Asjaolud ja kohtu seisukoht Kinnipeetav Sergei Jerin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu (haldusasi nr 3-10-1543). Kaebuses kaevatakse selle peale, et Viru Vangla ametnikud G. Leppik, R. Prants, M. Varik ja K. Puuri keeldusid 31.05.2010 (01.06.2010) nimetamast oma perekonnanimesid (perekonnanimed sai kaebaja teada hiljem). Kaebuse esitaja märgib, et kui kinnipeetav keeldub oma perekonnanime (nime) ütlemast, siis karistatakse teda selle keeldumise eest 5 (viie) ööpäevaga kartseris ning leiab, et see on isikute võrdõiguslikkuse rikkumine. S. Jerin leiab, et temal on õigus nõuda kohtult “toimingu lõpetamist tulevikus; toimingu tagajärgede kõrvaldamist” ja kahju hüvitamist igalt nimetatud avaliku võimu kandjalt 5500 EEKi, s.o kogusummas 16 500 EEKi ja veel 5500 EEKi. Kuna kaebusest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku vaidemenetluse enne kaebusega halduskohtusse pöördumist, esitas kohus sellekohase järelpäringu Viru Vanglale ja palus teatada, kas Sergei Jerin on pöördunud Viru Vangla poole eelpoolkirjeldatud asjaoludega seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega ning 1 võimalusel väljastada kohtule taotluse või vaide koopia(d) ja informeerida selle menetluse käigust. Kohtu järelpäringule vastuseks teatas Viru Vangla elektronkirjaga 02.09.2010 nr 2.16/32051-1 , et Sergei Jerin ei ole vanglaametnike poolt nime ütlemata jätmisega seoses esitanud kahju hüvitamise nõuet.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebusest ega kaebuse materjalidest ei nähtu, et Sergei Jerin oleks esitanud Viru Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses vaide kohustamistaotluses või/ja kahju hüvitamise taotlust. Seega on kaebuse esitajal nii kohustamistaotluse kui ka kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus), mida kinnitab ka Viru Vangla poolt kohtu järelpäringule antud vastus 02.09.2010 nr 2.16/32051-1. Kohus on seisukohal, et kuna Sergei Jerinil on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Maare Aloe kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.