3-10-1524/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1524 Otsuse kuupäev

1. september 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Remonteks kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 12.03.2010 maksuotsuse nr 12.23/53-7 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Remonteks Vastustaja Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus Jätta kaebus rahuldamata. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
2. Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus(edaspidi LÕMTK) kontrollis OÜ Remonteks käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil november
3. 12.03.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/53-7 määras LÕMTK OÜ-le Remonteks
4. a eest täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 216 666 krooni. Otsuses leiti, et Männi 10 Ülenurme vald Tartumaa, ostu-müügi puhul on tegemist KMS § 4 lg 2 p-s 1 sätestatud ettevõtte osa üleandmisega, OÜ-l Remonteks ei olnud kinnistu soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt õigust sisendkäibemaksu maha arvata, sest kinnistu võõrandaja AS Marina Invest arvel märgitud käibemaksu arvestamiseks puudus alus. 14.04.2010 esitas OÜ Remonteks vaide, milles taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. 1 Maksu- ja Tolliameti 17.05.2010 vaideotsusega nr 6-1/175-4 jäeti vaie rahuldamata ja leiti, et õige on maksuotsuses väljendatud seisukoht, et toimunud on ettevõtte osa üleminek. 11.06.2010 esitas OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles 12.03.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/53-7 tühistamist. Kaebuse põhjendused
5. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on vääralt sisustanud KMS § 4 lg 2 p 1 koostoimes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 180 lg
6. Kaebaja ei ole omandanud sellist majandusüksust, mis suudaks iseseisvalt majandades ettevõtjale kasu tuua ja tagada ettevõtte iseseisva toimimise. Kaebaja on soetanud kinnisasja, millel asus ehitusjärgus ehitis, kuid millega ei kaasnenud õigusi või kohustusi.
7. Ettevõtte oluliseks tunnuseks lisaks varale on õiguste ja/või kohustuste olemasolu, mille abil saaks toimuda iseseisev majandustegevus (mille eest oleks võimalik arveid esitada, tulu teenida vmt). Eeltoodust avaldub ettevõtte iseloomulik tunnus - ostjal peab olema võimalik jätkata müüja alustatud majandustegevust ning ettevõte kui majandusüksus peab võõrandama iseseisvalt kaupu või teenuseid. Käesolevas asjas on ostetud ja ka võõrandatud ehitusjärgus elamu, mis ei kujuta endast iseseisvat majandusüksust. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks omandanud mingeid õigusi, lepinguid, üle võtnud töötajaid vmt sellises mahus, et oleks võimalik rääkida ettevõtte võõrandamisest. Tegelikult ei ole käesoleva ajani kaebaja palganud ühtegi töötajat, mistõttu ei saa ka rääkida tegutsevast majandusüksusest või et see majandusüksus kunagi oleks tegutsenud.
8. Maksuhaldur on nii maksuotsuses kui ka kontrollaktis viidanud koostööprojektile kui õigusele, mis viitab ettevõtte üleandmisele. Sellist koostööd ei ole üle võetud ühegi lepinguga ning tahe teiselt ühingult kaupu või teenuseid osta vmt tehinguid teha ei saa kuidagi viidata ettevõtte üleandmisele. Kui tegemist oleks lepinguga, siis peaks olema võimalik määratleda vastastikused õigused ja kohustused. 16.11.
9. a memorandumis on räägitud plaanidest ja võimalikust koostööst, kuid mitte sellest, et kaebaja oleks saanud mingisugused õigused (näiteks frantsiisi vmt tehingu alusel) või kohustused. Vastav memorandum esitati käibemaksukohustuslasena registreerimisel ning selles sisuliselt esitati plaanid, millega äriühing võiks tulevikus hakata tegelema. Selleks aga, et tegemist oleks ettevõtte üleandmisega, peaks toimuma reaalne õiguste ja kohustuste üleminek.
10. Vastustaja on alusetult samastanud volituse alusel tegutsemise juhatuse liikme õiguste ja kohustustega. Äriühing tegutses olukorras, kus senise osaniku lesk soovis majandustegevust (vastavalt varasematele plaanidele) jätkata ning enne uue juhatuse liikme leidmist palus Urmas Makrjakovi abi. Urmas Makrjakov´i ülesandeks oli korraldada äriühingu registreerimine käibemaksukohustuslaseks ning kuni uue juhatuse liikme leidmiseni korraldada tehingute tegemist. Seejuures oli Urmas Makrjakov nõus volituse alusel tegutsema põhjusel, et nii oli AS-l Marina Invest võimalik keerulises majandusolukorras võõrandada kinnisasi, mida varasemalt oli püütud kahe aasta jooksul edutult müüa.
11. Kaebaja soetas kinnisasja, millel asus ehitusjärgus ehitis ning võõrandas kinnisasja ilma, et oleks teostanud mingeid ehitustöid. Ehitusjärgus elamuga kinnistu on käsitletav KMS § 16 lg p 3 järgi krundina ja seetõttu kuulub kinnisasi käibemaksuga maksustamisele. 2
12. Lisaks viitab kinnistu võõrandamine sellele, et tegemist ei olnud ettevõttega, sest kaebaja võõrandas füüsilisele isikule (kes kaebaja andmetel ei ole käibemaksukohustuslane) kinnisasja (elamuga). Ei soetamisel ega võõrandamisel ei ole üle läinud õigusi ja kohustusi, mis annaks alust KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamiseks. Vastustaja vastuväited
13. LÕMTK peab OÜ Remonteks kaebuses esitatud väiteid põhjendamatuks ja vaidleb neile vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane, käibemaks on määratud põhjendatult ning puudub alus 12.03.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/53-7 tühistamiseks. Maksuhaldur on maksuotsuses põhjendatult järeldanud, et tegemist ei ole pelgalt kinnisvara ostu-müügi tehinguga, vaid AS Marina Invest ettevõtte üleminekuga OÜle Remonteks.
14. Vastustaja on seisukohal, et nii maksuhaldurile esitatud memo, kontrolli käigus Urmas Makrjakovilt võetud selgitused, kui ka maksuotsuses kirjeldatud faktilised asjaolud ja k.o vastuse lisad 5, 6 ja 8 viitavad vastustaja hinnangul üheselt sellele, et tehingu pooled soovisid tavalise kinnisvaratehingu tegemise asemel üle anda ettevõtte osa ning see on ka tegelikkuses aset leidnud. Seega on vastustaja seisukohal, et AS Marina Invest ja OÜ Remonteks vahel on toimunud ettevõtte osa üleminek, mis KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käibemaksuga maksustamisele ei kuulu.
15. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et antud juhul ei ole lisaks varale tõendatud otseselt ka õiguste ja kohustuse üleminek. Antud juhul esitas kaebuse esitaja maksuhaldurile 10.11.2010 taotluse OÜ Remonteks käibemaksukohustuslaseks võtmise kohta. Maksuhaldur esitas seoses eeltooduga OÜ-le 11.11.2009 korralduse nr 12.2-3/9056-1, milles palus esitada täpsustavat informatsiooni ettevõtte poolt plaanitava tegevuse osas. OÜ esitas 16.11.2009 maksuhaldurile memo oma edasiste plaanide osas, mille kohaselt on OÜ Remonteks eesmärgiks omandada ja taasalustada koostööd majatootjaga OÜ Bauindustrie Tehas suurelementmaja Classic 130+ tootmist Marina Invest kaubamärgi all ning müügiportaali Maja24.ee kaasabil. Nimetatud näidismaja ja kaubamärkidega kaasneb ka maja tootmise tehniline dokumentatsioon ja tehnoloogia. Memos olnud informatsiooni kinnitas ka Urmas Makrjakov oma 15.02.2010 seletuses. Seega lähtudes maksumaksja poolt antud informatsioonist tegi maksuhaldur maksuotsuses järelduse, et vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist ettevõtte osa üleandmisega, mitte pelgalt kinnisvara müügiga. Asjaolu, et maksumaksja pole maksuhaldurile esitanud otseseid tõendeid (lepingud, töötajate töölepingud, koostöölepingud) ettevõtte osa ülemineku kohta, ei tähenda, et maksuhaldur muid asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ei saaks teha järeldust, et ettevõtte osa on üle läinud. Antud juhul kinnitab OÜ poolt maksuhaldurile esitatud memos olnud eesmärkide täitumist ka OÜ kodulehel (kuulus eelnevalt AS Marina Invest) olev informatsioon .
16. Kaebuse esitaja väide, et Urmas Makrjakov ei juhi sisuliselt OÜ Remonteks tegevust on vale. Lisaks maksumenetluses esitatud volitusele ja antud seletustele kinnitab maksuhalduri seisukohta, et sisuliselt juhib OÜ Remonteks tegevust Urmas Makrjakov ka OÜ Remonteks kodulehelt nähtuv informatsioon, mille kohaselt on OÜ Remonteks tegevjuhiks Urmas Makrjakov. Kõike eeltoodut arvestades on vastustaja seisukohal, et AS Marina Invest endine juhatuse liige Urmas Makrjakov korraldab käesoleval hetkel OÜ Remonteks 3 majandustegevust ja seega on üle läinud ka AS Marina Invest kõige suuremate kogemuste ja teadmistega isik OÜ-sse Remonteks. Vastustaja nõustub asjaoluga, et Margus Kard oli AS Marina Invest müügijuht, aga ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et Margus Kardil puudub seos OÜ-ga Remonteks. OÜ Remonteks kodulehelt nähtuva informatsiooni kohaselt on Margus Kard OÜ Remonteks müügijuht. Seega on antud juhul võimalik teha ühene ja selge järeldus, et AS Marina Invest töötaja on üle läinud OÜ-le Remonteks (mõlemas äriühingus oli Margus Kard müügijuht). Kohtu põhjendused ja otsus
17. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja sõlmis 27.11.2009 AS-ga Marina Invest hoonestatud kinnistu Männi 10, Ülenurme vald, Tartu maakond, müügilepingu ja asjaõiguslepingu. AS Marina Invest väljastas ostjale arve summas 1 300 000 krooni, s h käibemaks 216 666 krooni. Maksuotsuse järgi on ostja müüjale 18.12.2009 tasunud 1 200 000 krooni. AS Marina Invest on kinnistu müügilt tasumisele kuulunud käibemaksu deklareerinud, kuid ei ole käibemaksu riigile tasunud. Antud asjas on vaidlus selles, kas kaebuse esitaja ja AS Marina-Invest vahel 27.11.2009 sõlmitud kinnistu müügilepinguga toimus tegelikult ettevõtte või selle osa üleminek, millelt KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki või oli tegemist tavapärase kinnisvara ostumüügitehinguga, millelt võib sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur on maksuotsuses leidnud, et antud juhul oli vormiline kinnistu ostu-müügitehing tehtud seoses ettevõtte osa üleandmisega.
18. KMS § 1 lg 1 p 1-s on sätestatud, et käibemaksu objektiks on käive, välja arvatud maksuvaba käive. KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 1 tuleneb, et ettevõtte üleandmine toimub kas lepingu või seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (lg 2). Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (VÕS § 182 lg 2). Antud juhul ei tulenenud ettevõtte või selle osa üleminek seadusest ega pole sõlmitud ka poolte vahel ettevõtte või selle osa üleandmise lepingut.
19. Kohus leiab, et maksuhaldur on kogutud tõendite alusel teinud põhjendatud järelduse, et vaidlusaluse kinnistu võõrandamine on tegelikult toimunud ettevõtte osa üleandmise raames, ehk et tegemist ei olnud tavalise kinnisvara ostu-müügi tehinguga. Maksuotsuse kohaselt kinnitavad ettevõtte üleminekut kaebuse esitaja poolt maksuhaldurile 16.11.2009 esitatud memo, kaebuse esitaja tegevjuhi Urmas Makrjakovi 15.02.2010 seletus kui ka OÜ Remonteks koduleht. OÜ Remonteks volitatud esindaja U.Makrjakov on maksuhaldurile 16.11.2009 esitanud memo ettevõtte tegevuskavade ja plaanide kohta. Selles on märgitud, et alates november 2009 on OÜ Remonteks poolt renditud bürooruumid Tartus Betooni 4, et novembrikuu jooksul teostatakse ostu-müügi tehingud kaubamärgi Marina Invest ja kaubamärgi Maja24.ee 4 ostmiseks AS-lt Marina Invest, samuti toimub kinnistu Männi 10 hoonestatud poolelioleva näidismajaga Classic 130+ ostmine. Memo kohaselt on nii kaubamärkide kui näidismaja ostu eesmärgiks omandada ja taasalustada koostöös majatootjaga Bauindustrie Tehas OÜ suurelementmaja Classic 130+ tootmist. Seega on kaebuse esitaja esindaja ise märkinud, et näidismajaga kinnistu ostmise eesmärgiks koos kaubamärkide ostmisega on suurelementmaja tootmise jätkamine, mida seni teostas AS Marina Invest. Nii on U.Makrjakov ise maksuhaldurile antud seletuses märkinud, et AS Marina Invest alustas umbes 3 aastat tagasi koostööd OÜ-ga Bauindustrie Tehas suurelementmajade tootmisel ning et AS Marina Invest lõpetab sellealase tegevuse. Samuti on esindaja märkinud, et As-lt Marina Invest omandati kinnistu seetõttu, et OÜ Remonteks võttis viimaselt üle koostööprojekti OÜ-ga Bauindustrie Tehas. Seega on OÜ Remonteks eesmärgiks olnud võtta üle AS-lt Marina Invest ettevõte suurelementmajade tootmine. Selleks on AS-lt Marina Invest ostetud kaubamärgid Marina Invest ja Maja24.ee ning kinnistu koos näidismajaga ning üle võetud koostööprojekt OÜ-ga Bauindustrie Tehas. Ka Remonteks OÜ kodulehel on märgitud, et Marina Invest kaubamärgi kasutuselevõtuga laienesid firma tegevusalad ning et käesolevaks ajaks on firma tegevuse üheks suunaks ka suur-elementmajade tootmine ja müük. Kodulehel on esitletud ka Classic 130+ maja ning märgitud, et valmiskujul on see nähtav Ülenurme vallas, Männi
20. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses väitnud, et ainult kinnistu ise moodustas ülevõetud ettevõtte osa, vaid on märkinud, et kinnistu on ühks ülevõetud majandusüksuse osa. Nii memost kui U.Makrjakovi seletusest saab teha järelduse, et kaebuse esitaja tahe oli üle võtta AS-lt Marina Invest suurelementhoonete ehitamine, jätkates AS Marina Invest asemel koostööd OÜ-ga Bauindustrie Tehas, milleks osteti AS-lt kaubamärgid ning kinnistu koos näidismajaga. Memo kohaselt kaasnes koos näidismaja ja kaubamärkide ostuga ka maja tootmise tehnilise dokumentatsioon ja tehnoloogia.
21. Kohus nõustub maksuhalduriga, et ainult asjaolu, et asjas puuduvad otsesed lepingud, mille alusel oleks õigused ja kohustused üle võetud, ei välista reaalsuses ettevõtte osa üleminekut. Sel juhul ei oleks ka antud vaidlust. Maksuhalduril on võimalus ka muid asjaolusid kogumis hinnates teha järeldust, et poolte tahe oli ettevõtte osa üleandmine ja et reaalsuses on see ka toimunud. Kaebuse esitaja kodulehe andmete järgi juhib OÜ Remonteks tegevust tegevjuhina Urmas Makrjakov, kes oli AS Marina Invest endise juhatuse liige, kodulehel on näidismaja tutvustuse osas toodud kontaktisikuna endine AS Marina Invest müügijuht Margus Kard. Seega on vastustaja teinud põhjendatud järelduse, et endise AS-ga Marina Invest seotud isikud on üle läinud OÜ-le Remonteks. Asjaolu, et kaebuse esitaja müüs kinnistu hiljem füüsilisele isikule, ei muuda varasemalt toimunud tehingu sisu teiseks kui see oli tehingu tegemise ajal. Samuti ei ole määrav asjaolu, et kaebuse esitaja käibe näitajad on oluliselt väiksemad kui AS-l Marina Invest või et AS Marina Invest tegevus on olnud laiem kui kaebuse esitajal. Maksuhaldur ei ole otsuses märkinud, et kaebuse esitaja võttis üle kogu AS Marina Invest ettevõtte, vaid selle osa. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka teised kaebuse esitaja väited. Maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates leidnud õiguspäraselt, et kuigi tehing AS Marina Invest ja kaebuse esitaja vahel oli vormistatud kinnistu ostu-müügina, oli tehingu tegelikuks majanduslikuks sisuks 5 ettevõtte osa ost-müük. Sellest tulenevalt puudus kaebuse esitajal õigus AS Marina Invest nimel väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 15153,30 krooni, sealhulgas riigilõiv 10833,3 krooni ja õigusabikulud 4320,00 krooni. Kuna kohus jätab kaebuse täies osas rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 6