3-11-87/8 | Europaius

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-87 Otsuse kuupäev 10.03.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Pavel Gladõš´i kaebus Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirja nr 1-4/2753 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 21.02.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Pavel Gladõš; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla 01.12.2010.a peaspetsialist-üksuse juhti K. Timmusk käskkirjaga nr 1-4/2753 karistati kinnipeetav Pavel Gladõšit kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 7.1.3 ja 7.2.3 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt pani P. Gladõš 05.11.2010.a kella 08.50 paiku kambris 1069 toime järgmise teo: kasutas vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. Kinnipeetav P. Gladõš esitas 10.12.2010.a vaide E5 581 Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirja nr 1-4/2753 peale ning taotles nimetatud käskkirja tühistamist. Tartu Vangla 07.01.2011.a vaideotsusega nr E5 581-1 jäeti P. Gladõši vaie rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirja nr 1-4/2753 andmine oli õiguspärane. Vaideotsuse kohaselt nähtub inspektor-kontaktisik S. Naha 05.11.2010.a ettekandest, et selgitustele koopia tegemise võimaluste kohta P. Gladõš vihastus ning kasutas ametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Vaide esitajat teavitati ettekande koostamisest. Vaide esitaja ei soovinud menetluse käigus selgitusi anda ja distsiplinaarmenetluse protokollile ei ole vastuväiteid esitanud. Vanglal puudub alus kahelda ametniku poolt ettekandes märgitus. Vaide esitaja ise kinnitab esitatud vaides, et suhtles ametnikuga ebaviisakalt kasutades ebatsensuurset väljendit. Vaideotsuse kohaselt ei välista rikkumist asjaolu, et väljendeid kasutati vene keeles. TVK p 7.2.3 ei määratle kelle suhtes ei tohi vestluse käigus ebatsensuurseid väljendeid kasutada. Eeldusel, et vaides toodud väited vastavad tõele, on vaide esitaja ikkagi rikkunud TVK p-de 7.1.3 ja 7.2.3 nõudeid, kuna vestlus toimus ametnikuga ning selle vestluse käigus suhtles vaide esitaja ebaviisakalt ebatsensuurseid väljendeid kasutades. Kellele olid väljendid adresseeritud, ei oma käesoleva rikkumise hindamisel tähtsust. lnspektorkontaktisik S. Naha kinnitas suuliselt vaidemenetluse raames, et temal puudub igasugune isiklik viha vaide esitaja vastu ning põhjus tema laimamiseks ning norimiseks. Suuliselt kinnitas ametnik, et kinnipeetav P. Gladõš ütles temale kahesõnalise valjendi ,,idi v žopu“ ja peale seda suunas ta väljendi ka kõikide teiste kohta. Vanglal puudub alus kahelda vanglateenistuse ametniku poolt ettekandes märgitus. Vaide esitaja väidete usaldusväärsust kahandab ka tema varasem käitumine. Vaide esitajal on 62 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimati on vaide esitajat karistatud samalaadsete rikkumiste eest 30.12.2009.a ja 18.03.2010.a Seega näitab vaide esitaja käitumine, et ebameeldivas olukorras ei suuda tema jääda suhtlemisel viisakaks ja korrektseks. 12.01.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Pavel Gladõši kaebus Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirja nr 1-4/2753 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 02.02.2011.a kohtumäärusega võeti P. Gladõši kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt koostati P. Gladõšile 05.11.2010.a distsiplinaarasja ettekanne. Kontaktisik Sirli Naha väitis, et kaebuse esitaja saatis teda „mine persse“ ja pärast kõike seda kirjutas veel veenvuse jaoks, et „mine persse oma jutuga“. Tegelikult kaebaja seda S. Nahale ei öelnud. P. Gladõš selgitab, et 05.11.2010.a kella 08.00 tuli tema juurde kontaktisik S. Naha, kellele kaebaja andis hagiavalduse ja kirjutas avalduse, et talle antaks koopia sellest. Kell 8.50 tuli S. Naha kaebaja juurde teist korda ja ütles, et ei hakka sellest avaldusest koopiat tegema. Kaebaja küsis, miks koopiat tegema ei hakata ja kes seda ütles ning vastuseks sai, et üksuse juht. Siis ütles kaebaja, et ta läheks persse ja ta ei näe siin midagi solvavat. S. Naha ettekandest on näha, et kaebajale tehti seletuskirja ettepanek, kuid S. Naha ei ole kaebajalt seletuskirja saanud. Seletuskirja ettepanek tehti alles siis, kui P. Gladõsile tutvustati distsiplinaarasja. Kaebaja keeldus seletuskirja kirjutamisest oma närvide tõttu, sest oli sellel päeval (18.11.2010.a) väga närviline. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et tegemist ei ole ebatsensuurse väljendiga. Ta ei öelnud seda mitte N. Naha kohta, vaid peaspetsialist-üksuse juhi K. Timmusk kohta, kes S. Naha sõnul keeldus talle avaldusest koopiat tegemast. Kaebaja oli üksi kambris, ametnik S. Naha seisis üksi kambri kõrval, kambri luuk oli lahti. Distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitati teda 18.11.2010.a. Kaebaja seletuskirja ei kirjutanud, sest tal oli halb tuju. Kui vanglaametnik S. Naha ütles, et K. Timmusk ei luba teha koopiat, siis ütles kaebaja, et „mingu ta persse“. Need sõnad olid öeldud K. Timmusk suhtes, mitte S. Naha suhtes. S. Nahaga ei ole kaebajal mingeid konflikte. Need sõnad ei ole solvavad, iga laps võib neid öelda. S. Naha kirjutas ettekandes, et kaebaja loobus seletuskirja kirjutamisest, kuid S. Naha ei andnud talle võimalust seletust kirjutada. Nende sõnade eest on karistus liiga raske, maksimaalne karistus oleks võinud olla noomitus või 5 päeva kartserit. Kaebaja palub kohtul tühistada Tartu Vangla käskkiri nr 1-4/2753. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Pavel Gladõši poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirjaga nr 1-4/2753 karistati kinnipeetavat Pavel Gladõšit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kümneks

(10)ööpäevaks TVK p-de 7.1.3 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. P.Gladõši rikkumine seisnes selles, et 05.11.2010.a kella 8.50 paiku kasutas ta vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. P.Gladõš esitas 10.12.2010.a Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirja 14/2753 tühistamiseks. Tartu Vangla jättis 07.01.2011.a vaideotsusega E5 581-1 Pavel Gladõši vaide rahuldamata ja leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. Tartu Vangla jääb nimetatud vaideotsuses märgitud seisukohtade juurde. P. Gladõši distsipliinirikkumine on tõendatud vanglateenistuja S. Naha ettekandega ning vanglal puudub alus kahelda ametniku poolt ettekandes märgitus. Esitatud vaides ja ka kaebuses halduskohtule P. Gladõš tunnistab ebatsensuursete väljendite kasutamist, kuid ei näe selles midagi solvavat. P. Gladõšit ei ole karistatud vanglateenistuja solvamise eest. P. Gladõšile määrati karistus vanglateenistujaga suhtlemisel ebatsensuursete väljendite kasutamise tõttu ning seda asjaolu kaebaja ise ei eita. Isegi juhul, kui kaebaja väited oleksid õiged (kasutas väljendit ainult korra), oleks tegemist rikkumisega ning vanglal oleks alus kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Vanglateenistuja ettekandest nähtub ebatsensuursete väljendite kasutamine. Kaebuse esitaja ise ei eita ebatsensuursete väljendite kasutamist ei vaides ega ka kaebuses. Vaidemenetluse käigus on vanglateenistuja suuliselt kinnitanud ettekandes märgitut ning selgitanud, et temal puudub igasugune põhjus ning vajadus kaebaja laimamiseks. Tartu Vangla leiab, et ükski kaebuses toodud asjaolu ei ole Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirja nr 1-4/2753 tühistamise aluseks. Kohtuistungil märkis vastustaja, et vaidemenetluses ei ole kaebaja kordagi vaidlustanud, et karistus on liiga suur. Vanglaametnikud ei ole kohustatud käima nädal aega kaebaja kambri ukse taga ja küsima, kuna kaebaja on nõus seletust andma. Tegemist oli väljendiga, mis puudutab konkreetset kehaosa, see ei olnud õige väljend selle kehaosa kohta. Vastustaja palub jätta kinnipeetava Pavel Gladõsi kaebus Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirja 1-4/2753 tühistamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tartu Vangla 01.12.2010.a käskkirjaga nr 1-4/2753 karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks TVK p-de 7.1.3 (kohustab kinnipeetavat käituma vanglateenistuse ametnikega viisakalt) ja 7.2.3 (keelatud kinnipeetavatel isikutel kasutada ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid teiste isikutega suhtlemisel) süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et 05.11.2010.a kella 08.50 paiku kasutas ta vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. Karistuseks on määratud kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. Kaebaja ei eita, et ta kasutas vanglaametniku K. Timmusk (mitte S. Naha) suhtes väljendit „mingu ta persse“. Kaebaja leiab, et need sõnad ei ole solvavad, iga laps võib neid öelda. Nende sõnade eest on karistus liiga raske, maksimaalne karistus oleks võinud olla noomitus või viis päeva kartserit. 3 Vastustaja leiab, et ülalnimetatud kaebaja väljend on ebatsensuurne, kaebajat on karistatud mitte solvamise, aga ebatsensuurse väljendi kasutamise eest. Vastustaja leidis, et tegemist on väljendiga, mis puudutab konkreetset kehaosa ja see ei olnud õige väljend selle kehaosa kohta. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt kasutatud väljend on ebatsensuurne ja ei oma tähtsust, millise vanglaametniku suhtes see oli öeldud. Kaebaja poolt öeldu on ilmselgelt solvav ja see ei ole igapäevase leksikoni väljend. Kohus lähtub väljendile hinnangu andmisel vanglaametniku, mitte kaebaja, subjektiivsest arvamusest. Kaebaja ei ole vaides vaidlustanud, et karistuse määr on liiga raske. Ta mainis seda esimest korda kohtuistungil. Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga, et vaide ja kaebuse motiivid ja nõuded peavad kattuma. Vaidemenetluses ei taotlenud kaebaja karistusmäära vähendamist ja seega puudub tal õigus taotleda seda kohtule esitatud kaebuses, kuid HKMS § 19 lg 6 sätestab, et kui ametnik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Sellest lähtuvalt kontrollib kohus kaebaja väidet karistusmäära proportsionaalsuse kohta. Vaidlustatavas käskkirjas on märgitud, et kaebajal on pidevalt probleemid vanglas kehtestatud sisekorra täitmisega, tal on 57 kehtivat distsiplinaarkaristust, kinnipeetava käitumine on ülbe ja üleolev, ta paneb pidevalt toime uusi distsipliinirikkumisi, ka samalaadseid. Kaebaja ei ole avaldanud soovi vabandada vanglateenistuse ametniku ees. Seega leiti, et otstarbekas ja proportsionaalne on kaebaja karistamine kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks, arvestades, et just 22.11.2010.a, s.o enne seda karistust, mida ta vaidlustab, karistati teda kümne ööpäeva kartseriga. Kohus leiab seega, et vaidlustatav haldusakt vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele, on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.