Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise rikkumise korral kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei ole kostja oma kohustust täitnud, ega kokkulepitut summat hagejale tasunud. Kostja on omapoolses vastuses sisuliselt nõuet tunnistanud, kuid teinud hagejale ettepaneku tasaarvestuseks, lugedes kõik vastastikud võimalikud nõuded rahuldatuks.
Kostja on leidnud, et tal esineb alus nõuda hagejalt viiviseid ja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohtu 05.12.2007 otsusest nr 3-2-1-109-07 nähtub, et kostja I tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik
lg 1 järgi, kuna pooltel on väidetavalt vastastikused rahalised nõuded.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on vaielnud vastu kostja I tasaarvestuse avaldusele, väites, et kostja I nõutud summad ei ole kontrollitavad ning et ta ei võlgne kostjale I hüvitist rendilepingu tühisusest tulenevalt. 30.11.2009 on hageja esitanud omapoolse arvamuse, millega on asunud seisukohale, et ei tunnista kostja nõuet nõuda leppetrahvi, kuivõrd hageja nõuet ei tunnista, ei saa kostja oma väidetavat nõudeõigust tasaarvestada hagis nõutud kohustuse arvelt. Kuivõrd hageja kostja nõuet ei tunnista, pole võimalik hageja nõuet tasaarvestada ning kostja õiguste kaitse võinuks tagada vastuhagi esitamine tulenevalt TsMS § 373 lg 1 p-st 1, kuid käesoleval juhul ei ole kostja vastuhagi eelnimetatud alustel esitanud. Kostja on omapoolses vastuses kinnitanud, et ta ei ole allkirjastanud hagejaga ei võlaõiguslikku teenuste osutamise lepingut ega töölepingut ning ei ole T Kga sõlminud ka nimetatud lepinguid suuliselt, kuid hageja poolt esitatud kohustuse täitmine tuleneb otseselt hageja ja kostja vahel 17.01.2006 sõlmitud lepingu punktist.
lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, seega on kostja kohustatud omapoolset kohustust täitma. Hageja väidete kohaselt on kostja on lepingu objektiks oleva korteri vastu võtnud ning kõnealust ei ole kostja ka vaidlustanud. Kostja on märkinud, et hageja andis korteri valduse kostjale üle alles 19.03.2007 (tl 41). Kuigi hageja on omapoolset kohustust samuti rikkunud, ei anna kõnealune alust kostjal oma kohustuse täitmata jätmiseks. Muud kostja poolt esitatud asjaolud on ainetud, kuivõrd neist ei tulene sisulisi vastuväiteid esitatud hagile, vaid on pigem üles ehitatud olemasoleva kohustuse täitmisest kõrvale hoidmisele nagu seda ka hageja on omapoolses seisukohas toonitanud. (tl 67). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I osas selgitatakse
lg-s 1 sätestatud 3 õiguskaitsevahendite olemust, millest tuleneb, et eelnimetatus sätestatud ei ole iseseisev alus õiguskaitsevahendi rakendamisel, st lg 1 ei saa olla nõude õiguslik alus. Tegemist on üksnes üldosas täpsemalt reguleeritud õiguskaitsevahendite illustratiivse loeteluga. Iga õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldused on seaduses täpsemalt reguleeritud nii üldiselt üldosas kui koos erisustega eriosas. Nii reguleeritakse
lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid nende kohta käivate oluliste erisustega (lk 315). Seega juhindudes eeltoodust on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kostja vastuväited ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on olnud raha maksmisega viivituses alates 01.08.2007-10.07.2009 709 päeva, seega moodustab põhinõudelt (s.o 4 473,82) arvutatud viivis 0,025 % (tl 7) kuni 10.07.2009 kokku 792,98 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, siis tuginedes eelnimetatud sättele on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (s.o 4 473,82) alates hagi esitamisest s.o 11.07.2009 kuni põhivõla kohase täitmiseni 0,025 % päevas. Menetluskulud TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.