Obsah (4)
§ 123§ 96§ 99§ 1012-10-13055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-
§ 123lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Ts
MS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on poolte alaealise poja vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega.
§ 96
alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt
§ 99
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sama seaduse § 100 lg 1 ja lg 4 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 2
(4)2-10-13055 Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada 3 410 kroonini, millele lisandub tulumaks (716,10 krooni), kokku 4 126,10 krooni. Kostja sellises ulatuses kulutusi ei aktsepteeri. Kostja leiab, et toodud kulutused on ülepaisutatud ja ei ole hädavajalikud. Kostja on nõus tasuma igakuiselt elatist 2 000 krooni kuus nagu ta senini teinud on. Hageja hagiavalduse kohaselt kulub tütre D ülapidamiseks igakuiselt 6 820 krooni, millest eluasemekulud 650 krooni, kulutused toidule 1 600 krooni, kulutused transpordile 400 krooni, sidekulud 350 krooni, kulutused tervishoiule 250 krooni, kulutused hügieenitarvetele 270 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 1 200 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1 500 krooni ning muud vältimatud püsikulutused (raamatud, koolitarbed, kino, teater, taskuraha, kingitused sõpradele) 600 krooni. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja saadavale igakuisele sissetulekule (bruto ca 8 740,49 krooni) ei ole võimalik ainuüksi lapsele kuus tehtavate kulutuste suurus summas 6 820 krooni nagu hageja on hagiavalduses märkinud. Siinkohal märgib kohus, et lapse ülalpidamiseks on tõenäoliselt võimalik teha kordades suuremaid väljaminekuid, kuid vanemad peavad siiski arvestama reaalsete materiaalsete võimalustega ja vastavalt sellele korrigeerima ka lapsele tehtavaid kulutusi. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud igakuised lapse vajadused on ilmselt ülepaisutatud ja ületavad lapse reaalseid vajadusi. Samuti ei ole hageja oma väiteid tõendanud. Kohtule on esitatud küll erinevaid ostuarveid ning panga maksekorraldusi, kuid nimetatud dokumentide pinnalt ei teki kohtul põhjendatud veendumust, et hageja poolt lapsele tehtavad kulud on igakuiselt 6 820 krooni. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.
§ 101
lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb tütre ülalpidamiseks välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamääras, s.o hetkel 139 eurot (2 175 krooni). Tulumaksuseaduse (kehtiv alates 01.01.2011.a) § 19 lg 3 p 11 kohaselt ei maksustata tulumaksuga elatist. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud väljamõistetavale elatisele juurde arvestada tulumaksu (21%). Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et taotletav elatise summa tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Kostja poolt hagejale tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. 3
(4)2-10-13055 Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid. Kohtunik 4
(4)