. Notarikandidaadi teenistussuhte peatamise puhul on sisuliselt tegemist koondamisega ning NotS § 573 alusel makstava hüvitise puhul vastavalt koondamishüvitisega. Seda seisukohta kinnitab ka NotS muutmise eelnõu seletuskiri, kus NotS täiendamist paragrahviga 573 põhjendati järgmiselt: "Kuivõrd praegu kandidaaditeenistuses olevatel notarikandidaatidel on õiguspärane ootus, et nende kandidaaditeenistus kulgeb vastavalt sellele, kuidas seni seadus ette nägi, siis tuleb seadusesse 4 lisada rakendussäte, et enne notariaadiseaduse kandidaaditeenistuse peatumise regulatsiooniga täiendamist kandidaaditeenistusse võetud, notari eksami sooritanud notarikandidaatide suhtes saab kandidaaditeenistuse peatamist rakendada vaid juhul, kui kandidaadile makstakse koondamishüvitis vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le
- Selline regulatsioon vastab ka töö- ja teenistussuhete üldistele põhimõtetele." Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse printsiip. Vastavalt üldtunnustatud õigusteooriale ja Riigikohtu praktikale peab kõnealune printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Kui seadusandja ei oleks tahtnud hüvitise suuruse määramist siduda avaliku teenistuse staažiga, oleks kaebuse esitajate arvates olnud võimalik määrata hüvitise konkreetne suurus kindlaks samas normis ehk siis notariaadiseaduses kui eriseaduses. Seda ei ole käesoleval juhul tehtud. Järelikult tuleb NotS § 573 tõlgendada selliselt, nagu õigusnorm expressis verbis ette näeb. Kandidaaditeenistuse puhul on tegemist avaliku teenistuse eriliigiga. Seda on tõdenud ka vastava ala spetsialist, Tartu Ülikooli haldusõiguse lektor Ene Andresen, keda on notariõiguse asjatundjana tunnustanud nii Justiitsministeerium kui ka Notarite Koda. Töösuhe on lepinguline suhe. Lepinguliste suhete puhul kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mis muuhulgas tähendab, et pooled on omavahelise lepingu sisu kujundamise osas vabad. Kandidaaditeenistuses ei ole notarikandidaadil teenistuse täpsete tingimuste kujundamis- ega kokkuleppevabadust. Tulenevalt avalikku teenistust kui ka tööõigussuhteid reguleerivatest normidest tuleb vastavasisulised hüvitised välja maksta hiljemalt teenistus- või töösuhte lõppemise päeval. Seetõttu on kaebuse esitajal lisaks seadusjärgsele hüvitisele õigus nõuda ka õigeaegselt tasumata summalt viivist iga viivitatud päeva eest keskmist palka (ATS § 134) või vähemalt viivist (VÕS § 113). Notarite Koja tegevus pärast kandidaaditeenistuse peatamist ja hüvitise osalist maksmist 30.12.2009 oli selline, nagu oleks kaebuse esitaja kandidaaditeenistus lõppenud, aga mitte üksnes peatunud. Sisuliselt võib toimingut hinnata kui koondamist. NOTARITE KOJA (VASTUSTAJA) SEISUKOHT Kaebuse esitajad nimetati justiitsministri poolt notarikandidaadiks augustis 2006 toimunud konkursi tulemusel. Enne seda konkurssi oli notariaadimäärustikus suurendatud notarite ametikohtade arvu 134-ni eesmärgiga täita need kohad paari aasta jooksul.
- aastal oli selge, et muutunud majanduslikus olukorras ei ole sellisele hulgale notaritele piisavalt tööd ning notarite arvu vähendati 111-ni. Kuna majanduslangusest tulenevalt on notariaaltoimingute arv jätkuvalt vähenenud, ei ole perspektiivi uute notarikohtade väljakuulutamiseks enne
- a lõppu, mil eelduslikult peaksid mõned ametisolevad notarid jääma pensionile.
- a lõpuks oli notarieksami sooritanud kokku 14 notarikandidaati. Kuni 08.06.2009 kehtinud NotS nägi sisuliselt ette üksnes võimaluse, et kandidaaditeenistuse eduka lõppemise puhul saab kandidaat notariks. Pärast notarieksami sooritamist kaebuse esitajate poolt oli selge, et uusi notarikohti niipea välja ei kuulutata ning seega oleks olnud võimalus kohaldada NotS § 25 lg 3, mille kohaselt oleks kandidaaditeenistus jätkunud kuni kandidaadi notariks saamiseni. Reaalselt oleks see tähendanud kandidaaditeenistuse jätkumist mitme aasta jooksul, mis aga ei rahuldanud sisult enamust notarikandidaatidest (sh kaebuse esitajaid). Kujunenud olukorras oleks olnud lahenduseks kas kandidaaditeenistusest lahkumine (mis tähendab notariks saamise võimaluse kaotamist) või siis lahendus, milles kokku lepiti. Kokkulepe sisaldas kandidaaditeenistuse 5 peatamist, mis tähendas, et kandidaadid ei minetanud võimalust saada tulevikus notariks ning said samas vabaduse asuda muule tööle või ametisse, mida kaebuse esitajad ka tegid. Kaebajad tuginevad oma nõudes väitele, et nende kui notarikandidaatide ja Notarite Koja vahel oli avalikust teenistusest tulenev õigussuhe ning on oma nõuded antud väitele rajanud. Vastustaja leiab, et selline seisukoht ei ole põhjendatud. Avaliku teenistuse olemuse määrab ATS, mille § 1 kohaselt on avalikuks teenistuseks töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Ametiasutuse mõiste avab ATS § 2, mis sisaldab ametiasutuste loetelu. Notarite Koda ei ole nimetatud ametiasutuste loetelus, samuti ei vasta ta ametiasutuse eeltingimusele, kuna Notarite Koda ei finantseerita riigieelarvest. Kandidaaditeenistuse sisu määrab NotS § 25 ning ka selles ei ole nimetatud, et kandidaaditeenistus on avalik teenistus. Antud asjas on segadust tekitav NotS §
- Notarite Kojal ei ole võimalik anda tõlgendusi antud normile. Justiitsministeerium on aga asunud seisukohale, et NotS §-s 573 tehtud viide ATS §-le 131 ei tähenda, et notarikandidaat on avalikus teenistuses, vaid viitega sooviti määrata, millises summas tuleks kandidaaditeenistuse lõppemisel hüvitis maksta. Samuti on leitud, et antud normist ei tulene notarikandidaadi olemine avalikus teenistuses, kuna selleks oleks vajalik vastav otsene seaduse säte, mida aga ei ole kehtestatud. Vastustaja leiab, et selline käsitlus on õige ning põhineb seadusel. Seadus näeb otseselt ette juhtumid, mil õigussuhe on käsitletav avaliku teenistusena ning antud olukorda ei ole seaduses sellisena ette nähtud. Iseenesest on võimalik, et mingi olukorra õiguslikuks lahendamiseks n.ö laenatakse reeglistik teisest seadusest. Seega on seaduse kohaldamine võimalik üksnes selliselt, et ATS-ist võetakse hüvituse maksmise metoodika kandidaaditeenistuse peatumisel ning seda metoodikat kohaldatakse üksnes kandidaaditeenistusele. Seega on hüvitise suuruse määramisel võimalik lähtuda üksnes kandidaaditeenistuse ajast ning teha arvestused vastavalt sellele. Eeltoodust tulenevalt ei põhine kaebuse esitaja poolt nõutav hüvitis kogu tema avalikus teenistuses oldud aja eest kokku 10 kuu tasu ulatuses (st lisaks tasutule 8 kuu tasu) seadusel. Kandidaaditeenistuse alguseks ei ole mitte justiitsministri käskkirja andmise aeg, vaid aeg, mil isik asus faktiliselt väljaõppele. Seda seisukohta kinnitab Notariaadimäärustiku § 71 lg 1, mis kohustab kandidaaditeenistusse nimetatud isikut asuma väljaõppele kolme kuu jooksul kandidaaditeenistusse nimetamise päevast arvates. Seega on kandidaaditeenistuse alguse aeg 06.11.
- Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et M.H.i ametniku teenistuslehelt tuleneb, et kuni 31.10.2006 oli ta avalikus teenistuses Laekvere vallavalitsuses ning ei saanud seega olla notarikandidaadi teenistuses. M.H. sooritas notarieksami järeleksamil 02.12.
- 13.03.2009 sõlmisid M.H. ja Notarite Koda kokkuleppe palgata puhkusele jäämise kohta alates 23.03.2009 kuni 31.12.
- M.H. asus 16.03.2009 tööle Lääne-Viru Omavalitsuste Liitu. Seega täitis M.H. notarikandidaadi ülesandeid NotS § 25 lg 1 tähenduses perioodil 06.11.2006-23.03.
- See periood on alla 3 aasta ning järelikult oli õigustatud hüvitise maksmine ATS §-s 131 lg 1 p 1 sätestatud suuruses. Vastavalt vastustaja poolt märgitule tuleneb L.J. ametniku teenistuslehelt, et kuni 03.11.2006 oli ta avalikus teenistuses Tallinna Linnavalitsuses. L.J. sooritas notarieksami järeleksamil 02.12.
- 30.12.2008 sõlmisid L.J. ja Notarite Koda kokkuleppe palgata puhkusele jäämise kohta alates 12.01.2009 kuni 31.12.
- L.J. on asunud avalikku teenistusse Keskkonnaametisse 01.02.
- Seega täitis L.J. notarikandidaadi ülesandeid NotS § 25 lg 1 tähenduses perioodil 06.11.2006-12.01.
- See periood on alla 3 aasta ning järelikult oli õigustatud hüvitise maksmine ATS §-s 131 lg 1 p 1 sätestatud suuruses. 6 Lisaks eelnevale märgib vastustaja, et ei nõustu kaebuses esitatud viivisenõudega ATS § 134 lg 3 alusel. Antud juhul ei ole tegu avalikust teenistusest tuleneva suhtega ning vastav seadus ei ole selles osas kohaldatav. KAASATUD ISIKU (JUSTIITSMINISTRI) SEISUKOHT Kaasatud isik on arvamusel, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleks jätta rahuldamata. Vastustaja poolt 30.12.2009 kaebaja pangakontole teostatud ülekanne on haldustoiming, mille sooritamine otsustati eelnevalt eelmärgitud justiitsministri käskkirjaga. Nimetatud haldusakt kehtib, mis reguleerib ka toimingu õiguspärasust. Vaieldamatult on toimingu sooritamisel lähtutud haldusaktist. Enne toimingu sooritamist pöördus vastustaja selgitustaotlusega Justiitsministeeriumi poole, soovides selgitusi käskkirjast tuleneva kohustuse täitmise s.o hüvitise maksmise osas. Justiitsministeeriumi 02.11.2009 kirjas nr 14-7/12682 selgitati vastustajale käskkirja täitmise seisukohast olulisi küsimusi. Toimingu sooritamisel on lähtutud Justiitsministeeriumi selgitustest. Kaebuse tekstist võib mõista, et kaebajad nagu peaks vastustaja toimingut, millega viimane maksis kaebajale kandidaaditeenistuse peatamisel hüvitist kahe kuu töötasu ulatuses, õigusvastaseks. Kaebusest nähtuvalt soovivad aga kaebajad, et vastustaja maksaks neile teenistussuhte peatumisel makstud hüvitisele lisaks täiendavat hüvitist vastavalt kaebaja avaliku teenistuse staažile või alternatiivselt vastavalt kaebaja kandidaaditeenistuse staaźile. Eelmärgitu saavutamiseks palub kaebaja sisuliselt kohtul teha vastustajale HKMS § 26 lg 1 alusel ettekirjutus sooritamata toimingu hüvitise maksmise - sooritamiseks. Seega on kaebaja esitanud üksnes kohustamiskaebuse. Tuleb märkida, et kaebajad ei taotle vastustaja toimingu s.o 30.12.2009 ülekannet kaebaja pangakontole õigusvastaseks tunnistamist, milline võimalus neil iseenesest olnuks. Eelnevast järeldub, et kaebaja ei ole pidanud toimingu, mis avaldus rahalises soorituses, vaidlustamist vajalikuks (lugedes selle järelikult õiguspäraseks), mistõttu tuleb seda siiani lugeda õiguspäraseks. Kaasatud isik leiab, et on küsitav kaebaja poolt taotleda tema poolt soovitava sooritamata toimingu sooritamist olukorras, kus sama õigussuhte raames on vastustaja poolt sooritatud täpselt samu kaebaja huve (hüvitise saamine) puudutav toiming, mis on õiguspärane. Kaasatud isik ei jaga kaebaja seisukohta, milles loetakse kandidaaditeenistus avaliku teenistuse eriliigiks. Avaliku teenistuse seaduse § 1 kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal. Sama seaduse § 2 lõikes 1 on sätestatud, et ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Kaasatud isik juhib tähelepanu asjaolule, et Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mitte riigi ametiasutus. Samuti ei finantseerita Notarite Koda riigieelarvest. Kaasatud isik on arvamusel, et kandidaaditeenistuse puhul ei esine ATS §-s 1 sätestatud eeldusi, et lugeda teenistust avalikus teenistuses töötamiseks. Seega ei ole töötamine Notarite Koja alluvuses, kus palka maksab Notarite Koda liikmemaksudest moodustuvast eelarvest, avalikus teenistuses olemine. Notariaadiseaduse §-s 2 on sätestatud, et notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab notar oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik. 7 Eelpooltoodu alusel on kaasatud isik arvamusel, et notariaadiseaduse §-s 573 viide avaliku teenistuse seaduse §-le 131 ei tähenda, et notarikandidaadid on avalikus teenistuses, vaid viite eesmärgiks on määrata, millises summas/summa ulatuses tuleks kandidaaditeenistuse lõppemisel hüvitis maksta. Viitega ei ole soovitud sätestada, et kandidaatidele hakkaks laienema avaliku teenistuse seadus. Kaasatud isik ei toeta kaebaja käsitlust, mille kohaselt tal on õigus saada hüvitist temale kandidaaditeenistusele eelnenud avaliku teenistuse staaži arvesse võttes. Kuna kandidaaditeenistus ei ole avalik teenistus ja kandidaaditeenistuse aega ei arvestata avaliku teenistuse staaži hulka, st puudub seos kandidaaditeenistuse ja avaliku teenistuse staaži vahel, siis ei ole põhjendatud hüvitise määramisel avaliku teenistuse staaži arvestamine. Kuna vastustajat ei finantseerita riigieelarvest ja ta ei ole saanud hüvesid tulenevalt kandidaadi eelnevast avaliku teenistuse staažist, siis oleks ka põhjendamatu ja ebamõistlikult koormav kohustada vastustajat tasuma kandidaaditeenistuse hüvitist arvestades avaliku teenistuse staaži. Tööstaaž/teenistusstaaź on sellised mõisted, mis võivad erinevate seaduste järgi kanda erinevat mõtet. Juhul, kui staaži arvutatakse näiteks pensioni väljamaksmiseks, peame lähtuma pensionikindlustuse seadusest ja määrustest, mis reguleerivad pensionistaaži arvutamist. Sisuliselt peaksid eriseadused ütlema seda, kas ja millised puhkuse vormid (põhipuhkus, palgata puhkus, lapsehoolduspuhkus jne) lähevad staaži alla, mille alusel arvutatakse välja mingi hüvitis ja millised mitte. Mitmetel juhtudel lähtutakse staaži arvutamisel töötajale/teenistujale tasu maksmisest. Näiteks pensionistaaži arvutamisel võetakse arvesse vaid seda töölepingu kehtivuse perioodi, mil isik saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Samuti on tasu maksmine aluseks töötuskindlustusstaaźi arvutamisele. Töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on töötuskindlustusstaaž periood, mil kindlustatu sai töölepingu alusel töötamise, avalikus teenistuses olemise või võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. Kaasatud isik on arvamusel, et kandidaaditeenistuse eripära tõttu on põhjendatud arvestada teenistuses oldud ajast maha aeg, mil kaebaja reaalselt väljaõppel ei viibinud. Arvestades, et kaebajad nimetati kandidaaditeenistusse 06.09.2006, ei ole kaebajatel täitunud kolmeaastast teenistusstaaźi notarikandidaadina. Seega puudub kaebajatel õigus saada kolme kuu tasu suurust hüvitist. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud notarikandidaadile kandidaaditeenistuse peatamisel makstava hüvitise suurust. Notarite Koda on nõustunud maksma hüvitist kandidaadi kahe kuu tasu ulatuses, kuid kaebuse esitajad leiavad, et maksta oleks tulnud kümne kuu ametipalk ning esitasid sellest tulenevalt Notarite Koja vastu ka vastavasisulise kohustamisnõude maksta täiendavalt kandidaaditeenistuse peatumisel ettenähtud hüvitist 8 kuu notarikandidaadi ametipalga suuruses summas koos avaliku teenistuse seaduse § 134 lg-st 3 tuleneva hüvitisega. Sisuliselt on nõutud hüvitist 9-kuulise perioodi osas, sest ATS § 134 lg 3 kohaselt on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga. Selliselt täpsustasid kaebuse esitajad oma nõuet ka kohtuistungil, mis on lähtuvalt HKMS § 19 lõigetest 7-9 võimalik (kohtuistungi protokoll, tl 102, pöördel). Avaldajatel on ka alternatiivne nõue, kuid nimetatud küsimus tõusetub alles siis, kui kaebus jääb põhinõude osas rahuldamata. 8 Sisuliselt taandub vaidlus notariaadiseaduse § 573 tõlgendamisele, sest notarikandidaatide teenistus peatati justiitsministri 27.11.2009 käskkirjaga nr 388-k alates 01.01.2010 ja nimetatud käskkirja ei ole vaidlustatud. Samas kohustati Notarite Koda eelnimetatud justiitsministri käskkirjaga maksma kandidaaditeenistuse peatamisel igale notarikandidaadile hüvitist vastavalt notariaadiseaduse §-le
- Sellel ajal kehtinud notariaadiseaduse §-le 573 sätestas: „Enne käesoleva seaduse kandidaaditeenistuse peatumise regulatsiooniga täiendamist kandidaaditeenistusse võetud, notari eksami sooritanud notarikandidaatide suhtes saab kandidaaditeenistuse peatumist rakendada vaid juhul, kui kandidaadile makstakse hüvitist avaliku teenistuse seaduse §-s 131 sätestatud ulatuses“. Avaliku teenistuse seaduse § 131 lg 1 p 4 kohaselt makstakse teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu ametnikule hüvitusena kümne kuu ametipalk kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta. Kaebuse esitajatel oli avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta ja seda olenemata võimalikust vaidlusest seonduvalt notarikandidaadi kandidaaditeenistuse pikkusega. Haldusasja materjalist ei nähtu, et menetlusosaliste vahel võiks olla sisulist vaidlust selles, et avaldajate avaliku teenistuse staaž oli üle kümne aasta. Kaebuse esitajad seostavad notariaadiseaduse täiendamist paragrahviga 573 ja olukorra võrreldavust koondamissituatsiooniga, sest varasema regulatsiooni kohaselt oli notarieksami sooritanud kandidaatidel notariks saamine praktiliselt garanteeritud. Nüüd selliseid garantiisid enam ei ole ning kaebuse esitajate hinnangul tähendas teenistuse peatamine sisuliselt koondamist (kohtuistungi protokoll, tl 101-102). Teised menetlusosalised notariks saamise võimalusi minetatuks ei pidanud, kuid samas nähtub haldusaja materjalist ning menetlusosaliste seisukohtadest, et need võimalused oleksid siiski suhteliselt väikesed. Selles mõttes ei olnud olukord koondamisega küll otseselt võrdsustatav, kuid küllalt sarnane. Kandidaaditeenistuse lõppemise alused on sätestatud notariaadiseaduse §-s
- Kandidaaditeenistus oli reguleeritud sama seaduse §-ga
- Kandidaaditeenistuse peatamist varasemas regulatsioonis ette ei nähtud. Peatamise instituut jõustus notariaadiseaduse vastavate muudatustega alates 08.06.
- Samast kuupäevast jõustus ka eelosundatud paragrahv
- Nimetatud täiendus lubas rakendada kandidaaditeenistuse peatumist vaid vastava hüvitise maksmise korral ATS §-s 131 sätestatud ulatuses. Eelnevast järeldub, et kaebuse esitajatele tuli maksta kandidaaditeenistuse peatumise korral kümne kuu tasu. Arutelu sellest kas kaebuse esitajate töötamise aeg notarikandidaatide kandidaaditeenistuses tuleb lugeda avalikuks teenistuseks või mitte või oli tegemist avaliku teenistuse eriliigiga – ei ole siinkohal tähenduslik, sest notariaadiseaduse §-ga 573 kehtestati hüvitise maksmise ulatus ning peeti võimalikuks võtta vastav reeglistik avaliku teenistuse seadusest. Reeglistikku võib kasutada olenemata sellest kas kandidaaditeenistuses viibimise puhul oli tegemist avaliku teenistusega või mitte. Siinkohal tuleb nõustuda kaebuse esitajate väitega, et avaliku teenistuse seaduses toodud printsiipide ja reeglistiku järgimise soovi puudumise korral oleks olnud võimalik määrata hüvitise suurus kindlaks samas normis. Seda aga ei tehtud ning olukorras, kus küsimus oli täpsemalt reguleerimata, ei saa tõlgendada norme kaebuse esitajate kahjuks. Antud juhul ei nähtu haldusasja materjalist, millised võiksid olla sisulised põhjendused, et valida hüvitise maksmise alusena ATS § 131 lg 1 p 1, mis näeb ette minimaalse kahe kuu ametipalga maksmise, kui kaebuse esitajatel oli avaliku teenistuse staaži siiski üle kümne aasta ning lähtuda oleks tulnud sama paragrahvi ja lõike neljandast punktist. Üldine põhimõte on selline, et koondamise puhul ja hüvitise maksmisel lähtuvalt ATS §-st 131 ei võeta arvesse mitte ainult ühe ametiasutuse staaži, vaid lähtuda tuleb kogu avaliku teenistuse staažist. Seadus kohustas maksma notari eksami sooritanud kandidaatide kandidaaditeenistuse peatamisel hüvitist lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 131 ning selles paragrahvis sätestatud ulatuses. Arvestades asjaolu, et hüvitise maksmisel lähtuvalt eelnimetatud paragrahvist võetakse arvesse kogu avaliku teenistuse 9 staaž, oleks tulnud ka antud juhul taoliselt toimida. Kaudselt räägib kaebuse esitajate seisukohtade kasuks ka nende poolt viidatud Notarite Koja eestseisuse 09.11.2009 koosoleku protokoll, milles märgiti, et eestseisus ei välista kandidaaditeenistusele eelnenud aja avalikus teenistuses oldud aja eest hüvitise saamist kui see makstakse riigi poolt (tl 14). Samas ei saa õigusliku tähendusega küsimuste lahendamist seada sõltuvusse sellest, milline institutsioon raha välja maksab. Võimaliku kompromissi sõlmimise osas vastustaja seda esialgu siiski võimalikuks ei pidanud (kohtuistungi protokoll, tl 103, pöördel). Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ning kohustada Notarite Koda maksma kaebuse esitajatele lisaks juba tasutud kahe kuu hüvitisele veel kaheksa kuu hüvitis, sest M.H.i ja L.J. avaliku teenistuse staaž oli üle kümne aasta, milles ei ole vaidlust ning millest tulenevalt oli vaja tasuda kümne kuu ametipalk. Kaebuse esitajad on taotlenud täiendavalt ühe kuu ametipalga maksmist veel ka lähtuvalt ATS § 134 lg-st 3, mille kohaselt on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga. Ka see nõue tuleb rahulda, sest ettenähtud hüvitis oli täies mahus välja maksmata ja kui eelnevalt tuli lähtuda ATS §-s 131 sätestatud põhimõtetest, siis sellega kaasneb ATS § 134 lg-s 3 sätestatud täiendav regulatsioon nendeks juhtudeks kui lõpparve jäetakse ettenähtud ulatuses õigeaegselt välja maksmata. Seega tuleb teha vastustajale ettekirjutus tasuda kaebuse esitajatele lisaks varasemalt tasutud kahe kuu palgale või töötasule samadel alustel ja samasugustest arvestustest lähtuvalt veel üheksa kuu eest. Menetluskulud Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. M.H. taotleb menetluskuludena 9120 krooni suuruse summa väljamõistmist vastustajalt, mille kohta on OÜ Advokaadibüroo Arvo Junti kassa sissetuleku order (tl 96) ning L.J. taotleb 4080 krooni suuruse summa hüvitamist, mille laekumise kohta Advokaadibüroole Aavik ja Partnerid on esitatud vastavasisuline väljatrükk (tl 100). Täiendavalt on taotletud ka varasemalt tasutud 250 kroonise riigilõivu väljamõistmist menetluskuludena. Teised menetlusosalised seonduvalt menetluskulude väljamõistmise taotlusega vastuväiteid ei esitanud (kohtuistungi protokoll, tl 103-104). Kohus leiab, et eelnimetatud menetluskulud tuleb Notarite Kojalt kaebuse esitajate kasuks välja mõista. Enno Loonurm Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 20.12.2010 OTSUSE : RESOLUTSIOON
- Rahuldada Notarite Koja apellatsioonkaebus osaliselt.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu
- juuli
- a otsus asjas nr 3-10-255 osas, millega Notarite Kojale tehti ettekirjutus ühe kuu notarikandidaadi ametipalga suuruse hüvitise 10 maksmiseks lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest, ja menetluskulude jaotamise osas. Teha selles osas uus otsus.
- Jätta L.J. ja M.H.i kaebused Notarite Koja kohustamise nõudes lõpparve tähtaegse maksmisega viivitamise eest ühe kuu notarikandidaadi ametipalga suuruse hüvitise maksmiseks rahuldamata.
- Mõista Notarite Kojalt M.H.i kasuks välja menetluskulud summas 16 813 (kuusteist tuhat kaheksasada kolmteist) krooni ja 10 senti.
- Mõista Notarite Kojalt L.J. kasuks välja menetluskulud summas 6 541 (kuus tuhat viissada nelikümmend üks) krooni ja 10 senti.