Obsah (5)

§ 1§ 31§ 10§ 108§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 09. märts 2011 kell 16.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-66057 Tsiviilasi MP a

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 27.12.2010 esitas MP Harju Maakohtule avalduse OÜ I pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb osaühing I võlausaldajale tsiviilasjas nr 2-04-1481 04.10.2006 tehtud kohtuotsuse ning tsiviilasjas 2-07-17549 10.03.2009 tehtud määruse ja 27.09.2007 tehtud kohtuotsuste alusel kokku 436 587.00 krooni (27 902.99 eurot). 01.12.2010 esitatud pankrotihoiatuse on võlgniku juhatuse liige kätte saanud 03.12.2010. Kuna võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära maksnud, palub võlausaldaja määrata võlgniku ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada pankrot. Võlgnik vaidleb vastu võlausaldaja nõude suurusele. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks 436 587 krooni (27 902.99 eurot). Võlausaldaja nõue tuleneb jõustunud kohtulahenditest: Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2006 kohtuotsusega on võlausaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 38 950 krooni (2 498.36 eurot) (tl 6-11), Harju Maakohtu 10.03.2009 kohtumäärusega on võlausaldaja kasuks võlgnikult välja mõistetud 73 125 krooni (4 673.54 eurot) (tl 12-15), Harju Maakohtu 27.09.2007 kohtuotsusega on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud 88 762 krooni (5 672.93 eurot) ja igakuiselt 5 750 krooni (367.40 eurot) alates 01.05.2007 kuni võlausaldajale valduse üleandmiseni. Poolte vahel on vaidlus selles, millal valdus võlausaldajale üle anti.

§ 10

lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja muid tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge (38 950 + 73 125 + 88 762) 200 837 krooni (12 835.82 euro) ulatuses, kuna nimetatud nõuete osas on jõustunud eelpool viidatud kohtulahendid. Selge ei ole võlausaldaja nõue 235 750 krooni (15 067.17 euro) osas, kuna Harju Maakohtu 27.09.2007 kohtuotsusega, mis on jõustunud 23.01.2008 (tl 25), on võlausaldaja kasuks välja mõistetud võlgnikult 5 750 krooni (367.40 eurot) kuni valduse üleandmiseni, kuid kuna poolte 3 2-10-66057 vahel on vaidlus valduse üleandmise aja osas, siis tuleb vaidlus selles osas lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.10.2006 otsusega (tl 6-11) MP võlgniku kasuks välja mõistnud 815 000 krooni (52 087.99 eurot), ei ole nimetatud nõue tasaarvestatav, kuna võlgnik on nimetatud nõude loovutanud (tl 172-175). Võlausaldaja tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel

§ 10lg 2 p-le 1.

Võlausaldaja on edastanud võlgniku registrijärgsele aadressil 01.12.2010 tähitud kirjaga pankrotihoiatuse, mis on võlgniku juhatuse liikmele üle antud 03.12.2010 (tl 16, 28). Samuti on võlgausaldaja võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et võlgniku omakapital on alates

1. a negatiivne ja
2. a majandusaastal on võlgniku kahjum veelgi surenenud. Võlgniku vara koosneb ettemaksetest ja tagasinõuetest summas 408.78 eurot. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et kohtutäitur Urmas T menetluses on võlgniku nõue MP vastu summas 49 598.63 eurot, mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2006 otsusest tsiviilasjas nr 2-04-
3. Kohus leiab, et kuna võlgnik on kohtule esitanud nõude loovutamise lepingu (tl 172-175), mille kohaselt on võlgnik nimetatud nõude loovutanud, siis ei saa seda käsitleda võlgniku varana. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku vara suuruseks 408.78 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 148 842.52 eurot, millest ajutise pankrotihalduri hinnangul on tasaarvestatav 27 902.99 eurot võlausaldaja MP nõue, kuna võlgniku kasuks on Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1481 väljamõistetud ja täitmata summas 49 598.63 eurot. Kohus leiab, et kuna võlgnik on nõude MP vastu loovutanud, siis tasaarvestust teha ei saa ja võlgniku kohustused on kokku 148 842.52 eurot. Võlgniku majandustegevus on mitmel järjestikusel majandusaastal olnud kahjumlik:
4. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 610 193 krooni (38 998.44 eurot),
5. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 23 525 krooni (1 503.52 eurot), 2010.a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 1 295 119 krooni (82 773.19eurot). Võlgniku omakapital ei vasta alates
6. a ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -533 833 krooni (-34 118.15 eurot), seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital 557 358 krooni (-35 621.67 eurot) ja seisuga 31.12.2010 oli võlgniku omakapital -1 852 478 krooni (-118 394.92 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tema majandustegevus on lõppenud ning puuduvad andmed, et võlgniku majanduslik seisnud võiks muutuda, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja MP on tasunud kohtu deposiiti 1 500 eurot pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks, siis on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud vara tagasivõitmise- ja nõudmise võimalusi.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks pankrotivõlausaldaja ja võlgniku vaheline kohtuvaidlus, mis peatas võlgniku 4 2-10-66057 majandustegevuse. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud kohtuvaidluse kronoloogia, kuid analüüsimata on, mis põhjustas kohtuvaidluse ja kas võlgniku juhatuse liige oleks saanud vältida kohtuvaidlust. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolusid välja selgitamata ei ole võimalik hinnata võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätesatab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu ja kas võlgniku juhaorgani tegevusel on olnud muid kuriteo tunnuseid. Sirje T on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühing I pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 5