← Eesti

3-09-1534/10

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1534 Haldusasi S.K kaebus Narv

§-st 14. Haldusõiguse printsiipideks on muuhulgas õiguskindlus, õiguspärane ootus ja proportsionaalsus. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse algatamisel ja vaidlustatava haldusakti väljastamisel pole Narva-Jõesuu Linnavalitsus nimetatud printsiipe järginud ning on piiranud kaebaja PS-st tulenevaid õigusi. Kinnistul xx xxx teostatud kontrollimise käigus ilmnes, et sinna on ehitatud uus kahekorruseline kivihoone, millel puudub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt kooskõlastatud projekt ning ehitusluba. Seega on rikutud EhS § 29 lg 1 p-i 1, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui see on nõutav. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kinnistu omanikku viima kahekorruseline kiviehitis xx xxx ehitusseadusega kooskõlla, st tuleb koostada tehniline tööprojekt vastavalt väljastatud projekteerimistingimustele (väljastatud 20.04.2007 nr 7.2.9/31-1 abihoone laiendamiseks) ja taotleda ehitusluba. Ehitis tuleb ehitusseadusega kooskõlla viia hiljemalt 30.04.2009 ning vastasel korral kuulub ehitis lammutamisele omaniku kulul. Kohus leiab, et vaidlustatav ettekirjutus on seadusega kooskõlas ja tema tühistamiseks puudub alus. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg-ga 7 halduskohtus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Käesoleval juhul kaebaja põhjendab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx tühistamise nõuet ainult sellega, et vaidlustatav haldusakt rikub kaebuse esitaja õigust heale haldusele,

§-st 14. Veel märgib kaebaja, et haldusõiguse printsiipideks on muuhulgas õiguskindlus, õiguspärane ootus ja proportsionaalsus. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse algatamisel ja vaidlustatava haldusakti väljastamisel pole Narva-Jõesuu Linnavalitsus nimetatud põhimõtteid järginud ning on piiranud kaebaja PS-st tulenevaid õigusi. Kuna vaidlustatav haldusakt vastab kõigile haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud haldusakti tunnustele, st ta on põhjendatud ja sisaldab selle andmise õiguslikku alust, siis ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et kõneallolev haldusakt rikub kaebaja õigust heale haldusele. Kooskõlas HMS §-ga 54 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja ei ole esitanud muid põhjendusi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kohta, kui et haldusakt rikub kaebaja õigust heale haldusele, kuid ei ole märkinud, milliseid konkreetseid õigusnorme haldusakti andmise rikuti. Kohus leiab, et vaidlustatav ettekirjutus vastab HMS § 54 tunnustele, st ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ning vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kaebaja ainus põhjendus vaidlustatava haldusakti õigusvastasuse kohta seisneb selles, et vaidlustatav haldusakt rikub kaebaja õigust heale haldusele,

§-st 14 (õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, 3

(4)3-09-1534 täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus). Kaebaja ei ole sisuliselt ettekirjutust vaidlustanud, st ta ei ole vaidlustanud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxx ettekirjutuse nr xx andmisel kohaldatud materiaalõiguse norme. Kaebaja kaebab üksnes haldusmenetluse läbiviimisel väidetavalt toimunud rikkumiste peale, kuid ka selles osas ei konkretiseeri, milliseid konkreetseid õigusnorme rikuti. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et kaevatav korraldus on õigusvastane, kuna selles puudub viide korralduse andmise aluseks olevale õigusnormile. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutuses nr xxx on viidatud, millisele õiguslikule alusele tuginedes kohustati kaebajat viima kahekorruseline kiviehitis xx xxx ehitusseadusega kooskõlla. Nimelt viitab vastustaja siinkohal EhS § 29 lg 1 p-le 1 ja vaidlustatud ettekirjutuse andmise aluseks on EhS § 60 lg 1 p 7, § 61 lg 1 p-d 2 ja 5. Ka 25.02.2009 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele esitatud vaides, milles kaebaja taotles nimetatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist, põhjendas kaebaja ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist sellega, et ettekirjutus rikub tema õigust heale haldusele,

§-st

  1. Nimetatud paragrahv sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kaevatav korraldus on õigusvastane, kuna selle väljastamise alused ja õigused antud juhul puudusid. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja arvates ei ole korralduses märgitud vaidlustatud haldusakti andmise õiguslikku alust. Vaidlustatud ettekirjutuses on viidatud EhS § 60 lg 1 p-le 7 ja § 61 lg 1 p-dele 2 ja
  2. EhS § 60 lg 1 p 7 kohaselt kuulub ehitusjärelvalvet teostava isiku pädevusse teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele ja § 61 lg 1 sätestab, et ehitusjärelvalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest või ehitatakse ehitusloata (EhS § 61 lg 1 p-d 2 ja 5). Kuigi kaebuses analüüsib kaebaja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastust tema 25.02.2009 vaidele Narva-Jõesuu xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx peale, ei ole ta esitanud taotlust vaideotsuse tühistamiseks, mistõttu kohus vaideotsuse osas sisulist hinnangut ei anna. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 05.04.2011 Tartu Ringkonnakohtu
  3. märtsi 2011 otsusega, millega otsustati jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.märtsi otsus muutmata ning menetluskulud apellandi kanda Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.